roostetab
Kas moodsad autod kipuvad taas rohkem roostetama ja kui suur probleem see tegelikult on?
"Oleme märganud, et samasugune auto roostetab Tallinnas rohkem kui näiteks Viljandis."
Lugejad on kurtnud, et põhja all lööb tihtipeale rooste välja juba mõne aasta vanusel autol. Kas tõesti on korrosioon probleemiks ka moodsatel autodel?
26. apr. 2021 kell 12:21
Jaga Facebookis Saada e-kirjaga Veel
Geeniuse tellijale
Kui veel 2000ndate keskpaigast meenuvad hirmsasti roostetavad Mazdad ja patust puhtad polnud ka teised, siis võiks arvata, et sellest on lõpuks üle saadud ja roosteprobleemid on jäänud ajalukku. Selgub, et see päris nii ikka pole.
Autotööstuse pidev vajadus kulusid kärpida, on hakanud mõjutama ka autode roostekindlust. Uurisime spetsialistidelt, kui suur see probleem on ja mida teha annaks?
“Vastab tõele, et uuemate autode roostekindlus on halvem. Üks põhjus on selles, et uutel autodel pole tavaliselt põhja all sarnast põhjamastiksit ehk rahvakeeli kivikaitset nagu varem”, räägib Georg Pull, Krown Eesti müügijuht.
„Selle tulemusena on auto põhja all näha kereühenduse liitekohad koos valge ühendusmassiga, varem olid need kohad põhja all niiskuse ja kivide poolt põhjustatud löökide eest kaitstud just põhjamastiksiga. Kerepaneelide ühenduskohtade vahele pääseb nüüd niiskus ja mustus.“
Põhjakatete probleem
Tema sõnul on uus suundumus ka see, et põhja all jätab värvi kvaliteet soovida: keredetailidel pole korralikku värvkatet, kohati katab neid vaid kerge värvitolm. See-eest kasutatakse palju pressitud papist ja plastist suuri põhjakatteid, mis kaitsevad otseste löökide eest. Selliste katete miinus on aga, et mustus ja vesi pääsevad kere ja põhjakatte vahele ning seetõttu tekib korrosioon. Papist katetel on üks puudus veel.
„Loodushoiu pärast kasutatavad ümbertöötatud papist põhjakatted imavad ise niiskust ega kuiva ära. Lõpuks muutub papp väga raskeks ja võib üldse auto alt ära kukkuda,“ räägib Pull.
Üldiselt on sama meelt ka autode korrosioonikatseteenust pakkuva Mazda Abi Mustamäe juhataja Teet Tuulemäe. „Mastikseid kasutatakse tõesti vähem, ainult liitekohtades, nende asemel on autodel põhja all põhjakaitsekilbid ja -plast. Kuid meie oludes töötavad need osaliselt. Mingil määral kaitsevad n-ö liivapritsi eest, mis rataste alt tuleb, aga samas jääb kinnituskohtade vahele liiv, mustus ja sool pidama, see hõõrdub detailide vahel ning juba paari aastaga on rooste näha.“
Mujal ei pruugi roostetada
Tuulemäe usub, et autode roostekaitse lähtub suurematest turgudest: piirkondades, kus kasutatakse ohtralt teesoola, ei müüda väga palju autosid ja tehastel ei ole mõtet nende jaoks midagi teistmoodi teha. Mujal roostemuret pole, aga siin võib see tekkida. Küll aga on mõlemad kommenteerijad näinud kohapeal maaletooja või edasimüüja poolt uuele autole kantud korrosioonitõrjet.
„Alati pole see küll väga põhjalikult tehtud, aga parem ikka kui mitte midagi,“ sõnab Tuulemäe.
Mitmest margiesindusest küsides ei osatud meile põhjaaluse kivikaitsemastiksist loobumist kommenteerida – tegu on tootja otsusega, mille kohta siin info puudub. Küll näeb tehas ette remondijuhised, millega korrosiooni levikut takistada.
