petuskeem

Kuum

05.03.2025, 07:30

PETUIMPEERIUM | Leke paljastab paljude Eesti inimeste säästud röövinud kõnekeskuste siseelu

 (5)

Rahvusvaheline uurimine paljastab, milline on „tööpäev“ petukõnede kontoris, kus hommikust õhtuni petetakse inimestelt välja kümneid miljoneid. Eestlastest ohvrid on kaotanud nii elu säästud kui ka raha, mida neil ei olnudki.

Greete Palgi greete.palgi@delfi.ee

OCCRP

20 min

Nüüdseks 70aastane Hannes* lebas 2022. aasta lõpus parasjagu haiglavoodis, kui tema mobiil helises. Helistaja väitis end olevat Marina Novikova ning asus Hannesele tutvustama üht investeerimisplatvormi.

Marina nime all helistas mehele tegelikult Anjelika Chakapelia, sel suvel 30. sünnipäeva tähistav grusiin. Ta on üks rohkem kui 85 kelmist, kelle töö ongi istuda hommikul Gruusia pealinnas asuvas kontorihoones telefoni taha ja hakata helistama. Anjelika ei investeeri midagi. Ta manipuleerib ja petab.

Hannes jäi „investeerimisskeemis“ ilma ligi 20 000 eurost. Ta on üks paljudest ohvritest Eestis, kes kaotas oma säästud just sellele Gruusiast organiseeritud võrgustikule.

Võrgustik teenis vaid kahe ja poole aasta jooksul mitukümmend miljonit dollarit kuritegelikku tulu. Kümnete meediaväljaannete kuid kestnud koostöö enam kui miljoni petturite ja nende ohvrite vahel toimunud telefonikõne analüüsimisel võimaldab vaadata detailselt sisse sellesse petuvõrgustikku.

Ühel pool telefonitoru purustatud unistused ja laenulõksu mässitud elud. Teisel pool enam kui kümne tuhande dollari suurused kuupalgad, kallid autod ja lai elu.

Kuidas see lugu valmis?

„Petuimpeerium“ on rahvusvaheline 32 väljaande koostöös valminud ajakirjanduslik uurimus, mis põhineb Rootsi Televisioonile (SVT) lekitatud 1,9 terabaidil materjalidel. Uurimist koordineeris maailma suurim mittetulunduslik uuriva ajakirjanduse organisatsioon OCCRP.

Ajakirjanikud analüüsisid rohkem kui miljonit telefonikõnet, mille kõnekeskused petuagentide töö analüüsimiseks salvestasid. Lisaks olid kõnekeskused salvestanud agentide kuvaripilti, mis annab detailse sissevaate investeerimiskelmide tavalisse tööpäeva.

Artikli valmimisele aitas kaasa Mari-Liis Somelar.

„Ma ei uskunud, et see minuga võib juhtuda,“ ütleb Hannes nüüd.

Ta pole rumal ega sinisilmne inimene, seda näitab ka Hannese haridus ja töökäik. Mõned aastad tagasi sattus ta aga tervisemurega haiglasse ning kuulis seal diagnoosi, haigus on küll ravitav, aga nõuab tõsisemat sekkumist. Just sel ajal tabaski teda telefonitsi Anjelika Chakapelia.

Hannes alustas „investeerimist“ 250 euroga, mis tema teada kanti Admiral Marketsisse, tuntud investeerimisplatvormi.

„Graafikud tõusid, mind innustati aina rohkem ja rohkem sinna raha kandma. Mul kadus igasugune kartus,“ meenutab Hannes. Ta kandiski raha üha juurde.

Väidetav finantsagent Marina juhendas meest. „Rääkis, et on Venemaalt pärit hambaarst, kes töötab nüüd Inglismaal ja õppis ümber finantsnõustajaks,“ ütleb Hannes.

Mehe „investeeringud“ kerkisid nagu pärmi peal ja ühel hetkel näitasid graafikud peaaegu 50 000 euro suurust kontoseisu. Siis soovitas Marina Hannesel proovida raha välja kanda. Selleks aga oli tarvis maksta agenditasu.

„See oli umbes kümnendik kogusummast,“ meenutab Hannes. Ehk siis kümnendik väidetavast kontoseisust, pisut alla 5000 euro. Agenditasu lubati hiljem tagasi kanda. Ta maksiski ja mõistagi ei näinud ta ühtki eurot. Hannes oli ilma nii „investeeritud“ 15 000 eurost kui ligi 5000eurosest „agenditasust“.

