rahu_vene_moodi

SÕJAPÄEVIK (844. päev) | Putini ähvardav nõudmine: andke mulle veel suur tükk Ukrainat, või muidu…

 (38) Moskva diplomaadid asuvad Putini kõnet eri pealinnades levitama. Ultimaatum oli mõeldud Harkivi pealetungi edu puhuks? Hämmastav globaalne üksmeel Šveitsi kohtumisel

Argo Ideonargo.ideon@maaleht.ee

RASKE TEEKOND: Volodõmõr Zelenskõil on Putini ähvardusele vastu panna ligi 100 riigi osalemine kohtumisel, mis näeb rahuni jõudmise alusena ÜRO põhimõtete austamist

FOTO: ALESSANDRO DELLA VALLE | Scanpix

10 min

Kümmekond rida keskealisi, tumehallides ülikondades lipsuga meeskodanikke punase sametkattega toolidel. Sekka mõni naistöötaja, sh välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova. Nende ees lai, vanamoodne laud kahe mehega. Helesinine taust. Lisaks tähtsatele Vene diplomaatidele on kohal valitsuse liikmed, riigiduuma fraktsioonide juhid, Kremli administratsiooni esindajad.

Selles kroonulikkusest nõretavas keskkonnas avaldas Vladimir Putin reedel nõudmised Ukrainale, mille täitmise puhul järgnevat „viivitamatult, sõna otseses mõttes samal hetkel, käsk lõpetada tulistamine ja alustada läbirääkimisi.“

Ajal, mil hulk erinevate riikide juhte, ministreid ja diplomaate olid juba teel Šveitsi Bürgenstocki kuurorti, et osaleda suurel Ukraina rahukohtumisel, kõneles Putin reedel Vene välisministeeriumi juhtkonna ees. Tema pea 80minutilises esinemises, mille Kremli peremees põhiosas luges paberilt maha, oli kaks põhiteemat: uus kujunev maailmakord ja Ukraina.

Neli oblastit täiega üle anda!

Kulminatsiooni jõudis Putin umbes 65. minuti kohal: „Tingimused on väga lihtsad. Ukraina väed peavad olema täielikult välja viidud Donetski ja Luhanski rahvavabariikidest, samuti Hersoni ja Zaporižžja oblastitest. Juhin tähelepanu, et just kogu nende piirkondade territooriumilt nende administratiivpiirides, mis eksisteerisid nende Ukraina koosseisu astumise hetkel.“

Lisaks, sõnas Putin, tuleb Ukrainal „ametlikult teatada NATOsse astumise plaanidest loobumisest.“

Need on siis tulevahetuse lõpetamise ja rahukõneluste alustamise eeldused Venemaa poolelt, välja öeldud kõige kõrgemal tasemel. See pole pakkumine stiilis „küllalt sõditud, lõpetame tulevahetuse ja hakkame rahust rääkima“. Putin seab tingimuseks, et Ukraina annab Venemaale suure tüki oma suveräänsest territooriumist. Sealhulgas neid alasid, mida Vene armeel ei ole ligi 28 kuu pikkuse sõdimise järel õnnestunud kunagi hõivata, või on vene sõdurid olnud sunnitud sealt taanduma, nagu Hersoni linnast.

„Rahu ei tähenda allaandmist – nagu president Putin näib oma viimaste deklaratsioonidega vihjavat,“ ütles Šveitsi kohtumisel Itaalia peaminister Giorgia Meloni. „Rahu sassiajamine alistamisega looks ohtliku pretsedendi kõigile.“

Putini sõnadest aga ei saa jätta tähelepanuta ka selget ähvardust: tema nõudmiste täitmisest „sõltub Ukraina olemasolu tulevikus“.

Ettepanek või labane ultimaatum?

Seda, kui oluliseks peab ametlik Venemaa seda Putini uut „rahualgatust“, võis välja lugeda näiteks tõigast, et välisminister Sergei Lavrov korraldas otsekohe pressikonverentsi, et seletada nii vene kui „ebasõbralike riikide“ meediale üle, mida Putin rääkis ja mida sellega mõtles.

Väljaande Kommersant ajakirjanik Andrei Kolesnikov esitas sel üritusel Lavrovile küsimuse: „Kas teile ei näi, et need ettepanekud rahukõneluste alustamise kohta sarnanevad rohkem ultimaatumile kapituleerumisest?“

Lavrov leidis seepeale, et küsimus ei ole korrektne. „Ilmselt saate teha järeldusi, kas see on ultimaatum või mitte. Ainult - kui kirjutate, et see on ultimaatum, ärge unustage selleni jõudmise ajalugu.“

Kolesnikovi poolt kirjutatud ülevaatest saab muu hulgas teada, et Putini sõnumit teadsid enne väljaütlemist vähesed – Sergei Lavrov, Dmitri Peskov jt, enne reedest esinemist aga liikusid kõlakad, et Putin annab seal teada Vene duumadoktriini muutmisest (sellist teadet tegelikkuses ei olnud).

Vene ajakirjaniku Julia Latõnina hinnangul oli Putini kõne ette nähtud teistsuguseks olukorraks. „See oli mõeldud eduka pealetungi puhuks Harkivi oblastis. Aga kui ameeriklased lubasid [USA relvastusega] rünnakuid Venemaa territooriumile, viidi ära kogu taristu, mis tagas rünnakuid Harkivi oblastis ning pealetung nulliti“.

