kuidas rahast ilma saada

Pereema sai kelmidelt valusalt petta. „Müüsin Facebookis kümne euroga lapse vanu sandaale ja jäin ilma 20 tuhandest eurost“

 kommenteerib pank, politsei ja kullerfirma

Võimalik, et sinagi oled kord või kaks läbi veebi oma lapse väikseks või kasutuseta jäänud asju müüa proovinud. Kui enamikel läheb siiski õnneks ja asjad saavad suuremate probleemideta müüdud, võib teadmatusest või naiivsusest hoopis kümnetest tuhandetest eurodest ilma jääda. Just nii läks kahe teismelise poja emal Heleryl.

Keilit Bauer keilit.bauer@annestiil.ee

FOTO: TippaPatt | Shutterstock

8 min

„Ma polnud kunagi midagi läbi Facebook Marketplace’i müünud, aga nüüd, kui poisid käivad mõlemad koolis ja aega rohkem, hakkasin kappe ja kaste sorteerima ning nende vanu asju maha müüma. Esimesed asjad läksid nii kiiresti ja müügid edukalt, et ilmselt mu valvsus kadus,“ alustab Helery oma nördimapaneva kogemuse jagamist.

„Müüdud sai vana xBox koos mängudega, lapse narivoodi ja mõned asjad veel ning raha tuli korrektselt mu pangakontole, mistõttu kui sandaalide müügikuulutuse peale mulle keegi eestikeelse perekonnanimega Maria kirjutas, ei osanud ma halba aimata. Ta oli 10eurostest sandaalidest kohe väga huvitatud, lisaküsimusi ei esitanud, aga pakkus lihtsalt välja, et kuna tal on Venipakis ärikliendi konto, siis äkki teeksime kaubavahetuse sealt kaudu.“

Ignoreerisin kahtlustunnet hinges

Helery polnud varasemalt Venipaki kaudu pakke saanud ega saatnud, mistõttu oli teenus tema jaoks niivõrd uus, et Maria jutt tundus talle kõik korrektne. „Ta kirjutas mulle, et kandis tasu sandaalide eest Venipaki kontole ja saatis lingi, kust kaudu pidin oma andmed sisse lööma, et raha sealt siis minu kontole jõuaks. Koduleht tundus nii korralik ja kogu jutt ka nii tõene, et ma ei osanud kordagi kahelda, et siin midagi kahtlast võiks olla,“ räägib naine.

„Nüüd tagasivaadates saan muidugi aru, et oleksin pidanud juba kahtlustama hakkama hetkel, kui Swedbankist tuli teade, et keegi püüab mu limiite suurendada. Aga samal hetkel saatis „Maria“ mulle kuvatõmmise, kust oli näha justkui ta oleks oma Coop panga kontolt mulle Venipaki ülekande teinud ja see nägi väga veenev välja. Mõtlesin, et viga on siiski meie pangakaartides ja katsetasime edasi. Õhtul unise peaga abikaasaga suheldes pakkus ta välja, et proovime siis ta ettevõtte kontot, mis oli LHV pangas, ja sellega tundus, et asjad toimivadki. Kaks korda kinnitasime tehingu ära ja saime peagi ka teate, et sandaalide raha on laekunud. Kontot kontrollima minnes me seda ei näinud, aga mõtlesime, et viga on pangapoolne. Hommikuks ootas meid suur ehmatus.“

1/4 Helery sai kaupa müües valusalt petta ja jäi ilma kümnetest tuhandetest eurodest

Fotod: Erakogu

Ilmselt oleme rahast nüüd ilma

Helery läks õhtul magama mõttega, et eks ta hommikul tegeleb müügitehinguga edasi, aga kui nad abikaasaga hommikul üles ärkasid, avastasid nad hoopis teate pangalt, et kontolt on tehtud kaks suurt ülekannet: mõlemad väärtuses 9999 eurot. „Mul läks süda täitsa pahaks, sest sain aru, et nüüd oleme küll petta saanud. Muidugi asusime kohe ka pankadesse ja Venipaki helistama, aga suurt abi neist kumbki meile pakkuda ei suutnud.