Teenistus suurem kui peaministril

Selliseid petukõnesid ei tee mingid juhuslikud üksiküritajad. Need on professionaalsed töötajad, kes täidavad terveid kõnekeskusi. Need omakorda asuvad viisakates büroohoonetes, kus töötajatele jagatakse heade saavutuste ehk piisavalt paljude inimeste järjepideva hanitamise eest uhkeid preemiaid, iPhone’i telefone ja isegi läikivaid BMWsid.

Üks selline kõnekeskus asub Gruusias Thbilisis ning seda juhib sealne ettevõte A.K. Group.

2022. aasta maist tänavu veebruarini pettis just see vähemalt 85 kelmist koosnev võrgustik enam kui 6000 ohvrilt välja 35,3 miljonit dollarit. Hannesele helistanud Anjelika Chakapelia on üks neist kümnetest agentidest, kes alustavad iga päev tööpäeva eesmärgiga inimestelt võimalikult palju raha välja pigistada.

Agentide tööpäev ei erine mõnest teisest kontoritööst. Kolleegidel on omavahelised grupivestlused, kus kurdetakse töö üle, visatakse nalja ning arutatakse, kuhu lõunatama minna. Just need vestlused reedavad agentide pärisnimed, kuna vahepeal unustatakse ranged reeglid oma isiku varjamiseks.

Parimad agendid võivad kõnekeskuses teenida üle 20 000 dollari kuus.

Parimad agendid võivad kõnekeskuses teenida üle 20 000 dollari kuus, noored grusiinid oskavad seda kulutada ja postitavad sotsiaalmeediasse pilte luksuslikest puhkustest palmide all, kallitest käekottidest ja ehetest.

Agendid on jagatud kahte gruppi. Esimesed on vähemkogenud, kes teevad esimesed kõned inimesele, kes on jaganud oma mobiilinumbreid-meiliaadresse mõne libalehe kaudu, lootes investeerimisvõimalustest rohkem kuulda. Teises grupis on kogenumad kelmid, kellele on seatud igakuised eesmärgid. Grupp on omakorda jagatud väiksemateks meeskondadeks, mis keskenduvad eri piirkondadele vastavalt keelele, mida seal enim räägitakse.

Ühes sellises grupis töötas Hannesele helistanud Anjelika ning ühest neist suheldi ka 73aastase Raivoga*.

Temaga võrreldes läks Hannesel veel hästi. Kui Hannes kaotas oma kümneid aastaid kogutud säästud, siis Raivo jäi ilma rahast, mida tal ei olnudki.

„Elu on pees,“ nendib Raivo raske ohkega.

Hetkega neli kiirlaenu

Möödunud aasta kevadel märkas Raivo internetis reklaami, kust paistis, nagu kiidaks tuntud telenägu Anu Välba sedasama Admiral Marketsi kauplemisplatvormi. Tegelikult polnud sel reklaamil mingit pistmist ei Välba ega praeguse nimega Admiralsiga, see kõik oli petturite väljamõeldis. Aga väljamõeldis oli nii usutav, et Raivo jagas veebikeskkonnas oma mobiilinumbrit. Ei läinud kaua, kui temaga ühendust otsiti ning talle selgitati, kuidas investeerida esimesed 250 eurot Admiralsi-vuhvlisse, mis nägi väga tõetruu välja.

Kuna Raivo ei ole arvutite kasutamisega kodus, pakuti talle abiks Anydeski programmi, millega on võimalik võtta kontroll teise inimese arvuti üle. Seda saab seadistada nii peenelt, et tavaline arvutikasutaja ei saa isegi aru, mis hetkel programm täpselt sisse lülitatud on. Raivo sikutaski programmi enda arvutisse.

„Siis tehti mulle kõike kurja! Kõike, mida teha saab!“ põrutab mees.

Tema nimele võeti ruttu neli kiirlaenu, kokku koos intressidega 10 000 eurot Bandorast, TF Pankist, TTBst ja laen.ee-st.

Sarnane Anu Välba näopildiga reklaam meelitas oma telefoninumbrit petturitega jagama ka 66aastase Heleni*. Esialgu pani ta petu-Admiralsi 1000 eurot ja vaatas platvormil, kuidas raha liigub üles ja alla, nagu see investeerimisturul ikka käib.

