punased pisarad halapuu all
Venemaal varjupaika soovinud Eesti kodaniku kiri vanglast: mind viidi psühhiaatriahaiglasse, kus tehti luba küsimata süsti
(113) Talvel ebaseaduslikult üle piiri Venemaale läinud ja sealt kaitset taotlenud Eesti kodanikud sunniti läbima psühhiaatrilist ekspertiisi. Seda väidab üks neist – 25aastane Danil –, kes kirjutas kongist Ekspressile ja väljaandele Mediazona.
Kaur Marankaur.maran@ekspress.ee
4 min
Ekspress ja Mediazona kirjutasid läinud nädalal, kuidas Danil jaanuari lõpus ja 42-aastane Rando veebruari alguses läksid üle Lämmijärve jää Venemaale ja palusid seal rahvusvahelist kaitset. Nüüd õnnestus Mediazonal Daniliga ühendust saada ning tema kirjast toimetusele selguvad Venemaa kinnipidamisasutuse kohutavad tingimused.
Mediazona saatis Danilile eeluurimisvanglasse kaks kirja, 28. märtsil ja 28. aprillil. Vastus saabus 12. mail.
Noormehe kirjast võib aru saada, et mõlemad eestlased olid läbivaatusel psühhiaatriahaiglas, kuid eri kohtades. Nad viidi ekspertiisiks Peterburi, kus Danil küsis kelleltki pastakat ning sai pärast eeluurimisvanglasse naasmist Mediazona kirjale vastata. Ta kirjutab, et kardab uuesti sattuda „Krestõsse, kus isegi ei küsitud – tehti süst“.
Tõenäoliselt peab ta „Krestõ“ all silmas Peterburi intensiivse järelevalvega psühhiaatriahaiglat, mis asub Arsenalnaja tänaval samanimelise vangla lähedal, mis suleti 2017. aastal.
„Olen väga külmas“
„Mind tunnistati mingiks süüdimatuks või vaimuhaigeks, millega ma üldse ei nõustu,“ kirjutab Danil ja lisab, et on valmis uut kontrolli läbima mõnes teises kliinikus. Praegu viibib ta pärast Peterburist naasmist kahenädalases karantiinis Pihkva eeluurimisvanglas SIZO-1.
Kirjutasin juba avalduse ja ka selle kohta, et siin on väga palju hiiri, palusin isegi hiirelõksu! Jään siin kiiremini haigeks külma ja hiirte tõttu.
Danil, Venemaalt varjupaika taotlenud Eesti kodanik
„Olen juba üksikkongis ja väga külmas,“ seisab kirjas. „Kirjutasin juba avalduse ja ka selle kohta, et siin on väga palju hiiri, palusin isegi hiirelõksu! Jään siin kiiremini haigeks külma ja hiirte tõttu. Kütte lülitasid välja ja siis läks päris külmaks. Õnneks kinkisid eelmised kongikaaslased mulle natuke riideid ning kruusi, lusika ja taldriku. Istun kahe paari pükste, kahe sooja kampsuni, villaste sokkide ja mütsiga ning ikka on külm. Ootan, millal mind ühiskongi viiakse. Olen kindel, et seal on soojem.“
Noormees räägib, et kogu eeluurimisvanglas oldud aja jooksul anti talle vaid korra komplekt hügieenitarbeid – seep, hambapasta ja hambahari. „Aga tualettpaberit ma ei saanudki ja võtsin selle kongikaaslaselt,“ lisab Danil.
Oma otsust Venemaale minna selgitab ta kriisi ja paljude eluliste asjaoludega, mis tema sõnul on seotud sellega, et Eestis olevat hakatud vene keelt koolides keelama ning tööd oli raske leida. Danili sõnul ei suutnud ta eesti keele oskuseta ennast ise ülal pidada ning ta usub, et oleks tõenäoliselt jäänud kodutuks.
Tahab endiselt varjupaika
„Olin juba ammu kuulnud, et Venemaal on ümberasumisprogramm, ehk kuulsin, et inimesed lähevad Venemaale elama,“ kirjutab ta. „Mulle öeldi, et selle rikkumise eest võib saada poolest aastast kuni kahe aastani. Praegu läheb juba neljas kuu, mil siin olen, ning ei tahaks sellise juhtumi pärast väga kaua istuda, sest ma lihtsalt ületasin piiri, andsin end piirivalvuritele üles ja ütlesin kohe oma piiriületamise eesmärgi.“
Danil ei ole kaotanud lootust, et Venemaa võimud annavad talle poliitilise varjupaiga ning tulevikus ka kodakondsuse.
Oudova rajoonikohus võttis Danili ja Rando vahi alla seoses ebaseadusliku piiriületusega. Märtsi lõpus pikendati nende vahistamist kuni 2. juunini.
Loe veel
Kodanikuabi komitee „Graždanskoje Sodeistvije“ asutaja Svetlana Gannuškina meenutas Mediazonale Rando ja Danili juhtumit kommenteerides, et 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni artikkel 31 vabastab vastutusele võtmisest inimese, kes ületas piiri ebaseaduslikult, kuid pöördus varjupaiga saamiseks ametivõimude poole.