tare-tareke

Ministeerium tahab keelata ühisveevärgita maja müügi (20)

Andrus Karnauajakirjanik

7. juuni 2026, 13:29

• Kliimaministeeriumi meelest peaks ühel veevärgil olema vähemalt 10 000 klienti.
• Umbes 70 vee-ettevõtet võiks kümne aastaga liituda, et alles jääks 20.
• Suurliitumise eesmärk on saada Euroopa Liidult toetusraha, umbes 320 miljonit eurot.

Kliimaministeerium kaalub ühisveevärgita majade müügi keeldu, et sundida kinnisvaraomanikke liituma reo- ja joogivee süsteemidega.

Kui palju on selliseid majapidamisi, mis asuvad ühisveevärgi alal, kelle hoovi piiril on liitumispunkt, aga kes seda ei kasuta, pole teada. Taolisi majapidamisi võiks keskkonnainspektoritega juba praegu survestada, aga seda ei tehta. Kuna liitumine on kulukas, siis ka kohalikud omavalitsused hoiavad üldjuhul probleemist eemale.

«Ühisveevärgiga liitumine ei ole praegu kohustuslik, küsimus on, et kuidas panna panustama inimesed, kel on liitumisvõimalus, aga nad ei liitu,» sõnastas probleemi kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon. «Kinnisvara väärtus on kasvanud, kui krundi piiril on ühisveevärk, aga selle maksavad kinni ühisveevärgi kasutajad.»

«Üks variant, kui tuleb kinnistu võõrandamine, siis koos liitumiskohustusega, eesmärk on, et ühisveevärgi alal elavad inimesed panustaksid sellesse,» lausus Kroon.

Et Eesti veevärgifirmade tase pole hea, on viimastel aastatel leidnud kinnitust kolibakteri leidudega joogivees. 2023 oli kraanivee joomine ohtlik tervisele Kuressaares, eelmisel aastal Tartu lähedal Tõrvandis, Ülenurmes ja Soinastes. Juhtumid viitavad sellele, et veemajandusse pole tehtud piisavalt investeeringuid ning joogivee kvaliteet on ohus.

Sunnikorras liitumine on üks abinõudest, mida kliimaministeerium kaalub nn veereformiga. Mida rohkem majapidamisi veevärki kasutab, seda rohkem on kulude jagajaid ja lõpphind madalam. Veereform tähendab, et Eesti ühisveevärgi ettevõtted võiksid olla ja peaksid olema majanduslikult tugevamad ja pakkuma tarbijatele soodsamat hinda.

«Kõige rohkem teeb muret, et veereformi seaduse väljatöötamiskavatsuses ei ole lahendust veesektori jätkusuutlikkusele, oleme teinud mitu ettepanekut – maksud, järelevalve, saastetasud, meie hinnangul tuleks need ümber teha,» ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmas.

Loetumad uudised

Selgus, miks pankade kontrollid pettuste puhul ei tööta

Putin ehitab uut eliiti: Venemaal võttis riik üle miljardäri vara

Ministeerium tahab keelata ühisveevärgita maja müügi

WSJ: Maailma kõige üllatavam majandusedulugu on… Põhja-Korea

Kaitsetööstusettevõte Rantelon tõi välja uue põlvkonna droonitõrjerelva

MIDA OODATA? ⟩ Swedbank muudab augustist hinnakirja

«Vee-ettevõtetel jäävad investeeringud tegemata, sest ei ole võimalik koguda põhivara amortisatsiooni,» märkis Kärmas. «Suures pildis elame Euroopa Liidu rahade arvelt, vee hinna eest ei suudeta investeeringuid teha.»

Vee-ettevõtjad pole rahul ka konkurentsiameti määratud hinnaga, sest see ei võta ettevõtete meelest arvesse kõiki kulusid. On ka vastupidiseid näiteid, kus kohalik omavalitsus ei luba ettevõttel küsida hinda, mis kõiki kulusid arvestaks.

Kuna suur osa veevärgi investeeringuid on tehtud Eestis Euroopa Liidu tõukefondide rahadest, siis pole võimalik neid investeeringuid arvestada tariifi amortisatsioonina. Kui aga viimast arvestada ei saa, siis ei kogune raha ka uute investeeringute tegemiseks. Nokk kinni ja saba lahti. Ühelt poolt lubas Euroopa rahastus hoida veetariifi madalal, aga samal ajal takistab see firmade äritegevuse normaalset rahavoogu.

