Vs

TAGATUBA25.04.2024, 05:00

TAGATUBA | Jaak Madisoni võimas hoog ähvardab EKRE esimehe ja esinumbri Martin Helme häbisse jätta (54)

Herman Kelomees

poliitikatoimetaja

Toimetas: Aare Reivart

aare.reivart@epl.ee

Halvemal juhul viskab Jaak Madison (paremal) Martin Helmele kinda ja kandideerib tema vastu EKRE esimeheks.

FOTO: ARGO INGVERPRIIT SIMSON | DELFI MEEDIA KOLLAAŽ

6 min

Kõige kurjakuulutavam on fopaakursil Martin Helme jaoks tõik, et tema mandaat partejuhina lõppeb juba peagi pärast eurovalimisi.

Paljud võivad arvata, et Martin Helme on peibutuspart. Ei ole, ta päriselt tahabki Euroopa Parlamendi liikmeks saada ning juhtida erakonda Brüsselist ja Strasbourgist samamoodi, nagu seda on teinud Euroopa rahvuskonservatiivide suured eeskujud Marine Le Pen ja Silvio Berlusconi. Said nemad suurriikide suurte poliitikutena hakkama, saab ka Helme.

Tal võib õigus olla, vähemalt oma partei puhul. Identiteedi ja Demokraatia fraktsioonist, kuhu EKRE europarlamendis kuulub, ei sõltu niikuinii suurt midagi. Nad ei ole osa euroliidu suurest koalitsioonist, kuhu kuuluvad praegu paremtsentristid Euroopa Rahvaparteist, sotsiaaldemokraadid ja kolmandana liberaalid Uueneva Euroopa saadikurühmast. Kui EKRE kõige käredamasse seltskonda püsima jääb, ei saa EKRE-st europarlamenti valitud saadik tõenäoliselt niikuinii raportööriks ega pääse mõne komisjoni juhtimise juurde. Ehk lihtsamini öeldes: EKRE nimekirjast valitud saadik võib piisava nahaalsuse korral ka hääletustelt puududa, kui kodumaal midagi tema jaoks tähtsamat toimub.

Kui hakkasid ilmuma asjade tegelikust seisust aimu andvad küsitlused, tabas EKRE-t kainestav reaalsus.

Ainus häda: Martin Helme ei saa praeguse seisuga Euroopa Parlamendi liikmeks, kuigi ta on erakonna esimees, partei esinumber valimistel ja ka kindlast soovist Brüsselisse-Strasbourgi minna teada andnud. Olles võtnud sellise positsiooni, kaasneb europarlamendist väljajäämisega häbi ja kuvandi nõrgenemine. Asi pole mitte ainult tema isiklikus edus või ebaedus, vaid erakonna ebaõnnestumises tervikuna. Nii EKRE-s kui ka väljaspool parteid räägiti rahvuskonservatiividest pikalt kui erakonnast, kes võiks tänavustel valimistel kõigist parteidest kõige tõenäolisemalt kaks mandaati ja oma ajaloo esimese valimiste võidu võtta. Kui hakkasid ilmuma asjade tegelikust seisust aimu andvad küsitlused, tabas EKRE-t kainestav reaalsus. Mitme küsitluse andmetel on nad lausa neljandal kohal.

„Esinumber saab ka brändihääled“

„Ma arvan, et me võtame mõlemad hästi hääli, aga ma siiski eeldan, et erakonna esinumber saab ka nii-öelda brändihääled,“ ütles Martin Helme möödunud nädalal ERR-ile.

Kuna Tagatoal ei õnnestunud Martin Helmet eile tabada, edastame siis 24. aprillil 48-aastaseks saanud poliitikule õnnesoovid siinsamas loos.

Ega Helme solvunud ei ole, et ta on küsitlustes Madisonist poole võrra maas?

