uhhuu
40 000 eurot sunniraha saanud ettevõtja on pettunud. Amet: summa on kasvanud tema enda tegevuse tagajärjel (18)
Väikse Ingli kauplus Rakveres
FOTO: BIRGIT PÜVE | BIRGIT PÜVE / MAAKODU
Kuula artiklit
10 min
Lisa
Ettevõtte Laliya OÜ juht Evelin Liiva jagas oma sotsiaalmeediapostituses, kuidas tööinspektsioon määras nende kauplusele Väike Ingel 39 200 euro suuruse sunniraha dokumentide puudumise tõttu. Ettevõtja sõnul on tegu bürokraatliku halduskiusuga.
Ettevõte Laliya OÜ tegeleb peamiselt lilleseadete ja poolvääriskivist ehete valmistamise ning müügiga. Nende Väikse Ingli kauplused on avatud kuues Eesti linnas. Nüüd on ettevõte sattunud konflikti tööinspektsiooniga, mille tõttu jagas Laliya OÜ juht Facebooki kontol oma pahameelt.
Pea 40 000 eurot sunniraha
„Pakkuge, palju tuleb kahe aasta jooksul riigile sunniraha maksta sellise tekstiga dokumendi puudumise eest?“ alustab Evelin Liiva Facebooki postitust.
Liiva sõnul pidi ettevõte maksma 19 600 eurot trahvi selle eest, et puudus järgneva sisuga dokument: „Kinnitan, et olen saanud väljaõppe: klientidega suhtlemine, kastide tõstmine, kääride kasutamine, põranda pesemine, tolmulapi kasutamine, arvutiga töötamine. Kinnitan, et töötan eraldi poes ja ei saa olla teistele töötajatele töökeskkonna volinikuks, sest puudub teiste töökeskkondadega igasugune kokkupuude.“
Kuigi seadus ei nõua voliniku määramist, määras inspektsioon sunniraha dokumentatsiooni puuduste tõttu, ütles Liiva.
Lisaks määrati 9800-eurone trahv selle eest, et kuigi kõik nõuded on täidetud, polnud sellest vastavat dokumenti. 9800 eurot tuli tasuda ka seetõttu, et poodide riskianalüüsi ei olnud tööinspektsiooni iseteenindusportaali üles laetud.
Teate küll seda uudissõna „halduskius“.
Evelin Liiva
Kokku pidi ettevõte tasuma ligi 39 200 eurot sunniraha hoolimata sellest, et tööohutusnõuded olid täidetud ning töötajad juhendatud. Liiva sõnul on tegemist ebamõistliku bürokraatliku nõudega, mis ei paranda reaalselt tööohutust, ning nimetab seda halduskiusuks.
Keskenduti vaid „paberitele“
Liiva sõnul sai kõik alguse 2022. aastal, kui tööinspektsioon teavitas, et ettevõte ei ole nende iseteenindusportaali riskianalüüsi üles laadinud. Kuna seadus ei kohusta ettevõtjat seda tegema, jättis ettevõte selle tegemata. Sellele järgnes inspekteerimine, mille käigus ei pööranud ametnikud tähelepanu töötajate tegelikele töötingimustele, vaid keskendusid üksnes „paberitele“.
Ta kirjutas, et ettevõttes on kõik tööohutusnõuded täidetud – töötajad kasutavad turvajalatseid ja on saanud vajaliku väljaõppe, mistõttu pole töökeskkonna voliniku määramine nende töökorralduse puhul asjakohane. Sellest hoolimata on tööinspektsioon määranud sunniraha mitme asja eest.
See on väga värvikas näide, kui ülbelt ja jõhkralt Eesti vabariigi ametnikud oma võimu igapäevaselt kuritarvitavad.