Mingit dokumenti Venemaa ei koosta

Latõnina meelest ei ole aga Putinil sellest avaldusest ka midagi kaotada – kuidas seda ka ei hinnata, on igal juhul tegu konkreetse pakkumisega sõjaolukorrast välja tulla. Kui sellest ka kinni ei võeta, siis loob see „strateegilist ebamäärasust“ Läänes Ukraina abistamise osas, millest Putin saab ikkagi mingit kasu.

Pühapäeval avaldas TASS pikema usutluse endise Ukraina poliitiku, sõjavangide vastu Venemaale välja vahetatud Viktor Medvetšukiga. Teda on spekuleeritud ka Moskvale sobiva Ukraina nukuvalitsuse juhi rolli, juhul kui Venemaal õnnestuks Ukraina alistada.

„Vladimir Putini uus rahualgatus on viimane võimalus Ukraina riigi säilitamiseks,“ teatas Medvetšuk.“Putini rahuplaani tagasilükkamine tähendab Ukraina kui riigi kadumist.“

Lavrovi sõnadest omakorda ilmneb, et Vene suursaadikutele erinevates pealinnades on antud korraldus „anda üle Venemaa presidendi Vladimir Putini esinemise tekst ja täiendavalt selgitada, millega on tegemist. Ootame, et sellele järgneb reaktsioon.“ Mingit eraldi dokumenti „rahualgatuse“ kohta Venemaa aga vormistada ei kavatse – kõik peaks Lavrovi sõnul niigi olema selge.

Täiesti teistsugune meeleolu kui Vene välisministeeriumi stalinistlikus kõrghoones Moskva südames, valitses nädalavahetusel Šveitsi Bürgenstocki kuurordis, kuhu saabus laupäeva hommikuks üha uusi ja uusi riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide delegatsioone.

Kolme põhiteemaga sündmus

Nad ei läinud sinna mitte Putini avaldusest kõnelema, vaid rahukohtumisel oli oma selge päevakord. Eelkõige muidugi see, kuidas jõuda Ukraina sõjas lähemale sellise rahu saavutamisele, mis austaks rahvusvahelist õigust, sh ÜRO harta põhimõtteid.

„Eelkõige kinnitame veel kord kohustust hoiduda ähvardustest või jõu kasutamisest mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu,“ ütleb kohtumise lõppkommünikee. „Kinnitame kõigi riikide, sealhulgas Ukraina, suveräänsust, sõltumatust ja territoriaalse terviklikkust nende rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, sealhulgas territoriaalvetes ja vaidluste lahendamist rahumeelsete vahenditega, kui rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.“

Kolm teemat, millest Šveitsis käis eraldi jutt, olid tuumaohutus, globaalne toidujulgeolek ning sõjavangide vahetamine. Lõppdokument ütleb: „Igasugune tuumarelva kasutamine või sellega ähvardamine käimasoleva Ukraina-vastase sõja kontekstis on vastuvõetamatu.“

Toidujulgeolekut ei tohi kasutada relvana, Ukraina põllumajandustoodete pääs kolmandatesse riikidesse peab olema vaba ja ohutu. Ning kolmandaks, kõik sõjavangid tuleb vahetada põhimõttel „kõik kõigi vastu“. Ukraina lapsed, keda on küüditatud ja viidud mujale, ning teised ebaseaduslikult vangistatud Ukraina kodanikud peavad saama naasta Ukrainasse.

Ees veel teinegi rahutippkohtumine

Šveitsi kohtumisest kujunes ilmselgelt Ukraina ja tema lähemate toetajate suur diplomaatiline õnnestumine, sest kohale saabus suur osa ülemaailmsest kogukonnast – umbes pooled maailma riigid ja hulk rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid. Arutatud teemasid jätkatakse osalisriikide poolt töögruppides. Ning Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul on algamas ka teise rahutippkohtumise ettevalmistused.

Venemaal samas, keda kohale kutsutud ei olnud, üritati Šveitsi kohtumist kõigiti pisendada. Ekspresident Dmitri Medvedev näiteks teatas: „See Šveitsi „Loomade farm“ on puhas sürrealism. Kafka ja Orwell teevad kõrval närviliselt suitsu. Keegi „rahufoorumil“ osalejatest ei tea, mida ta seal teeb ja mis on tema roll.“

Vene ametlik meedia püüdis närida kohtumise iga pisidetaili kallal. Kui mõni riigijuht ei veetnud sündmusel aega kaht päeva, siis võtsid Vene uudistekanalid seda tähtsa märgina – nagu oleks tegu koolilastega, kes peavad igal juhul tundide lõpuni vastu pidama. Mõni kohaletulnud riik ei kirjutanud lõppdokumendile alla, kuid samas on allakirjutanute loetelu muljetavaldav – sealt leiab näiteks ka Ungari ja Serbia, nii Aafrika kui Aasia kui Lähis-Ida piirkonna riike.

Mitmed riigid märkisid kohtumisel tehtud sõnavõttudes, et rahuprotsessis kuhugi jõudmiseks on tarvis ka Venemaa osalust. Seda ei eitagi keegi, ka Ukraina mitte. „Saame hästi aru, et tuleb aeg, mil meil on vaja Venemaaga rääkida. Aga meie seisukoht on ilmne: me ei luba Venemaal rääkida ultimaatumite keelt, nagu ta praegu teeb,“ ütles Šveitsis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

Eesti peaminister Kaja Kallas rõhutas Ukraina rahutippkohtumisel, et president Zelenskõi rahuplaan, mille keskmes on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse täielik taastamine, on Eesti vaates ainuke rahuplaan, mis tagab õiglase ja kestva rahu Ukrainale.