Praeguse Euroopa Parlamendi koosseisu viimase Delfi debati vaatajad-kuulajad võisid täheldada praegu europarlamendis EKRE-t esindava Jaak Madisoni rahulolu asjade seisuga, mis pole teps mitte selline, nagu Helme näha tahaks. Ega Helme solvunud ei ole, et ta on küsitlustes Madisonist poole võrra maas? Madison hakkas saatejuhti parandama. „Poole võrra on isegi päris pehmelt öeldud. Sõltub, kas me vaatame Norstati või Emorit. See on: kas kolmekordselt või viiekordselt, sõltub uuringufirmast,“ sõnas Madison.

Nii on. Jaak Madison konkureerib kõrgliigas Marina Kaljuranna ja Urmas Paetiga, Martin Helme seevastu Luukas Kristjan Ilvesega, kel pole poliitikakogemust ollagi. ERR-i tellitud Kantar Emori uuringu tulemused on Helmele muuski mõttes hävitavad. Talle teeb ära ka Rainer Saks, samuti poliitkogemuseta kandidaat, kes kuulub populaarsuselt seitsmendasse erakonda Parempoolsetesse. Saks edestab Helmet suurema varuga kui Helme Evelyn Seppa toetuselt kaheksandast, Roheliste erakonnast. Ei mingeid brändihääli.

Mis on EKRE bränd?

Mis üldse on EKRE bränd? Räägitakse kahest põhimõttelisest erinevusest partei sees. Esimene on selline, mis lepib pigem kehvema valimistulemusega kui EKRE senise hoiaku muutumisega. See ei tähenda mitte lihtsalt rahvuskonservatiivsust, vaid nui neljaks senisele programmile ja käitumisele kindlaks jäämist. Seda võib nimetada ilustatult radikaalseks põhimõttekindluseks ning sellega saab vajaduse korral õigustada EKRE 2023. aasta riigikogu valimiste väga kehva tulemust, mis lausa vähendas nende mandaatide arvu võrreldes 2019. aasta tulemusega ja mängis rahvuskonservatiivid neljaks aastaks kindlalt opositsiooni.

Praegu on ekrelased pidanud nukralt pealt vaatama, kuidas ülimalt ebapopulaarse valitsuse ebaedust on lõiganud kogu saagi Isamaa.

Teine lähenemine on selline, mis viitab nendelesamadele Le Penile ja Berlusconile. Nii esimene Prantsusmaal kui ka teine Itaalias suutis saavutada positsiooni, kus konkureeritakse valimisvõitude pärast. Le Pen sai 2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel üle 40% hääli, sest oli võtnud ette partei käreda kuvandi otsustava pehmendamise. See ei pea tähendama senise poliitika põhialustest loobumist, ent eeldab siiski muutusi, mis võimaldaksid EKRE-l saada päriselt rahvaerakonnaks, mis on võimeline ka valimisi võitma. Praegu on ekrelased pidanud nukralt pealt vaatama, kuidas ülimalt ebapopulaarse valitsuse ebaedust on lõiganud kogu saagi Isamaa, jättes EKRE täpselt samasse kaalukategooriasse, kus end pärast mulluseid riigikogu valimisi avastati.

Nagu rõhutatud, ei jää EKRE ilma mitte ainult valimisvõidust, vaid tõenäoliselt ka kahest mandaadist. Martin Helme juhiks EKRE juba teist aastat järjest pettumust valmistava valimistulemuseni, kus kirsiks tordil oleks tema enda häbistav lüüasaamine temast 15 aastat nooremalt, 22. aprillil 33-aastaseks saanud Jaak Madisonilt.

Saaks EKRE vaid ühe mandaadi, aga Helmele, siis õnnestuks saavutada iseseisva Madisoni tasalülitamine. Nüüd võib tulemus olla vastupidine ja Martin Helme võib vaadata hirmuga juunisse, kui toimub EKRE kongress. Siis peab ta minema küsima uut mandaati parteijuhina olukorras, kus saldos on kaks järjestikust ebaõnnestumist ja suure hulga brändihäältega enda tugevust kasvatanud Madison. Halvemal juhul viskab Jaak Madison Martin Helmele kinda ja kandideerib tema vastu EKRE esimeheks.

Vs

Report Page