Valimindmees

POLIITIKARADAR | Automaks, mis pidi tooma säästlikumaid autosid... töötabki! 

Tänane menüü: Valimisnimekirjad valmis; automaks töötab; me elame võlgu, nüüd ja edaspidi

Valimisnimekirjad on koos ja sellega ka silme ees lõplik valik, mida meile kohalike valimistel pakutakse. Edaspidi läheb ka parteide olukorrapilt küsitlustes täpsemaks kui eelistusi hakatakse küsima koos nimedega. Valitsuserakonnad on aga teinud ära hulga tööd, et ka tugevad nimed ei saa loota mingile eriti heale tulemusele. Aga lootus on, et on veel päästmisruumi. Parim vahend selleks on järgmine riigieelarve, mida koostatakse põhimõttest, et kui trumm juba läks, mingu ka pulgad.

Keskerakondlased, praegused ja endised

Erakonnad on kohalike volikogude valimisteks oma valimisnimekirjad esitanud. Palju tähelepanu läheb Tallinna nimekirjadele ja esinumbritele, mis on ka arusaadav.

Mis sealt paistab? Riske ei võeta ja üllatusi ei pakuta. Näib, et KOV valimistel on seekord mängus nii palju, et midagi katsetama ükski partei sinna ei lähe. Märkimist väärib, et erakonnad paistavad teadvat, mis asjad Tallinnas töötavad - need on keskerakondlased. Kellel on parteis võtta endisi keskerakondlasi, on need kenasti pealinnas nimekirja etteotsa sättinud.

Valimisnimekirjad Tallinnas näitavad järgmist:

Reformierakond. Kõik, mis on, läheb mängu. Ministrid, riigikogu liikmed, eurosaadikud. Kõik. Peaaegu jääb mulje, et hulk inimesi vajab varutöökohta kuskil volikogus juhuks kui järgmises riigikogus enam tooli ei ole. Igal juhul on oravate nimekirjad nimede poolest väga tugevad. Paraku pole Reformierakonna bränd hetkel just eriti tugev.

Eesti 200. Mõne üksiku erandiga on Tallinna nimekirjad nõrgukesed. Ei ole suudetud leida endale muu valdkonna tuntud inimesi, keda poliitikuteks ehitada. Ressurssi tuleb kindlasti jagada ka partei esimehe piirkonna Tartuga.

Isamaa. Pea kõikjal linnaosades häältekahurid eesotsas, üllatavam on ehk Anna Levandi Haabersti esinumbrina ja Tarmo Kruusimäe Kristiines. Levandi vaade on kindlasti riigikogu valimised, aga parteil on mõned noored, kes väärinuks esinumbrit.

Keskerakond. Palju tippe kaotanud partei nimekiri on varasematest nõrgem, aga vastupidiselt Reformierakonnale on bränd tugev ning aina tugevam. Jana Toom pidi andma Põhja-Tallinna Anastassia Kovalenko-Kõlvartile, kes on riigikogus kõvasti oma poliitilist profiili ehitanud. Ja edukalt.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Et eurosaadik Marina Kaljurand on eespool pika kogemusega Tallinna poliitikust Vladimir Svetist, näitab, mis on mängus. Sotsid siiski katsetavad ka mõne uue nimega eesotsas.

EKRE. Tallinnas mängitakse kolmele Helmele, aga partei fookus on kindlasti pealinnast väljas. Seega ei tasu Tallinna nimekirjade põhjal EKRE tugevuse kohta liiga suuri järeldusi teha.

Parempoolsed. Uue tulija jaoks asjad paranevad, tuntud nimesid liiga palju veel ei ole, aga nende jaoks on oluline tutvustada ja ehitada poliitikuid riigikogu valimisteks.

Mis see kokku tähendab? Mitmete erakondade ühine eesmärk Tallinnas on vähendada Keskerakonna võitu nii palju kui võimalik. Ja siis tagada endale parim võimalik positsioon Keskerakonna järel.

Automaks töötab

Praegune koalitsioon võimles end nahast välja, et Eesti inimestele ära põhjendada, miks on vaja kehtestada automaksu. Põhjendused laperdasid, nagu tihti ikka, aga laiemalt võis aru saada, et soov on suunata inimesi säästlikumate autode kasutamisele. Ja paistab, et see tegelikult töötabki.