„Kereremondi materjalid ja meetodid, millega piiratakse korrosiooni teket ja levikut nii, et garantii kerele säiliks, on järgmised: kerepaneelide tihendamine kerehermeetikuga, põhjapaneelide kaitsmine tugevdatud värvitava kattega, kerepaneelide kaitsmine kerekaitsevahaga,“ räägib Marek Maide Toyota Balticust. „Kindel on, et vastupidavus roostele sõltub ka auto puhastamise sagedusest ja põhjalikkusest.“
Kaitsekiht on värvi all
„See pole päris õige, et autode põhja all enam üldse mastikseid ei kasutata,“ tähendab muu hulgas autode hermeetikuid, liime jms müüva Henkel Balti OÜ tehniline konsultant Taavi Luts.
„Põhja alla kantakse PVC-materjalist kattekiht, mis seejärel värvitakse. Seda kihti võib näha näiteks auto ust avades, kui küljekarbil sile värvkate teatud piirist krobeliseks muutub. See krobeline pind ongi tegelikult kaitsekiht. Eraldi värvi peale kantavat kivikatet ei kasuta autotootjad enam aga tõepoolest ja üldiselt juba oma kümmekond aastat.“
Ka sellega, et uute autode roostekaitse on kehvemaks läinud, ta päris nõus ei ole, sõnades, et kõik sõltub tootjast: mõni on varasemaga võrreldes muutunud palju paremaks, teine jälle halvemaks. Mõnikord muutub roostekaitse tase ka siis, kui tootmine kolitakse teise riiki või teise tehasesse.
„Markide seas on väga positiivsed näited ju kõigile teada, kas või kunagine Opel ja hilisem Mazda. Opel nägi omal ajal tohutult vaeva, et roostetamisest ja sellega tekkinud kehvast mainest lahti saada. Praegu ei arva tõenäoliselt enam keegi, et roostetav auto võrdub Opeliga,“ räägib Luts.
Mis markidel on rohkem probleeme?
Vaatamata kõvale kriitikale tunnistab ka Pull, et positiivseid näiteid on samuti. „Mazda roosteprobleemid on unustatud ning nüüd on see Toyota kõrval üks roostekindlamaid Jaapani autosid,“ märgib ta ning kiidab veel Renault’ sõiduautosid ja tubli arengu läbi teinud Korea marke Kiat ning Hyundaid.
„Kui rääkida niinimetatud premium-markidest, siis kõige vähem muresid on Lexusega, ka Audi ja BMW on üle keskmise. Mercedes-Benz on kurikuulus Vito, Viano ja Sprinteriga, sõiduautodega on olukord tunduvalt parem.“
Vanematest autodest toob ta esile näiteks Volvot, eriti mudelid V70 ja S80. „Siiski ei saa kindlalt väita, et üks tootja teeb roostekindlaid ja teine roostetavaid autosid, teinekord võivad erinevused ka mudeliti suured olla!“
Vastupidise kõige eredama näitena toob Pull välja aga uued raamil maastikuautod: „Raam, sillad ning põhi on murekohaks 90 protsendil raamiga džiipidest ja uutel mudelitel pole asi kohe kindlasti paremaks läinud! Raami värvikiht on õhuke ja selle alt tuleb rooste välja juba paari-kolme aastaga. Õige oleks auto raam katta kohe uuena spetsiaalse paksema raamivärviga, mis sisaldab korrosiooniinhibiitoreid, ja seejärel teha roostekaitse.“
Isegi Eestis võib olla piirkonniti erinev
Spetsialistid on ühte meelt, et Eesti tingimused on autode vastu eriti karmid.
“Eesti probleem on see, et meil on peale soola veel ka ohtralt pori, mis kleepub koos soolaga auto põhja külge. Pori hoiab hästi niiskust. Roostetamiseks on vaja kolme komponenti niiskust, soola ja soojust. Siis ongi nii, et talvel soolame auto korralikult sisse ja roostetamine käib kogu sooja aja. Kui auto peaks seisma veel garaažis, siis ka talv läbi,” ütleb Teet Tuulemäe.
Georg Pull lisab, et mereäärsetes linnades on roosteprobleem kõige suurem. Põhjus on liigses tänavasoolas ja mereõhust tingitud soolas, mis sajab maha ka koos lumega.
“Oleme märganud, et samasugune auto roostetab Tallinnas rohkem kui näiteks Viljandis. Selliste probleemide vältimiseks tuleb kevadel põhjakate eemaldada, auto põhi ning põhjakate pesta ja papist põhjakate kuivatada.“