maksad
2140 EUROT AASTAS JA 16 907 EUROT MÜÜMISEL?! Vaata, kui paljudel tuleb automaksu tasuda rohkem kui sul! (10)
KÕIGE KALLIMAD MAKSUOBJEKTID: Vasakul Dodge Challenger, mille omanikul tuleks auto müümisel 1. jaanuaril 2025 tasuda 16 907 eurot registreerimistasu. Paremal Mercedes-AMG GLS 63 4MATIC, mille omanikul tuleb 2025. aastal tasuda 2140 eurot aastamaksu.
Foto: Kollaaž ( Alamy / Vida Press; Stellantis; Daimler-Benz)
täna, 12:18
Tellijale
Aitäh! Sinu digitellimus on aktiivne. Loed tasulist artiklit.
Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu automaksu seaduseelnõu. Kuna lõplik versioon erineb oluliselt varasematest, avaldab Õhtuleht uuesti nii aastamaksu kui ka registreerimistasu tabelid.
Enesehinnang ja tegelikkus ei pruugi omavahel klappida. Võid ju mõelda, et sinu auto on väike ja vana, ei võta palju bensiini ja on igati kooskõlas sissetulekutega. Siis aga selgub, et automaksu põhjal, mis peaks arvestama ühelt poolt keskkonna saastamise ja teiselt poolt jõukusega, oled näiteks esimese viie protsendi sees. Tabeli mõte ongi pakkuda võrdlusmomenti.
Automaksu lõplikus, kehtima hakkavas versioonis on mõningaid detaile, mis erinevad varasematest versioonidest. Näiteks plaaniti algselt teha vahet juriidiliste ja füüsiliste isikute sõidukitel. Viimaste puhul oleks arvestatud vanusest sõltuvat kordajat, esimeste puhul aga mitte. Lõplikus versioonis vahetegemist enam pole, nii firmadele kui eraisikutele kuuluvad vanemad sõidukid on muudel võrdsetel tingimustel madalama maksuga.
Muutunud on ka registreerimistasu kriteerium. Algselt plaaniti seda küsida üksnes sõidukite eest, mis esmaregistreeritakse Eestis. Lõplikus versioonis küsitakse seda aga üks kord ka nende sõidukite eest, mis on juba Eestis arvel. Maksta tuleb siis, kui auto vahetab omanikku esimest korda. Kuna maksumaksjate ring oluliselt laienes, siis registreerimistasu ise vähenes kordades.
Suurim aastamaks – 2140 eurot – tuleks tasuda 2022. aasta Mercedes-AMG GLS 63 4MATICu juriidilisest isikust omanikul. Keskmine aastamaks oleks praeguse seisuga 148 eurot. Suurimat registreerimistasu – 16 907 eurot – tuleks aga maksta 2023. aasta augustis juriidilisele isikule registreeritud Dodge Challengeri edasimüümisel.
Erinevaid arvutuskäike aastamaksu ja registreerimistasu suuruse leidmiseks on kokku jätkuvalt kaheksa.
- Täiselektriline: siia kuuluvad sõidukid, mis töötavad üksnes elektri jõul. Kuna CO₂ heitkogus on null, siis 50eurosele baasosale lisandub üksnes täismassi põhjal arvutatav massiosa. Iga 2400kilost täismassi ületav kilo korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 440 eurot.
- OVC-HEV: hübriidsõidukid, mida on võimalik väliselt laadida. 50eurosele baasosale lisandub üksnes täismassi põhjal arvutatav massiosa, kus iga 2200kilogrammist täismassi ületav kilo korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot.
- WLTP: sõidukid, mis ei kuulu eelnevatesse kategooriatesse, kuid millel on olemas WLTP standardi järgi määratud CO₂ heitkogus. Baasosale lisandub CO₂ eriheite ning massi osa.
- NEDC: siia kuuluvad sõidukid, mis ei mahu eelnevatesse kategooriatesse, kuid millel on olemas NEDC standardi järgi määratud CO₂ heitkogus. See näitaja korrutatakse 1,21ga ja edasine arvutus toimub WLTP arvutuskäiguga identselt.
- Puudub: bensiin+NOVC-HEV: siia kuuluvad bensiinimootoriga ja välise laadimisvõimaluseta hübriidsõidukid, millel puuduvad heitkoguste andmed. Eeldatavad heitkogused leitakse võimsuse, tühimassi ja vanuse põhjal, millest lahutakse 39 g/km, edasine arvutus toimub WLTP arvutuskäiguga identselt.
- Puudub: diisel+NOVC-HEV: siia kuuluvad diiselmootoriga ja välise laadimisvõimaluseta hübriidsõidukid, millel puuduvad heitkoguste andmed. Eeldatavad heitkogused leitakse võimsuse, tühimassi ja vanuse põhjal, millest lahutakse 52 g/km. Edasine arvutus toimub WLTP arvutuskäiguga identselt.
- Puudub: diisel: siia kuuluvad ülejäänud diiselmootoriga sõidukid, millel puuduvad heitkoguste andmed. Eeldatavad heitkogused leitakse võimsuse, tühimassi ja vanuse põhjal, millest lahutakse 35 g/km. Edasine arvutus toimub WLTP arvutuskäiguga identselt.