Investeerimisplatvorm Admirals pole pettusega kuidagi seotud, kelmid kasutavad vaid nende nime ning on portaali disaini ohvrites usalduse tekitamiseks edukalt maha vehkinud.

Kelmide jäljed on hästi peidetud. Agendid, kes inimestega ühendust võtavad, kasutavad alati valenimesid. Neil on väljamõeldud persoonad.

Ka Helenit juhendati Anydeski vahendusel. Muidugi õhutati tedagi üha rohkem raha panustama. Kokku kaotas naine pisut alla 30 000 euro, osa sellest sarnaselt Hannesele agenditasuna, et oma „investeering“ kätte saada.

„Ise olin loll!“ ütleb Helen nüüd. Ta sai üsna kiiresti aru, et petturite jutt ei klapi ning talle näidatav platvorm on vaid õige investeerimisfirma koopia. Kuigi kõik juhtus umbes poolteist aastat tagasi, saab ta senini kelmidelt kirju ja kõnesid, mille kohta on ta infot politseile saatnud.

Ka Raivo jõudis oma murega politseini. „Tegin avalduse veebipolitseisse, kust tuli paari nädala pärast vastus, et jah, olete sattunud petturite küüsi ja kahjuks me ei saa teid aidata,“ ütleb Raivo. „Ärge hellitage lootust, me ei saa teie raha ilmselt tagasi, [pettuse jäljed] kaovad hämaratesse kohtadesse ära,“ meenutab ta politseitöötaja sõnu.

Kelmide jäljed on tõesti hästi peidetud. Agendid, kes inimestega ühendust võtavad, kasutavad alati valenimesid. Neil on väljamõeldud persoonad. Mõni esitleb end üksikemana, kes kolinud Ida-Euroopast Suurbritanniasse või Hispaaniasse ja elab nüüd head elu.

Kogu seda masinavärki Thbilisi büroohoones juhib A.K. Group. Ettevõte suutis oma seotust võrgustikuga hästi varjata, kuna kolm Thbilisi büroopinda pole paberil kuidagi ettevõttega seotud. A.K. Groupi seos operatsiooniga oleks ehk saladuseks jäänudki, kui nad poleks oma edevusest teinud saatuslikku viga.

Mitte nii tavaline kontoritöö

Firma andis ära fotonurk ettevõtte 2023. aasta aastalõpupeol. Ettevõtete pidudele sätitakse aina tihemini üles nurgake, kus töötajad saavad teha endast foto või liikuva helita pildikese ehk gif’i. Petukõnede keskuse firmapeo piltidelt on näha joviaalses tujus töötajaid kolleege põsele musitamas või ilmselt veinist ja kokteilidest julgust saanuna grimasse tegemas.

Nende selja taga on selgelt näha fototaust kirjaga „AK Group“. Fotonurga teenust pakkunud firma laadis kõik peol salvestatu otse internetti. Selle materjali järgi õnnestus mõned agendid tuvastada. Fotonurgas poseeris teiste seas Akaki Kevkhishvili, 33aastane grusiin, kes juhib A.K. Groupi ja seega ka kõnekeskuste tööd.

Töötajate vestluste järgi otsustab just Kevkhishvili (paremalt teine), kas ja millal saab keegi ametikõrgendust või preemiat. Tema on see, kes liigutab raha A.K. Groupi kontode vahel.

Kevkhishvili on palganud endale turvameeskonna, mis tõrjus ajakirjanikke tema umbes 140 000dollarilise Range Roveri juurest eemale, kui nood soovisid kõnekeskuse kohta küsimusi esitada. Mees demonstreerib sotsiaalmeedias oma Lamborghinit ning teisi luksusautosid.

Sotsiaalmeedia põhjal on Kevkhishvili sedavõrd jõukaks saanud hiljuti, varem poseeris ta piltidel relvadega, lisaks on ühel fotol näha tähetätoveeringut mehe põlvel, mis Vene vanglakultuuris tähendab, et inimene ei põlvita kellegi ees.

Kevkhishvili on inimeste tüssamiseks üles ehitanud selgete reeglitega võrgustiku. Tema parem käsi on 36aastane Meri Shotadze (pildil vasakul), kes aitab juhtida kõnekeskuse tööd. Ta ise kasutab nime Ksenya Koen ja helistab ohvritele Ida-Euroopas, sest oskab vene keelt.

