maskisaade
MASKID LANGEVAD: kes Tallinna Isamaas ütleb „ei“ Keskerakonnale?(30)
OTSUSTE TEGEMISE LAUD: Tallinna koalitsioonikõneluste stardipauk tuleb Isamaa Tallinna kontori laua tagant, kus piirkonna juhatuse 15 liiget otsustavad pealinna saatuse.
Foto: Stanislav Moškov
täna, 13:24KUULA ARTIKLIT
6 MIN
Tellijale
Aitäh! Sinu digitellimus on aktiivne. Loed tasulist artiklit.
Sel nädalal koguneb Isamaa Tallinna piirkonna juhatus, mille 15 liiget otsustavad, kas alustada pealinnas koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga või volikogus esindatud kolme ülejäänud parteiga.
Isamaa Tallinna piirkonna juhatuse kõige tähtsamad tegelased on piirkonna juht Riina Solman ning erakonna esimees ja valimistel erakonna linnapeakandidaat olnud Urmas Reinsalu. Reinsalu, praegu riigi populaarseim poliitik, andis juba kesksuvel selge vastuse küsimusele, kes ei peaks pealinnas võimutüüri keerama – Keskerakond.
„Keskerakonna võimule naasmine pole Tallinna huvides. Teemad, mis on seotud eestimeelsuse, eestikeelsusega, ausa linnajuhtimisega – Keskerakonna-paus teeniks tallinlaste huvisid. See on minu eelistus,“ ütles Reinsalu usutluses Vikerraadiole. „Pean Keskerakonda ka teise nurga alt riskiks, mis puudutab Tallinna pikemaid huvisid, aga mis on seotud ühemõtteliselt Eesti huvidega.“
DÜNAAMILIS-ISAMAALINE DUO: Isamaa Tallinna piirkonna juhatusest on teistest suurem sõnaõigus erakonna esimehel Urmas Reinsalul (paremal) ja piirkonna juhil Riina Solmanil.
Foto: Stanislav Moškov
Erakonna sees nähakse, et Reinsaluga ühes paadis sõuavad juhatuses veel (praegused Tallinna abilinnapead) Karl Sander Kase ja Kristjan Järvan ning (praegune Tallinna volikogu aseesimees ja Isamaa fraktsiooni esimees) Sven Sester. Nemad eelistaksid nelikliitu, mitte koalitsiooni Mihhail Kõlvarti juhitud Keskerakonnaga.
Keerulised inimsuhted
Solmani puhul on taustajuttudest kostnud, et Keskerakonna välistamise kõrval on talle vastumeelsem Parempoolsed (nelikliidu ühe liikmena). See viitab inimsuhetele, mis on Eesti poliitikas a ja o.
2022. aastal oli Solman üks neist, kes soovis Isamaa eestseisuses arutada toona Isamaa sees moodustunud ühenduse Parempoolsed juhtide, see tähendab Lavly Perlingu ja Siim Valmar Kiisleri tegusid. Solmani arvates süüdistasid Perling ja Kiisler erakonnakaaslasi muu hulgas olematutes juhtumites arutute, fabritseeritud fraasidega. Parempoolsed Isamaa rakukesena likvideeriti, kuid nüüd on nad tagasi iseseisva ja palju tugevama rivaalina.
Keskerakonna võimuletuleku vastu on ka praegune eurosaadik, Lasnamäel 1799 häält kogunud ekspeaminister Jüri Ratas. Ratas koos mitmete tänaste ekskeskerakondlastega lahkus erakonnast, sest ei nõustunud esimeheks tõusnud Kõlvarti suundumustega. Ratasel pole nüüd võimalik hääletada Kõlvarti poolt, lisaks on ta lubanud osaleda Tallinna volikogu töös.
Valija ootus
2024. aasta kevadel, kui volikogu umbusaldas linnapea Kõlvartit ning võimule tuli nelikliit – sotsiaaldemokraadid, Reformierakond, Isamaa ja Eesti 200 –, andis oma heakskiidu Kõlvarti kukutamisele ka üks opositsioonilise EKRE saadik Urmas Espenberg.
„Täna [see on 26. märts 2024] oli umbusaldamine vene võimule Tallinnas ja ma pidin seda ajaloolist võimalust lihtsalt kasutama. Isegi minu häälest poleks see sõltunud, 40 häält oli (koos) niikuinii. Aga mulle saatus sellise võimaluse andis ja ma seda tegin,“ ütles Espenberg toona ERRi uudistele.
