UA

ANALÜÜS ⟩ Kui hästi on Ukraina sõjapõgenikud Eestis kohanenud ja kui suur on nende arv?

Sergei Svetlovportaali Rus.Postimehe ajakirjanik

1. august 2025, 16:26

Pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas on Eestisse saabunud kümned tuhanded ukrainlased. Kuidas jagunevad sõjapõgenikud soo ja vanuse järgi? Kui paljud neist õpivad eesti keelt ja kui suur osa on end töötuna arvele võtnud?

Statistikaameti andmetel on alates 2022. aastast Eestisse elama asunud 48 100 Ukraina sõjapõgenikku (2022. aastal 30 700, 2023. aastal 11 500 ja 2024. aastal 5900 inimest).

Statistikaameti kommunikatsioonijuhi Heidi Kuke sõnul kajastavad need andmed Ukraina kodanikke, kes on vastaval aastal vähemalt korra taotlenud ajutist kaitset ning Eestisse saabunud.

2025. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 45 700 inimest, kes on alates 2022. aasta veebruarist siia saabunud ja vähemalt korra ajutist kaitset taotlenud. Seetõttu on põhjendatud kasutada mõistet «sõjapõgenik». Nendest 41 protsenti on mehed ja 59 protsenti naised ehk vastavalt 18 700 meest ja 27 000 naist.

Statistikaameti analüütik Kristjan Erik Loik toob välja, et 2025. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis ajutise kaitse alusel 39 000 Ukraina kodanikku.

«Ehk erinevus nende kahe arvu vahel seisneb selles, et esimene näitaja (45 700 – toim) kajastab inimesi, kes on vähemalt korra esitanud ajutise kaitse taotluse, millel on konkreetne kehtivusaeg, samas kui teine arv (39 000 – toim) hõlmab ainult neid, kelle kaitse oli sel hetkel veel kehtiv,» selgitas ta.

Loigu sõnul võib selle erinevuse taga olla mitu põhjust: mõni ei ole veel jõudnud kaitset pikendada; mõni elab nüüd Eestis muu liiki elamisloa alusel; mõni on riigist tegelikult lahkunud, kuid ei ole sellest ametlikult teada andnud ning seetõttu ei olnud kohustatud kaitset pikendama, kuna ta viibib füüsiliselt juba mujal.

Erinevad arvud

Siseministeerium teatas oma kodulehel, et 2025. aasta maiks elas Eestis 33 985 Ukraina sõjapõgenikku, kellel oli kehtiv ajutine elamisluba.

Tekib küsimus: miks erinevad andmed sedavõrd – 33 985 (mai, siseministeerium) vs 39 000 (jaanuar, statistikaamet), kui mõlemal juhul räägitakse kehtiva ajutise kaitsega inimestest?

Loigu sõnul peitub vastus kahes aspektis: «Esiteks ei kasuta siseministeerium statistikaameti kord aastas arvutatavat rahvaarvu, vaid tugineb jooksvale haldusstatistikale,» selgitas ta. «Teiseks lõppes paljudel ukrainlastel ajutise kaitse kehtivus tänavu märtsis ning nad pidid seda pikendama. Mõned võisid esitada taotluse teistsuguse elamisloa saamiseks, teised aga ei pikendanudki kaitset.»

PPA andmetel esitati ajavahemikus 2022. aastast kuni 2025. aasta 1. juunini kokku 8782 avaldust ajutisest kaitsest loobumiseks. Lisaks on umbes 6500 ukrainlast saanud rahvusvahelise kaitse saaja staatuse.

PPA pressiesindaja Jelizaveta Belousi sõnul on lõplikud otsused ajutise kaitse staatuse kehtetuks tunnistamise kohta tehtud 7731 inimese suhtes.

«Neist 7453 juhtumit puudutavad inimesi, kes esitasid ise sooviavalduse staatuse tühistamiseks; 269 inimest sai kaitse mõnes teises riigis; üheksal juhul tühistati staatus muudel põhjustel, näiteks avaliku korra ohustamise või ajutise kaitse tingimustele mittevastavuse tõttu,» selgitas Belous.

Statistikaameti esindaja Heidi Kukk lisas, et kuigi sõjapõgenike koguarv Eestis kasvab endiselt, on saabujate arv viimastel aastatel märgatavalt vähenenud – 2024. aastal oli see oluliselt väiksem kui täiemahulise sõja esimesel aastal.

«Möödunud aastal saabus Eestisse viis kuni kuus korda vähem Ukraina sõjapõgenikke kui 2022. aastal. Seega ei ole koguarv küll vähenenud, kuid kasv on oluliselt aeglustunud ning lisandunud on ka emigratsioonikomponent,» selgitas ta.

Kukk tõi näiteks, et 2024. aastal saabus Eestisse kokku ligikaudu 7000 Ukraina kodanikku, sõltumata nende kaitse staatusest, samas kui riigist lahkus 3900 inimest.

«Lahkunutest pooled olid varem vähemalt korra esitanud ajutise kaitse taotluse. Pole teada, kas nad suundusid tagasi Ukrainasse või mõnda teise riiki,» märkis ta.

Eesti keele õpe

1. juuni seisuga on Integratsiooni Sihtasutus pakkunud alates 2022. aastast ajutise kaitse saanud täiskasvanutele (alates 18. eluaastast) kohti eesti keele kursustel järgmiselt: A1-tasemel 14 803 inimesele, A2-tasemel 1776 inimesele ning B1-tasemel 349 inimesele – kokku 16 928 inimest. Lisaks õpivad paljud ajutise kaitse saajad eesti keelt muude võimaluste kaudu või iseseisvalt.

Keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi märkis, et Integratsiooni Sihtasutus pakub A1-taseme eesti keele kursuste kohti rahvusvahelise (täiendava) kaitse saanud täiskasvanutele ehk Ukraina sõjapõgenikele. Tema sõnul alustas 2024. aastal õpinguid 640 inimest ning 2025. aasta esimeses kvartalis veel 140 – kokku 780 inimest.

«Huviliste arv A1-kursustele on vähenenud, kuna paljud on selle taseme juba omandanud. Ajutise kaitse saajate seas on suurem nõudlus A2- ja B1-taseme kursuste järele, sest esmase keeleoskuse omandanud inimesed soovivad jätkata õpinguid, et paremini kohaneda tööturul ja ühiskonnas,» selgitas Tondi.

Lisaks tõi Heidi Kukk välja, et möödunud aastal lõpetas Eestis gümnaasiumi 68 ajutise kaitse saanud inimest, kes saabusid pärast 2022. aasta veebruari. «Kolmandik neist jätkas samal aastal õpinguid kõrg- või kutseõppeasutustes,» ütles ta.

Töötute arv

Tööturu olukorda silmas pidades oli 31. mai seisuga Töötukassas arvel kokku 3034 Ukraina sõjapõgenikku, mis moodustab 6,8 protsenti kõigist registreeritud töötutest. Enam kui pool neist – 56,7 protsenti ehk 1719 inimest – elab Tallinnas.