- Puudub: siia kuuluvad ülejäänud sõidukid, millel puuduvad heitkoguste andmed. Eeldatavad heitkogused leitakse võimsuse, tühimassi ja vanuse põhjal, edasine arvutus toimub WLTP arvutuskäiguga identselt.
1. juuni seisuga arvel olevate sõidukite seas oleks 2025. aastal suurim aastamaks 2140 eurot. Nimelt on meil registris 2023. aasta oktoobrist alates 2022. aasta Mercedes-AMG GLS 63 4MATIC, mille CO₂ heitkogus on vana NEDC standardi järgi 458 g/km ning täismass 3395 kg. Sõiduk kuulub juriidilisele isikule.
Füüsiliste isikute arvestuses oleks samade andmete põhjal suurim aastamaks 1888 eurot. See tuleks maksta 2021. aasta novembris uuena registreeritud GMC Yukon Denali omanikul. Sõiduki CO₂ heitkogus on vana NEDC standardi järgi 406 g/km ning täismass 3493 kg.
Sõiduautosid, mille eest tuleks omanikel välja käia vähemalt 1000 eurot aastamaksu, leidub registris 1198 ehk vaid 0,18 protsenti, neist füüsilistele isikutele kuulub 245. Ka neid, mille eest tuleb tasuda vähemalt 500 eurot, pole tegelikult palju – 21 461 ehk 3,3 protsenti. Neist kuulub füüsilistele isikutele 8551. Kümne protsendi piir jookseb 314 euro juures ning keskmiselt tuleb välja käia 148 eurot aastas. Füüsiliste isikute puhul on samad näitajad vastavalt 260 ja 130 eurot. Seevastu mediaan ehk summa, millest pooled maksavad rohkem, pooled aga vähem, on 100 eurot, füüsiliste isikute puhul 94 eurot.
Kõikide sõiduautode peale kokku koguneks aastamaksu 98 miljonit eurot.
Oma auto aastamaksu paiknemist saab vaadata järgnevast tabelist.
Järgnevas tabelis on arvutatud registreerimistasu kõikidele sõidukitele, mis olid Eestis arvel tänavu 1. juuni seisuga. See näitab summat, mis tuleks riigile maksta, kui te oma auto maha müüte. Tasu suurus on arvutatud 1. jaanuari 2025 seisuga ehk justkui eeldame, et kõikide registris olevate sõidukite esmane omanikuvahetus toimub kohe esimesel võimalusel. Kokku teeniks riik sellisel juhul 454 miljonit eurot.
454 miljoni euro näol on tegu maksimaalse võimaliku summaga, mida riik saaks koguda praegu registris olevate sõidukite pealt. Tegelikkuses loomulikult kõik oma sõidukeid kohe maha müüma ei torma, hilisema müügi korral on aga auto juba vanem ja summa väiksem. Pealegi läheb paljudel sõiduk otse vanarauaks, ilma et riik saaks registreerimistasu küsida.
Transpordiameti andmetel leidus 2022. aasta näitel sõidukeid, mille eest oleks tulnud esimesel omanikuvahetusel tasuda registreerimistasu 89 043 ja 2023. aasta näitel 95 506. Kui arvutada keskmise registreerimistasuga, siis laekunuks riigile vastavalt 61 ja 66 miljonit eurot. Üleval graafikul olnud arvutus 2022. aastal Eesti registrisse tulnud sõidukite kohta annab kokku 47 miljonit eurot registreerimistasu. Kokku seega peaks laekuma sõiduautode pealt registreerimistasu 2025. aastal umbes 110 miljonit eurot.
Suurimat registreerimistasu eeldusel, et auto läheb kohe esimesel võimalusel müüki, tuleks maksta 16 907 eurot. Tegu on 2023. aasta augustist pärit ja juriidilisele isikule kuuluva Dodge Challengeriga. Sõiduki CO₂ heitkogus on vana NEDC standardi järgi 428 g/km ning täismass 2473 kg.
Füüsiliste isikute arvestuses oleks suurim registreerimistasu 13 099 eurot. See tuleks maksta 2022. aasta juunist pärit Dodge Durango eest, mille CO₂ heitkogus on vana NEDC standardi järgi 378 g/km ning täismass 3221 kg.
Sõiduautosid, mille eest tuleks omanikel välja käia vähemalt 10 000 eurot registreerimistasu, leidub registris 138 ehk vaid 0,02 protsenti, neist füüsilistele isikutele kuulub 20. Ka neid, mille eest tuleb tasuda vähemalt 5000 eurot, pole palju – 2222 ehk 0,3 protsenti. Neist kuulub füüsilistele isikutele 442. Kümne protsendi piir jookseb 1236 euro juures ning keskmiselt tuleb välja käia 688 eurot. Füüsiliste isikute puhul on samad näitajad vastavalt 1044 ja 602 eurot. Seevastu mediaan ehk summa, millest pooled maksavad rohkem, pooled aga vähem, on 503 eurot, füüsiliste isikute puhul 475 eurot.
Oma auto registreerimistasu paiknemist saab vaadata järgnevast tabelist.