Shotadze juhib meeskonda nimega Koen Team, milles töötavad kõige edukamad agendid. Neil on ka kõige kõrgem eesmärkide latt – kelmidel tuleb iga päev välja petta 30 000 dollarit. „Ärme korda ühte ja sama vestlust uuesti ja uuesti,“ manitseb Shotadze pisut ärritunult ühes Telegrami vestluses Koen Teami nn eliitagente. Möödunud aasta veebruaris pidi seesama meeskond ohvritelt kokku välja petma näiteks 420 000 dollarit.

Shodadze „lemmikagent“ on Mary Robertsi varjunime taha peituv Mariam Charchiani, kes vaid seitse aastat tagasi otsis sotsiaalmeedias kuulutuse kaudu korterikaaslast pigem tagasihoidlikusse kodukesse. 2022. aastaks oli ta elu muutunud – ta jagas pilte tuhandeid eurosid maksvatest käevõrudest. Just mulluse aasta veebruaris saatis Shotadze Charchianile Telegrami rakenduses sõnumi: „Sa tead, et ma loodan sinu peale sel kuul.“ Shotadze mure oli arusaadav – kuu eesmärki polnud veel täis. Charchiani vastas südame emotikoniga. Naise luksuslik elu kinnitab, et ta meelitab ohvritelt välja kena saagi ja teenib ise selle eest hästi.

Agendid õpivad oma töös inimestega manipuleerima – millal olla empaatiline ja kuulata, millal aga pisut rangemalt öelda, et „klient“ magab maha oma elu võimaluse, kui ei pane nüüd ja kohe „investeerimisplatvormile“ raha juurde. Agendid võidavad inimeste usalduse põhjalikes vestlustes, kus küsivad näiteks pere ja tervise kohta. Kui inimesel on lemmikloom, uuritakse kõnedes ikka ja jälle, kuidas koerake elab.

„Tere! Minu nimi on Marina Novikova, ma olen kontohaldur ja helistan sulle Admiralsist,“ alustab Anjelika oma vestlusi. See lause on tema jaoks kirja pandud nelja lehekülje pikkuses juhendis, kus on täpselt ette nähtud, mida öelda inimesele, kes on varem investeerimisega tegelenud, ning mida öelda neile, kes puutuvad selle maailmaga kokku esimest korda. Juhendi eraldi peatükis kirjeldatakse ka, kuidas käituda inimesega, kes on juba saanud kelmidelt petta.

„Oi, seda on tõesti kahju kuulda ja ma mõistan su olukorda. Kui tohib küsida, mis täpsemalt juhtus ja mis ettevõttega tol korral kokku puutusid?“ peab pettur juba kord tüssata saanud inimesele kaastunnet mängima. „Ma olen siin, et pakkuda sulle head võimalust muuta su halb kogemus heaks,“ peab Anjelika ajama täielikku kägu. Kogu kõnekeskuse ja nende töötajate eesmärk on lüpsta inimeselt välja nii palju raha kui võimalik.

Hannese, Raivo ja Heleni lõksu vedanud skeemi kasutati ka Leedus, Ukrainas, Saksamaal ja paljudes teistes riikides. „Need on Coca-Cola korporatsiooniga võrreldavate mõõtmetega skeemid,“ kirjeldab Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt investeerimiskelmuste ulatust.

Agendid võidavad inimeste usalduse põhjalikes vestlustes, kus küsivad näiteks pere ja tervise kohta.

„Ei aita see, et paneme kinni ühe grupeeringu või isegi ühe riigi kõik investeerimiskelmid. Õiguskaitseorganite käed jäävad lühikeseks, kui vaadata, kui palju skeeme iga päev üles seatakse.“ Kelt hindab, et kui Eesti politsei võtaks iga investeerimiskelmuse uurida rahvusvahelisel tasandil, jääks Eesti 5000 politseinikust väheks.

Kõnekeskuste agentidel pole häbi pressida iga sent välja ka väga keerulises olukorras inimestelt. Üks ukrainlanna räägib, kuidas ta vend hiljuti rindel suri. Läti eakas paar andis kelmidele üle 50 000 euro, millest osa oli sugulastelt laenatud raha. Prantsusmaalt pärit mees langes depressiooni, kui kaotas 26 000 eurot – säästud, mis olid mõeldud ta lastele. Üks Eesti mees müüs kümnete tuhandete eurode eest aktsiaid ja kandis vähemalt paarikümne tuhande euro eest raha kelmidele. Paljud kaotasid aastakümnete jooksul hoolikalt kogutud eurod vaid mõne kuuga.