Mis juhtus? Rahandusministeerium on majandusprognoosis eraldi hinnanud ka automaksu esialgset mõju.

Mida taheti? Automaksu eesmärk oli suunata uute sõidukite soetajaid senisega võrreldes keskkonnasäästlikumate otsuste tegemisele. Aga lisaks soovis valitsus ka eelarvesse lisatulu.

Mida on saavutatud? Esialgne analüüs ütleb, et:

maksustamise tulemusena on autode soetamine 2025. aasta alguses selgelt vähenenud, isegi ette ostmist arvestades;

ostetavate autode emissioonile on maksu mõju olnud selgelt positiivne ja seda ka fossiilkütusega autode puhul.

Mis see tähendab? Uusi autosid ostetakse vähem ja kuigi autode ostmine läheb tasapisi taas ülespoole, hindab rahandusministeerium, et aasta lõpuks see stabiliseerub, aga madalamale tasemele kui varem. Niisiis, inimesed ostavad autosid vähem ja kui ostavad, siis säästlikumaid masinaid, nii kasutatuna kui uutena.

Mida sellest arvata? Kui eesmärk oli autode ostmist vähendada ja autode säästlikkust tõsta, siis esialgu paistab, et seda eesmärki see maks täidab. Pole tähtsust, kas peate selle eesmärgi saavutamist üldse vajalikuks või mitte, aga see töötab.

Ja nüüd…on valitsuspartei Eesti 200 teatanud, et automaksu võiks ära kaotada. Pärast kõigi nende poliitiliste kahjude ja valijate pahameele sissevõtmist selle maksu elluviimisega, pärast seda, kui on selgunud, et see maks annab soovitud efekti.

Võlaspiraali alga!

Eelarvenõukogu andis oma hinnangu majandusprognoosile, mille alusel valitsus järgmise aasta riigieelarvet kokku paneb.

Mis selgub? Olulisim järeldus on järgmine: kui kaitsekulude taset 5% SKPst on võimalik saavutada väiksema defitsiidiga kui 4,5% SKPst, pole puudujäägi süvendamine muude otsustega põhjendatud.

Mida see tähendab? Eelarvenõukogu ütleb sellega, et kuna eelarvetulud on oodatust kiiremini kasvanud, saab kaitsekulude suurema taseme saavutada väiksema defitsiidiga. Aga koalitsioon teatas kohe kui prognoos ilmus, et võtab lisakohustusi - tõstab palku, jätab ära tulumaksutõusu jne. Ehk lükkab defitsiidi maksimaalse võimaliku tasemeni, mis on ajutiselt lubatud 4,5%.

Miks see on oluline? Võlakoormusega lähevad asjad oluliselt halvemaks.

Tsitaat. Eelarvenõukogu arvamus: „Võlakoormus jätkab 2026. aastast püsivat kasvu ning tõuseb 30% lähedale SKPst juba 2028. aasta lõpuks. Intressikulud võtavad kahe aasta pärast riigieelarvest 300 miljonit ja nelja aasta pärast juba üle 400 miljoni euro. Kui eelarveläbirääkimistel lisandub veel eelarvepositsiooni halvendavaid otsuseid, kiireneb ka riigi võlakoormuse ja intressikulude kasv.“

Ehk siis. Kohalike valimiste eel tahab kehvas reitinguseisus koalitsioon teha inimestele kingitusi. Aga nende tulemus saab olema suurem võlg. Kui ajutine lõdvendus eelarvereeglitele kaob, peab ka riigikaitseks tehtud oste ülal pidama eelarverahaga.

Kokkuvõttes. Reformierakond oli viimane partei, kelle puhul oli mingigi usutavus eelarve tasakaalu poole liikumise jutus. Eelarve olukorra parandamine oravate eesmärk enam selgesti ei ole. Seega pole enam Eestis erakonda, kes seda teed ette võtaks. Kõik Eesti erakonnad said hiljuti õudusega jälgida, mis juhtub parteiga, kes püüab Eestis makse tõsta, et siinselt heaolu kinni maksta. Näinud seda, mis Reformierakonna reitinguga juhtus, ei lähe lähiaastatel ükski partei eelarvetulusid juurde otsima. Aga kulud kasvavad edasi. Niisamuti võlg.