Venipak nentis, et kuna nad on nii uus teenus turul, siis nende nimel ongi kelmidel hea pettusi korraldada, aga kuna nemad otseselt sellega seotud ei ole, ei ole neil võimalik meid ka aidata. LHV pank aga ütles, et raha on juba kantud üle Poola panka ja nüüd läheb vähemalt 10 tööpäeva, et asja menetleda ning meie ainus lootus on, et raha ei ole juba kontoomanikule üle kantud. Eks me juba kahtlustame, et seda raha me enam ei näe…“

Pettuste levikut pidurdada ei saa

LHV jaepanganduse juht Annika Goroško nendib, et ostu-müügikeskkondadega seotud pettused on paraku praegu väga levinud. „Nende puhul võtab pettur müüjaga ühendust ja avaldab soovi kaup ära osta, pakkudes talle kullerteenusega kohale toimetamist. Ostja tasutud kullerteenuse vormistamiseks saadab pettur müüjale lingi vale teenusepakkuja lehele ja palub, et paki saatja sinna oma andmed sisestaks,“ selgitab ta. „Muuhulgas palutakse veebilehel sisestada saatja kaardiandmed, mille järel laekub ohvri telefonile kinnituskood. Kuigi ohvrile tundub, et ta kinnitab saadetise andmeid, kinnitab ta tegelikult raha ülekannet või oma kontole sisselogimist. Pettusest saab ohver aru alles siis, kui saab oma pangalt teavituse raha broneerimisest või makse sooritamisest.“

Ka Venipak Eesti müügidirektor Martten Kaldvee ütleb, et juba kevadel kasvas märkimisväärselt juhtumite arv, kus kliendid pöördusid just Venipak Eesti poole ettevõtte nimel levinud petuskeemidega. „Peamiselt levisid Venipaki nimel petuskeemid Facebook Marketplace keskkonnas, kus käib vilgas ostu-müügitegevus ja tarneviisiks kasutatakse tihtipeale pakiautomaate. Petturid saatsid müüjatele või ostjatele esialgu lingi Venipaki õngitsuslehele, mis näeb esmapilgul välja väga sarnane Venipaki ametliku kodulehega. Hoolikad kasutajad aga märkasid erinevust domeeninimes, näiteks kasutati aadressi Venipak.safefundsget.fun,“ kirjeldas Kaldvee. Ta märkis, et petturid muutusid iga päevaga aina kavalamaks ning lingi asemel saatsid hoopis kuvatõmmise, kus domeen oli korrektne.

„Petturid saatsid kuvatõmmise nagu oleksid vormistamas Venipaki kodulehel saadetist ning väitsid, et vajavad müüja numbrit ja e-posti. Seejärel saabus e-kiri lingiga, mis suunas panka sisestama juba PIN-koodi,“ kirjeldas Kaldvee.

Ka panga käed võivad lühikeseks jääda

Kaldvee toonitas, et ostjad ja müüjad ei tohiks ostu-müügikeskkondades valvsust kaotada ning peaksid alati kontrollima nii domeeni kui ka võimalusel müüja või ostja tausta. Sealjuures ta lisab, et juba on levimas uued telefonipettused, kus väidetavad pangatöötajad paluvad võtta välja suure summa ja selle pakiautomaadi teel justkui pangale saata. „Tasub meeles pidada, et panga esindajad ei palu kunagi saata raha pakiautomaadi teel,“ rõhutas Kaldvee.

Goroško rõhutab, et pangal on väga kahju, et taolised petuskeemid niivõrd levinud on ning selliste juhtumite korral annavad nad endast parima, et kliente aidata. „Paraku tuleb tihti ette, et petturid võtavad kiirelt raha välja või kannavad selle väliste teenusepakkujate juurde – sellisel juhul jäävad kahjuks ka panga käed lühikeseks,“ ütleb ta.

Pank taoliste pettuste levikut otseselt ka pidurdada ei saa. „Saame ainult LHV nimel tehtud petulehtede vastu võidelda neid igapäevaselt raporteerides ja maha võttes, politseile juhtumitest teada andes ning klientide teadlikkust tõstes,“ lisab Goroško. Samuti on täpsem info püsivalt üleval LHV kodulehel.

