slava käsi
SÕJARAPORT | Teet Kalmus: Trump otsustas saatanaga valsi tantsimise kasuks ja loodab, et tõmbab lõpuks pikema kõrre
(38) 14.02.2025
Venemaa z-kanalite väitel tõmbas Kurski operatsioon vee peale Venemaa plaanile arendada pealetungi Zaporižžja suunal.
10 min
Paari viimase päeva kõige enam kirgi kütnud sündmus oli Trumpi ja Putini kõne. Olles tutvunud kümnete analüüsidega, võib öelda, et nii palju kui on inimesi, on ka arusaamu. Euroopa mahamüümisest kuni Trumpi teadliku poliitikani Putini meelitada, et lõppkokkuvõttes saavutada soovitud eesmärke.
Telefonikõne üleskirjutust ei ole keegi näinud, on Trumpi hilisemad kommentaarid ja Vene meedia kajastus. Venemaa propagandamasina jaoks oli kõige tähtsam sellise kõne toimumise fakt. Eestis on seda keeruline mõista, aga ainult jõudu tunnistava riigina on Venemaal USA ees suur aukartus, et mitte öelda kompleks.
Ja kuigi nn väiksemad vennad võivad meediakanalites USA kohta vahutada kui palju tahes, siis tegelikkuses ootas Putin seda kõnet. Lausa nii väga ootas, sest see võimaldas näidata teda Trumpiga koos asju ajamas. Venemaal sai seda demonstreerida kui Putini väljumist isolatsioonist, sest peale Venemaa agressiooni algust Biden temaga enam otse suhelda ei soovinud.
Seetõttu on ka Putini soov rääkida võimalikult paljudest asjadest mõistetav. Venemaa ametliku seisukoha järgi ju ei olegi mingit sõda, on sõjaväeline erioperatsioon. Aga Venemaa riigimeedia kohaselt on Venemaa vaat et maailma tõmbekeskus, rääkimata kõigest muust, mis seal analoogide puudumise tõttu hea pidavat olema.
Trumpile oli aga Ukraina sõja lõpetamine peamine valimislubadus. Ent probleem on selles, et esimesed tõeliselt valusad sanktsioonid kehtestati Venemaa nafta ekspordile alles Bideni ametiaja lõpus.
Sinnamaani sai Venemaa suuremate probleemideta naftat ja naftatooteid müüa ning teenida nii palju raha, et sellest piisas sõja pidamiseks. Ja piisab ka nüüd palju kauemaks ajaks, kui Trump tahaks, sest ta lubas ju kiiret tehingut ning tehingute sõlmimise alal peab ta ennast geeniuseks.
Ja siis ongi küsimus selles, kuidas saada Putin laua taha olukorras, kus talle praegusel kujul kulgev sõda on kõigest hoolimata talutav. On küll suured kaotused elavjõus ja tehnikas, aga elavjõudu läbi häda jagub. Viimaste kuude näitel suudavad nad rünnata ka ilma soomustehnikata ja iga päev saavad nad enda kontrolli alla natuke rohkem territooriumi.
Diili sõlmimise nimel otsustas Trump saatanaga valsi tantsimise kasuks, lootuses, et tema on see Kaval-Ants, kes lõpuks ikka pikema kõrre tõmbab. Mis sunniks sellises olukorras Putinit järeleandmisi tegema?
Suures plaanis võib öelda, et sõda on jõudnud tupikusse, hoolimata edenemisest Donbassis ei ole Venemaa suutnud kuue kuu jooksul Ukraina üksuseid Kurski oblastist välja suruda. Küsimus ei ole tahtmises, nad lihtsalt ei suudagi praegu rohkem. Venemaa z-kanalite väitel tõmbas Kurski operatsioon vee peale Venemaa plaanile arendada pealetungi Zaporižžja suunal, sest 76. diviisi üksused, lisaks mitu dessantvägede brigaadi viidi Kurski oblastisse.
Eelmise aasta teisest poolest alates on kasvanud Venemaa kaotused elavjõus hüppeliselt, enamikul kuudel on üle 40 000 inimese surnute ja raskelt haavatutena. Soomustehnikat kaotati nii palju, et tänavu on nii mitmelgi rindelõigul nähtud Venemaa soomustehnikat väga harva. Korraga kolme tanki rünnakul osalemine on suursündmus.
Kui eelmise aasta lõpukuudel Venemaa edenemine rinnetel kiirenes, siis tänavu on nende edenemine silmanähtavalt aeglustunud. Aga see tähendab ka seda, et iga ruutkilomeeter saadakse enda kontrolli alla järjest suurema hulga kaotatud inimelude abil. Ukraina sõjaanalüütiku Oleksandr Kovalenko andmetel oli ühe ruutkilomeetri hinnaks Venemaa armeele eelmisel aastal 129, tänavu jaanuaris 148, aga veebruaris juba 317 inimelu.
Veebruaris on Venemaa siiani enda kontrolli alla saanud 48 ruutkilomeetrit. Ja kuskilt ei paista, et neil õnnestuks pealetungi tempot kiirendada. Samas on järjest rohkem probleeme uute lepingute sõlmimisega. Viimases hädas on mindud seda teed, et lepingut sunnitakse sõlmima nii mobiliseerituid kui ka ajateenijaid. Rinnetele viiakse need, kes pole veel eelmisest vigastusest tervenenud.
Suurema edu saavutamiseks räägitakse Venemaa z-kanalites uue mobilisatsiooni vajadusest. Väidetavalt aitaksid lisanduvad 300 000–700 000 inimest kiiremini edasi liikuda. Kuid mobilisatsioon oleks praegu Putini jaoks suurte panustega mäng, kus ta võib ennast valusalt kõrvetada.