Ahastuses ohvrid

Kevkhishvili õhutab agente oma emotsioone unustama ja vaid tööle keskenduma. Sama suhtumisega on ka kõnekeskuse staažikamad töötajad, kes õhutavad nooremaid agente inimestelt veel rohkem raha välja petma.

„Kuidas ma peaks sulle veel 10 000 eurot leidma? [---] Lõppude lõpuks inimesed tapavad ennast, sest nad on kõrini sitas,“ räägib üks nooremapoolne ahastuses ja nutuse häälega Hollandi naine agendile, kes urgitseb temalt välja „vahendustasu“, et naine saaks ligipääsu oma investeeritud rahale. „Teil on kõik mu säästud, mul on ainult 400 eurot alles,“ lisab Hollandi ohver. Agent rõhutab, et naine ei tohi enesetapust rääkida, suudab jutu mujale viia, aga hakkab hiljem ikka suruma, et on viise raha leidmiseks.

Kui ohver on ära andnud kõik, mis tal hinge taga on, või on skeemi läbi hammustanud, võivad agendid neid sõimata ja alandada. Mõni agent isegi tunnistab, et on pettur. Rahakott on juba kinni läinud ning moosimine unustatakse.

A.K. Groupi kahe ja poole aastaga teenitud 35,3 miljonit dollarit on aga vaid tilk kõikide pettuste potis. Möödunud aastal registreeris ainuüksi Eesti politsei 305 investeerimiskelmuste juhtumit, kus kokku kaotati viis miljonit eurot. Kuigi pole teada, kui palju ohvreid üldse endast teada annab, võib kindlalt väita, et osa pettuste ulatusest on Eestis veel peidus, kuna kelmuse avastamisel kipuvad ohvrid häbi tundma. Heal juhul räägitakse juhtunust mõnele lähedasemale inimesele, kuid mõnel juhul elab inimene murega üksi.

Keskusi nagu seeni pärast vihma

Kõnekeskusi aga luuakse pidevalt juurde, kuna pättidel on palju võita. Narkoäri, mida peetakse üheks kasumlikumaks organiseeritud kuritegevuse haruks, on eri ekspertide hinnangul juba vähemalt paar aastat mahtudelt investeerimispettustele alla jäänud – võimalik, et sadade miljonite dollarite võrra.

Nii nagu narkoäris, kahaneb ka investeerimisskeemide edukus pärast seda, kui ametivõimud on suutnud edukalt sekkuda. Aga seda vaid ajutiselt. Hannes Kelt meenutab 2022. aasta võidukat operatsiooni, kus Eesti politsei juhtimisel võeti kelmidelt seitsmes riigis 55 serverit, milles omakorda jooksis veel üle saja virtuaalse serveri.

„Pärast seda operatsiooni toimus investeerimispettuste hulgas ajutine kukkumine, täpsemalt aprilli lõpust augustini,“ räägib Kelt. Erinevalt narkoärist, kus uusi tarneahelaid püsti panna on keeruline, käib investeerimisskeemide taastamine palju lihtsamalt ning olukord muutus ruttu endiseks.

Kõnekeskusi müüakse ka „valmislahendusena“. Osta saab kontaktid, üüripinna, lepingud töötajatega, sülearvutid ja kõik muu pettuste korraldamiseks.

Ka siinse loo keskmes oleva Gruusia kõnekeskuse kolmest kontorist peamine on ajakirjanike uurimise peale vaikseks jäänud. Kontorihoones põlevad küll tuled, aga inimesi liigub ustest vähe. Mitmete agentide kontod on Telegramist kadunud. See ei tähenda, et pettustega oleks nüüd kõik. Tõenäoliselt leitakse uus üüripind ning luuakse uued võltsnimed, mille alt tegevust jätkata.

Sääraseid kõnekeskusi, mis opereerivad näiteks Gruusias, on proovitud püsti panna ka Lätti ja Leetu, Eestisse küll mitte. Kelti hinnangul võib põhjustena näha riigi väiksust ja suurt usaldust politsei vastu. „Eestis sellisesse keskusesse pooltsadat inimest värvates on väga tõenäoline, et keegi ikka räägib, info lekib ja saame teada,“ põhjendab ta.