Umbusaldamisega liitumine jäi Espenbergile EKREs viimaseks sammuks, ta astus Isamaasse ning täidab praegu Haabersti linnaosavanema Anna Levandi (Isamaa) alluvuses linnaosa ajalehe toimetaja rolli.
Sarnast suhtumist ootab valija ka Tarmo Kruusimäelt (tuntud ka kui Kojamees), kes on piirkonna aseesimees. Kruusimäe on aastaid, kui mitte aastakümneid kritiseerinud Keskerakonda, sealhulgas korruptsiooni ja maksumaksja raha kuritarvitamise tõttu. 2023. aastal Eesti Päevalehe arvamusartiklis teatas ta muu hulgas: „Keskerakondlase võid parteist välja heita, aga poliitikust sa Keskerakonda välja ei juuri!“
ESIMESENA BARRIKAADIL: Tarmo Kruusimäe on aktiivselt vedanud igasugust võitlust venestuspoliitika vastu. Fotol Kruusimäe avaldamas meelt Vene saatkonna juures.
Foto: Robin Roots
Tallinna piirkonna juhatuses istuvad teiste seas ka Andres Luus ja Olle Koop. Mõlemad kuulusid lõppenud volikogu koosseisu ja toetasid Kõlvarti umbusaldamisi. Luus aga ei pääsenud äsjastel valimistel isikumandaadiga volikokku ja Koop ei osalenud üldse.
Pole head valikut
Laia pintsliga tõmmates võiks piirkonna juhatuses olla seis vahekokkuvõttena kaheksa nelikliidu poolt ja üks Keskerakonna poolt, ehk asi peaks olema otsustatud – Isamaa kaldub nelikliidu poole. Ülejäänud kuue liikme seisukohti on Õhtulehel raskem kohvipaksu pealt hinnata, aga varasem loendus justkui ei anna võimalust olukorda matemaatiliselt muuta.
Kuid juhatuse kogunemisel, kus koalitsioonikõneluste otsus tehakse, pannakse inimestele ette tabel mõlema stsenaariumi plussidest-miinustest. Tooni annavad koosolekul eeskätt Solman ja Reinsalu, kes on ühtlasi seniste eelkompamiste, see tähendab võimalike partnerite kohtumisel viibinud.
Isamaa Tallinna piirkonna juhatusse kuuluvad aseesimeestena veel endine Postimehe toimetaja Lea Danilson-Järg (rahva seas tuntud kui DJ Lea) ja endine Postimehe toimetaja Ahti Kallikorm. Õhtulehel ei õnnestunud esmaspäeval kumbagi tabada. Telefoni otsa ei õnnestunud meil saada ka juhatusse kuuluvaid Katrin Rüütlit ja Sirle Rosenfeldt-Koopi.
MIS MÕTTED? Ahti Kallikorm ja Lea Danilson-Järg peavad pooldama Riina Solmani suunda, et koalitsioonistsenaarium Keskerakonnaga omaks mingeidki võimalusi.
Foto: Kollaaž (Martin Ahven)
Õhtulehe järelepärimistele vastanud juhatuse liikmed Gerry Konnov ja Lea Nilson jäid oma arvamuses diplomaatiliselt kidakeelseks.
POLE INFOT: Isamaa Tallinna piirkonna juhatuse liige Gerry Konnov (vasakul) ei osanud öelda, kuhu suunas otsus võiks langeda: „Igas suunas on mõned plussid, mõned miinused.“
Foto: Stanislav Moškov
„Ma pigem ootan ära, mis Riina ja Urmas rääkisid oma kahepoolsetel vestlustel. Me ei ole sellest ülevaadet saanud,“ teatas Konnov. „Igas suunas on mõned plussid, mõned miinused. Hetkel usaldame Urmast ja Riinat.“
Nilson nentis veel, et päris puhtalt lehelt ei saa kunagi alustada ehk olenemata suunast tuleb (inimeste) ajalugu kaasa. „Erakond moodustub inimestest. Igas erakonnas on inimesed muutunud, osad on vahetunud. Kas vanemate saaga läheb kogu aeg põlvest põlve edasi [lastele] või suudetakse vaadata ka uue nurga alt – aeg annab arutust,“ rääkis Nilson.
„Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi. Arvan, et see on hea. Minu meelest pole kunagi olemas head valikut, alati tuleb valida vähem valusa valikuga või lihtsalt leppida olukorraga.“
REAALSUS: Lea Nilsoni sõnul ei ole kunagi võimalik teha ideaalset otsust, valida tuleb leppimise või vähimvalusa vahel.