Evelin Liiva
„Ma ei hakka hetkel siinkohal ligi kolm aastat kestnud saagat kirja panema, kuigi see on väga värvikas näide, kui ülbelt ja jõhkralt Eesti vabariigi ametnikud oma võimu igapäevaselt kuritarvitavad. Inspektor ei küsi kordagi ühegi töötaja ametijuhendit, ta ei tea, millised töötajad millistes hoonetes ja kus täpsemalt töötavad, tal puudub igasugune ülevaade sellest, mida üks või teine töötaja tegelikult teeb, milliseid tööülesandeid täidavad ja kes ja kas üldse peab kasutama isikukaitsevahendeid,“ väljendas Evelin Liiva enda pahameelt.
Lisaks on inspektsioon nõudnud ettevõttelt radoonimõõtmise tellimist. Liiva sõnul on nende majas kelder ning esimese korruse äripindadel peab radooni mõõtma vaid siis, kui majal kelder puudub. „Inspektor otsustas visuaalse vaatluse ja Google Maps’i põhjal, et nendel majadel keldrid puuduvad.“
Liiva kutsub üles ka teisi ettevõtjaid jagama oma kogemusi halduslikust bürokraatiast ja ametnike tegevuse kontrollimatust kasvust. Tema sõnul on tegemist süsteemse probleemiga, mis ei aita kaasa ettevõtluse arengule, vaid tekitab koormust.
Tööinspektsioon: sunniraha võib määrata korduvalt ja suurenevas summas
Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Dajaana-Jessica Vaher kommenteeris, et sunniraha ei ole trahv. „Trahv on karistus rikkumise eest. Sunniraha aga määratakse selleks, et teine osapool, antud juhul ettevõte ja tööandja, täidaks talle seaduse poolt määratud kohustust. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib sunniraha määrata korduvalt ja suurenevas summas, kuni nõutud meetmed on rakendatud. Seadused kehtivad kõigile,“ selgitas ta.
Isik on keeldunud kõikide töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete täitmisest.
tööinspektsioon
Nende andmetel tasus ettevõte sunniraha, kuid ei kõrvaldanud puudusi, põhjustades kulude kasvu ja pikema menetlusprotsessi. „Isik on keeldunud kõikide töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) nõuete täitmisest. See on tekitanud ebavõrdse olukorra teiste ettevõtete ees, sest talle on tuldud vastu enam, kui peaks, ja pakutud lahendusi. Ta on nendest kõikidest keeldunud.“
„Tööandjale määrati nõude täitmata jätmise eest sunniraha 100 eurot – see ei ole ebaproportsionaalne. Küll aga on ebaproportsionaalne nende pöördumiste arv, mille tööandja ametnikule teinud on. Ta on saatnud meile palju kirju, igas kirjas on palju ülbust, ametniku alavääristamist, ebaviisakust jne – neid kirju on kokku üle 50 alates 2022. aastast,“ tõdes Vaher.
Summa on kasvanud selliseks tema enda tegevuse tagajärjel
Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialisti sõnul pikendati ettevõtja jaoks tähtaegu koos sunniraha rakendamistega, neid summasid suurendati järk-järgult – 100, 200, 300 eurot jne. „Isik jätkas taktikaga „nõudeid ei täida, aga maksan ära sunniraha“. Ühegi ametnikuga ta ei kohtunud ning suhtles vaid kirja teel, jätkuvalt alavääristades ja mõnitades ametnikke ning riiki. Kokku on olnud 40 nõuet ja ta on kokku maksnud 39 200 euro väärtuses sunniraha. Summa on kasvanud selliseks tema enda tegevuse tagajärjel.“
Sama ettevõtja paistab katsetavat ka teiste asutuste piire, näiteks maksu- ja tolliameti omi – neile on ta võlgu 39 000 eurot.
tööinspektsioon
„Tööandjal on võimalus kõik ettekirjutused vaidlustada, Liiva pole seda kordagi teinud. Ta on korduvalt kirjalikult rõhutanud, et ta soovib näha, mis sellest saab ja mitu korda sunniraha määratakse ehk see on olnud tema isiklik teadlik eksperiment. Sama ettevõtja paistab katsetavat ka teiste asutuste piire, näiteks maksu- ja tolliameti omi – neile on ta võlgu 39 000 eurot,“ ütles Vaher.