Kliimaministeeriumi eesmärk on, et aastal 2035 on Eestis 20 ühisveevärgi firmat. Juba praegu tegutseb Eestis ettevõtteid, mis haldavad mitme omavalitsuse veevärke. Nii näiteks majandab Tallinna Vesi ka Maardu ja Saue veevärki. Eestis on praegu ligi 70 ettevõtet, kes on nii suured, et käivad oma hindu konkurentsiametis kooskõlastamas.

Suurliitumise eesmärk on saada Euroopa Liidult toetusraha, umbes 320 miljonit eurot, et selle toel teha investeeringuid ühisveevärki. Rahastuse saamise tingimuseks on lubadus, et Eesti reformib veemajandust ehk liidab väikesed firmad üheks. Kuidas neid sundida liituma? Kliimaministeeriumi meelest peaks ühel veevärgil olema vähemalt 10 000 klienti. See tähendab kortereid ja eramaju, aga ka ettevõtteid ja asutusi.

«Näeme rikkeid ja veekatkestusi aina tihedamini lähikümnendil. Eesmärk ei ole hinda tõsta, eesmärk on hinda kontrolli all hoida,» lausus kliimaministeeriumi asekantsler Kristjan Truu.

Truu sõnul taristu seisukord halveneb, sest investeeringuid ei ole piisavalt tehtud.

«Eestis võiks 2035. aastal olla 20 vee-ettevõtet, võib ka vähem olla, oleneb, kuidas on võimlik saavutada teenuse jätkusuutlikkus ja kriisikindlus,» lausus Truu.

«Et teha investeeringud, on vaja oluliselt vee hinda tõsta, see kujuneb probleemiks kogu Eestis,» hindas ta.

Ettevõtete liitmine suurteks teenuse territooriumeiks olekski üks lahendus, et hind madalam hoida. Kuna veevärk töötab mahu peal, siis on suuremate linnade vee hind odavam kui väikestes asulates. Ühinemise järel peaks ettevõte tagama kõikidele klientidele ühesuguse hinna. See omakorda tähendab, et näiteks Lasnamäe kortermajade veetarbijad tasandavad Tallinna eeslinnade hajaasustusega eramajade rajoonide kulusid.

Üks abinõu, mida ministeerium kavandab liitumise soodustamiseks, on senisest oluliselt lõdvem kontroll hinnakujunduse üle. Kui praegu peavad veevärgifirmad oma hinnad kooskõlastama konkurentsiametiga kulude järgi, siis tulevikus võiksid nad liita hinnale ka tulevikus tõenäoliselt tehtavad kulud. Samuti kasvaks lubatud kapitali tootlikkus investeeritud varadelt. Praegu on see umbes 5,6 protsenti.

Kliimaministeeriumi lubatud nõrgem hinnakontroll ja suurem kapitali tootlikkus tähendab aga hindade tõusu tarbijatele.

«Hinna kooskõlastamine on pikk ja koormav protsess, pakume seadusemuudatusega lihtsustatud hinnamenetlust,» lausus kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.

«Kui ettevõte suudab olla efektiivsem, siis saame pakkuda täiendavat tulukust,» kinnitas Kroon. «Hinnametoodikat on kavas muuta, võtta kasutusele tulu ülempiiri metoodika – neljaks aastaks määratakse veeteenuse hind, kui ettevõte suudab toimetada efektiivsemalt, siis suudab ta teenida täiendavat tulu.»

Ministeeriumi väide on, et leibkonna kulud veevärgile ei tohiks olla üle kahe protsendi sissetulekust. Kusjuures arvestatakse seda Eesti kõige vaesema maakonna keskmise palga järgi. Praegusel juhul on jutt 32 eurot ühe inimese kohta. Ministeerium on arvutanud ka kulunormi – 2,8 kuupmeetrit vett ja kanalisatsiooni ei tohiks inimesel rohkem maksta.

Kliimaministeerium loodab, et valitsus saadab eelnõu riigikokku veel sel aastal ja riigikogu praegune koosseis jõuab selle vastu võtta, et seadus saaks jõustuda tuleva aasta keskel.