Kõnekeskusi müüakse ka „valmislahendusena“, mis tähendab, et kui kelmil on piisavalt raha, saab ta osta kontaktid, üüripinna, lepingud töötajatega, sülearvutid ja kõik muu, mida pettuste korraldamiseks vaja läheb. Enne Ukrainas alanud sõda maksis selline valmislahendus seal riigis Kelti väitel 40 000 dollarit. Ühe kuuga võib selline kõnekeskus kokku ajada aga 1,5–4 miljonit väljapetetud eurot. Seega teenitakse investeering tagasi umbes poole päevaga.

A.K. Groupi lekkest Gruusias võib alata uus rahvusvaheline uurimine. Gruusia prokuratuur teatas möödunud nädalal ajakirjanikele, et asub toimunut uurima, kuigi ametliku menetluse alustamist nad ei kinnitanud.

Hannes Kelt ütleb, et saab ka ise aeg-ajalt kelmidelt kõnesid, milles teda investeerima kutsutakse. „Mul on selleks oma persoona välja mõeldud, ehitaja Priit, kes tahaks lisa teenida. Ajan nendega ikka alati juttu, kui aega on. Iga raisatud minut on minut, kui nad ei saa tõenäolist ohvrit püüda,“ ütleb ta.

Selline venitamine võib mõne inimese säästud päästa. Hannes, Raivo ja Helen peavad aga juhtunuga leppima. Hannes ja Helen suhtuvad oma olukorda ootamatu positiivsusega. „Vähemalt ei läinud tervis,“ ütleb Hannes. Helengi leiab, et kuni saab töötada, pole hullu. „Ma olengi pisut naiivne, tahan ise inimestele parimat ja ootan neist sama,“ on ta otsekohene.

Raivo aga loodab, et jaksab enne oma 80. sünnipäeva talle kaela võetud laenud tasuda ning suudab võla tagastamiseni tööd rabada. Ehk siis saab ta lõpuks päriselt pensionile jääda.

Kiirlaenufirmad kulusid naljalt korstnasse ei kirjuta

Inimesed, kelle nimel on petturid laene võtnud, peaksid ette võtma kohtutee, et oleks mingigi lootus kelmide võetud kiirlaenudest lahti saada.

HUGO.legali õigusjuhi Erki Pisukese sõnul on kiirlaenufirmad seisukohal, et laenu eest vastutab isik, kelle nimel see on võetud, sõltumata sellest, kas pettuse teel või mitte. „Igal juhul tuleks ohvril laenule vastu vaielda ning esmase nõudena taotleda laenu tühistamist ning kui see ei õnnestu, siis vähemalt püüda sõlmida kompromiss üksnes laenu põhisummale,“ märkis ta.

Kui inimese nimel on tema teadmata võetud laen, pole Pisukese sõnul ka pangad suure tõenäosusega järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuna laenuandjal on vastutus enne laenu andmist kontrollida inimese maksevõimet.

Siinse loo Raivole kiirlaenu andnud ettevõtetest vastas Ekspressile vaid Bandora. Firma Eesti regioonijuht Ivo Popp selgitas pikalt, kuidas kliendi tuvastamine käib – see hõlmab isiku tuvastamist ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil, inimese taustakontrolli, maksevõimekuse hindamist, telefoninumbri kontrollimist sellele PIN-koodi saates. Lisaks kantakse raha vaid inimese registreeritud Eesti pangakontole.

„Võtame finantskuritegude ennetamist väga tõsiselt ja tõhustame pidevalt oma turvameetmeid, et tuvastada mistahes kahtlaseid tegevusi,“ rõhutas Popp. Ta nentis, et finantspettused on kasvav probleem ning pettuse puhul paluvad nad inimesel tagastada üldiselt vaid laenu põhiosa, mitte intressid.

Mida peaks aga tegema inimene, kui on laenulõksu sattunud pettuse teel? Pisuke selgitas, et esiteks tuleb teha avaldus politseisse, et saaks algatada kriminaalasja. Järgmisena võtta ühendust pangaga, kust laen võeti, ja esitada vaie, kuna see võib aidata vabaneda vähemalt intressidest. Kolmandaks tasuks otsida õigusabi, et kas laen täielikult vaidlustada või saavutada sobivam kompromiss mõlemale.

„Väikese sissetulekuga inimesel on võimalik saada riigi toel õigusabi õigusabiplatvormi HUGO.legal kaudu, mille käigus saab esmased juhised asjaga edasi tegelemiseks,“ ütles Pisuke.

*Kõikide raha kaotanud inimeste nimesid ning heliklippides kõlanud ohvrite hääli on muudetud.

***