„Tegu ei ole halduskiusuga, vaid ettevõtjaga, kes keeldus tööinspektsiooniga kolme aasta jooksul koostööd tegemast. Antud tööandjale on edastatud 40 nõuet. Meie asutus soovib olla tööandjatele toeks ja abiks. Kui aga meile antakse märku, et seaduse täitmiseks huvi puudub, peame tõepoolest võtma kasutusele karmimad meetmed nagu sunniraha,“ selgitas tööinspektsiooni esindaja.
Inspektsiooni sõnul tuleb kindlasti meeles pidada, et niikaua kuni õnnetusi pole juhtunud ja vaidlusi pole, võibki tunduda, et kõik on korras ning dokumente tuleb koostada ainult bürokraatide rõõmuks. Kui aga tööandja pole oma kohustuslikke nõudeid täitnud ega suuda neid paberil tõendada, siis vaidluse korral (näiteks juhtub tööõnnetus ja töötaja pöördub kohtusse) vastutab tööandja täies mahus.
Tööõnnetus ja kutsehaigus ei vali ettevõtte suurust
„Tööõnnetus ja kutsehaigus ei vali ettevõtte suurust, vaid leiavad aset seal, kus ohutusega ei tegeleta. Kahjuks näeme, et paljud rasked ja surmaga lõppenud tööõnnetused juhtuvad just väikestes ettevõtetes, kus peetakse ohutusega tegelemist bürokraatiaks. 2024. aastal maksis Eesti riik 5,9 miljonit eurot tööõnnetushüvitisi kõigi maksumaksjate taskust, sest oli palju neid, kelle jaoks oli ohutusega tegelemine halduskius,“ tõi Dajaana-Jessica Vaher esile.
„Tegu ei ole väikeettevõtte ebaproportsionaalse „kiusamisega“ – ettevõtte Laliya OÜ käive oli 2024. aastal 3,7 miljonit eurot.“
Eraldi soovib tööinspektsioon veel esile tuua, et „ametniku survele allumisega“ pole siin mingit seost. „Kõik nõuded, mida tööandjal on palutud täita, tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja selle alusel kehtestatud alamaktidest. Tegemist on väga konkreetsete nõuetega, näiteks riskianalüüsi peavad esitama kõik tööandjad, kellel on vähemalt üks töölepinguga töötaja. Radooni mõõtmine tuleb teha kõikidel tööandjatel, kelle tööruumid asuvad radooniohuga maa-ala esimesel või maa-alusel korrusel. Kui tööandja ei suuda tõendada, et ta on väljastanud isikukaitsevahendid, siis vaidluse korral ei suuda ta seda samuti. Ehk ühegi nõude korral, mis tööandjal on palutud täita, ei tule seadusest erandeid ega kaalutlusruumi inspektorile.
Sellised ülepaisutatud ja valenarratiiviga sotsiaalmeediapostitused tekitavad inimestel tundeid, justkui oleksid tööohutuse nõuded ülearused või ametnikud nõuaksidki kääride ohutusjuhendit, mida tegelikkuses pole kunagi nõutud,“ ütles Vaher.
Üleliigsest bürokraatiast
Tööinspektsioon rõhutas, et tööandja kasum ei tohi tulla töötaja tervise arvelt ehk nõuetel on alati olnud eesmärk kaitsta töösuhte nõrgemat poolt. Nõuded on ajas kogunenud seetõttu, et õnnetused on õpetanud, kuidas nende ärahoidmise nimel saaks paremini toimetada.
„Võimalik, et tänaseks on neid tõesti arvuliselt palju kokku kogunenud, aga seetõttu vaatamegi nii tööinspektsioonis kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töötervishoiu ja tööohutusega seotud nõudeid üle – võimalik, et midagi saaks ühildada ja midagi lihtsustada. Aga selleks vajame ka tööandjatelt konstruktiivset tagasisidet,“ ütles tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist lõpetuseks.