Goroško sõnul on pettused on muutumas aina raskemini äratuntavaks, mistõttu on oluline hoida end kursis infoga, mida pangad pettuste ennetamise kohta jagavad ning pidada meeles põhireeglit: kõige turvalisem on siseneda internetipanka ja teiste teenusepakkujate lehtedele mitte läbi saadetud linkide, vaid sisestades ise veebilehe õige aadressi. Samuti tuleb PIN-koode sisestades alati veenduda, millise tehinguga tegu on.

„Lisaks soovitame pangakonto limiite hoida võimalikult madalal, igapäevastele vajadustele vastaval tasemel ja siis neid suuremate maksete tegemiseks kergitada,“ ütleb Goroško. „Oluline on ka pärast suuremate ostude või maksete tegemist limiidid taas allapoole langetada. Madalad maksete ja kaardilimiidid teevad petturi elu keerulisemaks, sest isegi kui inimene annab ekslikult kurjategijale ligipääsu oma pangakontole, tuleb petturil asuda suurema summa saamiseks limiite tõstma: see on aga lisasamm, mille puhul suur osa ohvreid saab aru, et see on pettus.

Petuskeemid on muutunud nii keerukaks ja usutavaks, et ohvriks võib sattuda meist igaüks – seetõttu tasub need ennetusreeglid ka oma lähedastega läbi rääkida.“

Kuidas end asju müües petuskeemide eest kaitsta?

Nõu annab Venipaki tehnoloogiajuht Konstantin Fedorcov:

• Kontrolli üle domeeninimi. Petuskeemidel saadetud linkidel ei ole üldjuhul domeeninimi korrektne. Näiteks Venipaki nimel saadeti link domeenile Venipak.safefundsget.fun, kuid Venipak Eesti ametlik domeen on Venipak.com/ee
• Kontrollige saatja e-posti aadressi. Alati tasub vaadata, milline on saatja e-posti aadress. Venipaki nimel saadeti kirju näiteks ilma konkreetse nimeta aadressilt: send_mail63274@icloud.com, samas kui Venipaki ametlik meili domeen on @venipak.com lõpuga.
• Ära sisesta makse- ega isikuandmeid. Venipak ei saada sõnumeid, mis nõuavad makse- või isikuandmete sisestamist. Ära sisesta kunagi PIN-koode, kui peaksid ise raha saama. Pakiautomaati saatmise puhul piisab telefoninumbrist, nimest ja pakiautomaadi asukohast.
• Võta ühendust ametliku klienditoega. Kahtluse korral tasub alati võtta ühendust ettevõtte ametliku klienditoega kas veebi teel või telefonitsi.
• Ära saada raha pakiautomaadiga. Kui väidetav pangatöötaja palub saata raha pakiautomaadi vahendusel, siis peaks hakkama häirekellad koheselt tööle – seda ei tohi kindlasti teha.

Raha tagasi saada võimatu

Kommenteerib Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre:

Taolised pettused ostu-müügi veebilehtedel ja Facebook Marketplace`is on paraku pea igapäevased. Kui midagi müüte, peaks ostjale ülekande tegemiseks piisama ainult teie täisnimest ja kontonumbrist. Kõikidel muudel juhtudel soovitan tungivalt jätta tehing katki, sest see on kohe kindlasti pettus. Sama reegel kehtib ka siis, kui midagi ostma hakkate.

Petturid kasutavad ka õngitsuspettuste korral teisi võtteid. Näiteks, küsivad inimeselt e-postiaadressi, et saata link, millelt saab raha kätte. Tegelikkuses suunab see võltsitud veebilehele, mille abil püütakse kätte saada krediitkaardi andmeid, seejärel raha. Samuti on levinud skeem kus ostja/müüja pakub, et kuller tuleb rahaga kodu uksele. Kusjuures sularaha saatmine kulleriga või pakuautomaadiga on kullerettevõtete poolt keelatud.

Kui inimene avastab, et sattus sellise skeemi ohvriks, siis esmajoones tuleb kohe ühendust võtta pangaga. Pea kõikidel juhtudel on paraku raha tagasi saada võimatu, sest see liigutatakse kiirelt läbi erinevate pankade. Seejärel suunatakse krüptosse või võetakse kuskil riigis sularahas välja.

Neid pettuseid tehakse teisest riikidest ja meie õiguslikust raamistikust on juhtumite uurimine keerulisem. Inimestel endil tuleb olla üha tähelepanelikum, sest pettused muutuvad kogu aeg aina paremaks.