ketivenituspukid tartus

ketivenituspukid tartus


Puust ja punaseks. Kuidas peab rattur Kroonuaia tänaval sõitma (3)

Jens Raavik


Jens Raavikajakirjanik

12. september 2025, 08:02


Samal ajal, kui Tartu teedeteenistuse alalise liikluskorralduse peaspetsialist Karoliis Paluots selgitas, kuidas tuleb Kroonuaia tänaval jalgrattaga sõita, väntas üks tartlanna lubamatult vastassuunas ja mööda seda ala, kus rattaga sõita ei tohi. Foto: Sille Annuk


Uue ilme saanud Kroonuaia tänav on andnud palju kõneainet, sest osa liiklejate meelest oleks saanud sinna luua eraldi ruumi jalgratturitele. Teised aga peavad sõidutee ja äärekivide vahelist ala rattateeks ka pärast seda, kui linnavalitsus lasi seal ääres kulgevate pidevjoonte vahele triibud teha, et ratturid tänaval vastassuunas ei sõidaks.

Et asi oleks üheselt arusaadav, selgitas Tartu teedeteenistuse alalise liikluskorralduse peaspetsialist Karoliis Paluots, kuidas on õige Kroonuaia tänaval liigelda.

Ainult ühes suunas

Esmalt tõi Paluots välja, et üle 13-aastased ratturid tohivad Oa tänavast alates Kroonuaia tänaval sõita vaid ühes suunas ehk mäest üles Jakobi tänava poole.

«Jakobi tänavast Emajõe poole üle 13-aastased tegelikult rattaga üldse sõita ei tohigi, vaid peavad seda tegema mööda Laia tänava sõiduteed. Nii oli see ka enne Kroonuaia tänava rekonstrueerimist,» sõnas Paluots. «Kuidas korraldatakse rattaliiklus siis, kui Laia tänavat hakatakse ümber ehitama, on vara öelda, aga kindlasti leitakse lahendus.»

Kuni 13-aastased ja tema kuni kaks saatjat võivad Kroonuaia tänaval sõita kõnniteel ja seda mõlemas suunas, kuid jalakäijast möödudes tuleb arvestada jalakäija kiirusega.

Paluots lisas, et vanemad ratturid ei tohi sõita kõnniteel, välja arvatud juhul, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra või muu ohu tõttu oluliselt raskendatud.

«Inimeste ohutunnetus on väga erinev ja kui rattur tunnetab sõiduteel ohtu, võib ka jalakäijatele mõeldud teel sõita, kuid see oht peab olema põhjendatud. Näiteks kui liiklus on tihe ja masinad sooritavad tihti pöördeid,» selgitas Paluots.

Kroonuaia tänava Supilinna-poolses ääres tohivad ratturid sõita autotee piirjoone ja kõnnitee vahelisel alal, sel juhul peab alla 16-aastane kiivrit kandma. Siis peab rattur arvestama sellega, et vasakpööret ja tagasipööret ta teha ei või, selleks peab ta sõitma sõiduraja vasakus ääres.

Jakobi tänavast Emajõe poole jalgrattaga üle 13-aastased tegelikult üldse sõita ei tohigi, hoiatas liikluskorralduse peaspetsialist Karoliis Paluots.



Nii mõnigi on öelnud, et Kroonuaia tänavale oleks mahtunud ka rattateed, Paluotsa sõnutsi siiski mitte. Ühesuunalise rattaraja laius peab olema vähemalt poolteist meetrit, mõlema suuna puhul tähendanuks see kolme meetrit, ent linnavalitsuse kindel soov oli Kroonuaia tänaval laiendada jalgteed, mistõttu kaotati sealt osa autodele mõeldud parkimiskohti. Ratturitele tehakse tulevikus eraldi rajad Laiale tänavale.

Kuigi botaanikaaiapoolses ääres tehti sõidutee ja kõnnitee vahel olev ala triibuliseks, et ratturid ei sõidaks seal vastassuunas, pole kõik siiski praeguse lahendusega rahul. Näiteks Kroonuaia ja Jakobi tänava nurgal asuva Kesklinna kooli jaoks on see ebamugav ja tekitab muret.

«Kooli on pöördunud mõned murelikud lapsevanemad just jalgratturite seisukohalt, et kas see tänav on piisavalt ohutu,» ütles Kesklinna kooli direktor Kadi Toomi. «Ehkki liiklusohutus on üks õppekava osa, oleme juba 1. septembrist palunud klassijuhatajatel rääkida eraldi ka Kroonuaia tänaval liiklemise ohutusest, et kuidas käituda ja sõita.» Oktoobri alguses koguneb Kesklinna kooli vanematekogu, kus üks arutelupunkte on Kroonuaia tänava liiklusohutus.

Buss ei saa peatuda

Suur probleem on ka Kroonuaia tänava parkimiskorraldus, täpsemini parkimiskohtade puudus, mis teeb koolipere elu keeruliseks. «Üks küsimusi on ka klassireisidele minek, et kus saavad peatuda suured bussid. Koolimaja hoovis on küll parkla, kuid suured bussid ei keera sinna kuidagi välja,» märkis koolijuht. «Praegune lahendus on see, et bussid peatuvad Laia tänava otsas või mõnes bussipeatuses.»

Karoliis Paluots lohutas, et olukord pole lootusetu, linnavalitsusega suheldes on võimalik leida lahendus ka bussi parkimiseks. Näiteks saab koolimaja ees parkimiskohtadele paigaldada ajutise parkimiskeelu selleks ajaks, kui lapsed lähevad bussi peale. Teine võimalus on liikuda mõnisada meetrit Emajõe poole, sest botaanikaaia peavärava ees on bussiparkla olemas.

«Klassiekskursioonid ei toimu iga päev, pigem on bussi vaja parkida harva, nii ei ole koolimaja juurde tehtud eraldi parkimiskohta. Samas polnud selleks siin ka ruumi,» sõnas Paluots.

Report Page