kasumlik
KASULIKUD IDIOODID? Kommunismi all kannatanud Ungarist on saanud Kremli sõber number üks(4)
HOIAB PINGEID ÜLAL: Viktor Orbán süüdistab hoopis Ukrainat odava nafta puuduses.Foto: John Thys / AFP / Scanpix
täna, 17:25
Tellijale
Aitäh! Sinu digitellimus on aktiivne. Loed tasulist artiklit.
Kui jagataks Euroopa kõige Venemaa-sõbralikuma riigi tiitlit, oleks Ungari sellele kõige suurem pretendent. Ukrainasse suhtub riik jäiselt, kuid sellevõrra soojemalt suhtleb Moskvaga. Endiselt ostab Ungari Venemaa maagaasi, blokeerides samal ajal rahalist tuge Ukrainale. Hiljuti selgus, et Ungari välisminister andis Euroopa Liidu kohtumistel arutatud info otse edasi Kremlisse.
Kui peaminister Viktor Orbán kõiki soovitusi eirates detsembris taas Moskvasse lendas ja seal Vladimir Putiniga kohtus, polnud võõrustaja kiidusõnadega kitsi. „Oleme teadlikud teie tasakaalustatud seisukohtadest olukorra suhtes Ukrainas,“ kommenteeris Putin riigitelevisioonile.
Korduvalt on Euroopa Liit pidanud asjaajamistes Ungariga kasutama piitsa ja prääniku kombinatsiooni. Miks on kunagi kommunistliku idabloki ikke all kannatanud riik nii põhjalikult Moskva poole pöördunud?
Orbán õppis Sorose raha eest
„Kõigi Venemaa kasulike idiootide hulgas on vähesed püüdnud end teha niivõrd kasulikuks kui Ungari Viktor Orbán,“ sedastab ajakiri Foreign Policy. Ühe selgitusena võib välja tuua majanduslikud argumendid. Üleüldise hinnatõusu tingimustes saab Ungari osta Venemaalt endiselt soodsa hinnaga gaasi ja tuumaenergiat. Kuid see võit pole eriti märkimisväärne, kui riik jääb ilma talle muidu Euroopa Liidu poolt eraldatud toetusrahast.
Suurema argumendina esitab ajakiri Orbáni ja Putini mõttemaailmade kultuurilist sarnasust: mõlemad vihkavad Läänt. Ei kosmopoliitsusele, geiõigustele ning liberalismile, jah traditsioonilistele väärtustele ja lihtsale elule. „Ta tõesti usub läänemaailma allakäiku,“ selgitab väljaandele Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse vanemuurija Péter Krekó. Peaminister ise on varem Venemaa kohta ütelnud. et venelased räägivad vana keelt ja neid kuulates tundub, nagu kuuleks helisid minevikust.
Olgugi, et sellessamas minevikus lömastasid Nõukogude Liidu tankid 1956. aasta Ungari ülestõusu. Äraspidisel moel võis verine episood Orbáni ja tema aatekaaslaste silmis olla tagantjärele õppetunniks: ilusatest sõnadest hoolimata lääneriigid appi ei tule.
Iroonilisel kombel tunti raudse eesriide lagunemise ajastul Orbánit kui vabameelset liberaali (nüüd nimetab ta oma riiki „mitteliberaalseks demokraatiaks“). Ta tudeeris Oxfordis, kus tema stipendiumit rahastas riigipea nüüdne vihavaenlane, Ungaris sündinud miljardär ja filantroop George Soros.
Pole naftat, pole raha
Panna kogu Ungari meelelaadi ühe inimese kapriiside süüks oleks siiski liialt lihtsustav. Eriti Ukraina-küsimuses on rahval tervikuna pigem kibedad tundmused.
Suureks tüliallikaks on Ukrainas elavad ungarlased – kokku on neid ligi poolteistsada tuhat – kes moodustavad arvukuselt kolmanda vähemuse Ukrainas. Peamiselt elutsevad nad riigi lääneosas Taga-Karpaatia oblastis, piirkond läks Ukraina kontrolli alla pärast I maailmasõda. Kui Kiiev otsustas pärast Venemaa sissetungi võtta vaenlase mõjutustegevuse ohjeldamiseks kasutusele rangemad meetmed, reageeris Budapest nördimusega. Neid pingeid on Orbán hiljem süüdistuste järgi üleval hoidnud.
Viimasel ajal on õli valanud Družba torujuhe, mis transpordib Vene naftat läbi Ukraina Ungarisse ja Slovakkiasse (ilmselt Euroopa kõige Kremli-sõbralikumasse riiki number kaks). Juhe sai kahjustada Venemaa enda rünnakus, Orbán aga süüdistab Kiievit venitamisega selle parandamisel, mis olevat tema sõnul kui kättemaks: „See otsus on läbinisti poliitiline.“
„Ei ole naftat = ei ole raha,“ kirjutas peaminister eelmisel nädalal Xis, vihjates probleemsele toruküsimusele. Ungari vastuseisu tõttu oli äsja läbi kukkunud eelnõu anda Ukrainale 90 miljardi suurune abilaen. Reaktsioonid teistelt Euroopa liidritelt olid ühemõttelised. „Jämeda ebalojaalsuse väljendus,“ märkis Saksamaa kantsler Friedrich Merz. „Väljapressimine,“ lisas Euroopa Nõukogu juht António Costa.
Pausi ajal kõne Kremlisse
Sel nädalal viskas Euroopa Liit tundlikel teemadel peetavatelt kohtumistelt välja Ungari välisministri Péter Szijjártó, sest selgus, et ungarlane oli nõupidamiste vahepause kasutanud selleks, et varustada värske infoga Venemaa välisministrit Sergei Lavrovi. Ametlikku seisukohta ühendus ei võtnud, kuna pelgab mõjutada aprillis toimuvaid Ungari parlamendivalimisi.
TELEFONISÕBRAD: Ungari ja Vene välisministrid Péter Szijjártó ja Sergei Lavrov ajasid ELi kohtumise pauside ajal juttu.Foto: Venemaa välisministeerium / EPA / Scanpix
Nimelt 12. aprillil peetavaid valimisi peetakse üheks peapõhjuseks Orbáni viimase aja äkilisele käitumisele. Küsitluste järgi pole peaministri erakond, järjest 16 aastat võimul püsinud Fidesz nii madalat toetust näinudki. Peaministri retoorika kujutab klassikalist võtet juhtida tähelepanu eemale omaenda probleemidelt omaenda riigis. Euroopa kolleegide vihane reaktsioon võib Fideszi väljavaateid paradoksaalsel moel parandada, sest rahvale ju meeldib ikka juht, kes võõramaistele käskudele vastu seisab.
Spekuleeritakse, et tõenäoliselt üritab Moskva Ungari valimisi mõjutada. Financial Times vahendas kuu alguses, et luureandmete põhjal tellis Kreml ühelt tuntud väärinfot ja propagandat levitavalt agentuurilt (mis on nii Ameerika kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide all) Orbánit toetava kampaania, mis laimaks opositsioonijuhti Peter Magyarit.
„Meie, ungarlased, oleme 1956. aasta vabadusvõitlejate järglased,“ kirjutas Magyar Venemaa suursaadikule. „Mitte keegi ei saa meid ähvardada ega meilt midagi välja pressida.“