Praegu on Venemaa suurlinnades valdav suhtumine selline, et sõtta lähevad teised, peamiselt Venemaa vaesemate piirkondade elanikud, aga ka need, kel on probleeme: võlad, kohtuasjad, maksmata alimendid jne. Mobilisatsioon tähendaks aga selle hapra tasakaalu lõhkumist: sõtta peaksid minema ka need, kes mitte mingil tingimusel ei soovi.
Lisaks oleks vaja nad kõik varustada nii riietuse kui ka relvastusega, aga soomustehnikast on juba praegu puudus. Puudus on otsapidi ka laskemoonast. Seega tuleks lisaks mobilisatsioonile viia Venemaa majandus juba täielikult üle sõjaaja rööbastele. Otsusel oleksid aga pikaajalised tagajärjed Venemaa majandusele, sest sellise majandusmudeli lõpetamine on samuti suur väljakutse.
Peale kõige selle on iga päev sõda pidada väga kallis mõlemale poolele. Praeguse arengu jätkudes on Venemaa rahvusliku heaolu fondi likviidsemas osas poole aasta pärast rahalised vahendid otsas. Viimane Bideni sanktsioonide pakett juba avaldab mõju Venemaa nafta müügist saadavatele tuludele ning halvimal juhul tähendaks see osa vähem kasumlike puurtornide töö lõpetamist.
Venemaa opositsiooni esindaja Mihhail Hodorkovski sõnul on sanktsioonide mõjul Venemaa nafta allahindlus suurenenud 12 dollarini barreli kohta. Kui lisada suurenenud transpordi- ja kindlustuskulud, siis tema sõnul võib see tähendada naftatootjatele kokkuvõttes lisakulu 20–25 dollarit barreli kohta.
Venemaa Alfa-Banki hinnangul võib Venemaa kaotada sanktsioonide tulemusena meritsi veetava nafta transpordist kolmandiku ehk 800 000 barrelit päevas. See tähendaks Venemaale umbes 50 miljardit dollarit saamata jäänud tulu.
Eelnevat kokku võttes saab öelda, et Venemaa peab sõja jätkamise otsuse korral tegema juba lähitulevikus valusaid otsuseid, samal ajal kui ta ei ole kindel, et see kõik ka lahinguväljal soovitud efekti annab.
Ukraina jaoks on aga seis veelgi keerulisem, sest kui Venemaa saab hakkama enda rahaga, siis Ukraina ilma USA ja liitlaste abita hakkama ei saaks. Kui USA lõpetaks päevapealt sõjalise abi ja luureinfo edastamise, halveneks Ukraina armee olukord kiirelt. Sisuliselt oleks Ukrainal äärmiselt keeruline Trumpi ettepanekuid ignoreerida. Selles kontekstis ütles Ukraina ajakirjanik Dmõtro Hordon, et Trumpil polnudki vaja enam Zelenskõile helistada, sest ta teadis Zelenskõi positsiooni võimalike rahuläbirääkimiste kohta niigi ning hiljem helistades informeeris ta Zelenskõid enda ja Putini jutuajamisest.
USA riigisekretäri Marco Rubio jutust „Clay Travis & Buck Sexton Show’s“ hakkasid välja joonistuma ka Trumpi rahuplaani esimesed detailid: esimese asjana soovitakse sõjategevus praegusel lahingujoonel külmutada. Tegemist oleks sisuliselt vaherahuga ja kõige tundlikum osa sellest plaanist puudutaks Kurski oblastit, sest vaevalt nõustuks Putin vaherahuga Venemaa territooriumil.
Ma ise arvan, et väga palju mõtet ei ole praegu püüda mõistatada, millises suunas võivad võimalikud Ukraina rahuläbirääkimised liikuda, aga vähemalt on mingi liikumine pihta hakanud. Jälgime arengut.
Olukord rinnetel
Kupjanskist põhja pool edenes Venemaa Dvoritšnast Fõholivka suunal.
Pokrovski suunal rindejoones eilse päeva jooksul arvestatavaid muudatusi ei toimunud, sellel suunal on Venemaa edenemine peatunud. Tšassiv Jari üritab Venemaa suurtükkide ja liugpommidega maatasa teha, et Ukraina armeel ei oleks võimalik seal kaitses olla.
Kõige keerulisem on seis Ukraina jaoks nn Kurahhove taskus, kus Venemaa armee surub peale nii Zelenivkale kui ka Datšnele. Nende asulate kaotamise järel võivad Ukraina üksused olla sunnitud tõmbuma kilomeetreid lääne poole. Venemaa armee edenes ka Velõka Novosilkast lääne pool.
Hersonist tuli infot, et Venemaa on hakanud sel suunal kasutama 20-kilomeetrise lennuulatusega valguskaablit kasutavaid droone, mistõttu tuleb suurtükke rindejoonest veelgi kaugemale nihutada.
Military Balance’i blogi andmetel on Venemaa 2022. aasta veebruarist alates selle aasta jaanuari seisuga kaotanud surnutena 172 000 inimest, haavata on saanud 611 000 inimest, neist 376 000 raskelt ja nendest omakorda 180 000 on amputeeritud.
Ööl vastu 13. veebruari ründas Venemaa Shahedi tüüpi droonidega Odessa oblasis asuvaid sadamaid ning kaks drooni kukkusid rünnaku käigus Moldovasse ja üks Rumeeniasse. Moldova reageeris kiirelt ning selle rünnaku tõttu suletakse Moldovas aastast 2009 avatud olnud vene kultuuri ja teaduskeskus.
Eks ta nii ole, Venemaa saab ju apelleerida, et demonstreeriti nende tehnikasaavutusi ja hea tahte märgina jätsid nad paar drooni Moldovasse, aga seda heategu ei osatud hinnata (iroonia).
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!