Tervis ei vaja päikese käes praadimist
Päikese tervistava mõju saamiseks ei pea oma nahka ära kõrvetama, piisab
mõnekümnest minutist õues viibimisest.
Organismi jõuvarude taastamiseks piisab lühiajalistest päikesevannidest
– pole vaja lõputult rannas või õuemurul praadida. „Sõltuvalt naha
tüübist piisab päevas 10-20 minutilisest viibimisest päikese käes, et
tagada vajaliku koguse D-vitamiini sünteesimine,“ ütles Natali Promet,
kemikaali ja tooteohutuse büroo peaspetsialist. nolicin algul ei tohiks
inimesed otsese päikesekiirguse käes paljalt viibida järjest üle
paarikümne minuti.
Kui aga ees seisab tõesti pikem päikese käes viibimine, on soovitav
kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk
UV-filtrit (korraga nii UVA- kui ka UVB-filtrit). Kiirguse eest
kaitsvate filtrite efektiivsust vahendis iseloomustab kaitsefaktor ehk
SPF. See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum
päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Näiteks kreem SPF faktoriga
50+ on nahka väga tugeva kaitsva toimega. Heledanahalised peaksid
eelistama tugevama kaitsega kreeme. Esimeste päevitamiste ajal tuleks
nahale määrida tugevama kaitsega kreemi.
Toote õige kasutamine on täpselt sama oluline kui toote väljavalimine.
Näiteks saadakse päikesekaitsefaktoriga märgitud kaitse kätte juhul, kui
nahale kantakse 2mg/cm² kohta, seega võib kogu keha katmiseks vajalik
kogus ulatuda kolmandikuni väiksemast kreemipudelist. Lisaks tuleb seda
kogust korduvalt nahale kanda.
Kindlasti vajavad päikesekreemi ka lapsed, sest lapseeas saadud
päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket. Lapsed ei oska
ise ennast päikese eest kaitsta, nende nahk on täiskasvanute omast
tundlikum. Lastele tuleks määrida kaitsekreemi, mille SPF algab 15-st.
Kuid päikesega liialdada ei tohiks ka end kreemidega kaitstes. Tuleb
endale aru anda, et ükski päikesekaitsetoode – ükskõik kui efektiivsena
seda reklaamitakse – ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest
sajaprotsendiliselt. Ebapiisava päikesekaitsega seonduvad tõsised ohud
tervisele, sest liigne päevitamine tekitab nahas muutusi, mis viivad
naha enneaegsele vananemisele. Samuti on oht nahavähi tekkeks.
Päikesepõletuse nähud arenevad nahal välja mõne tunni möödudes. Kergema
põletuse korral on nendeks punetav, kuumav, valulik ja kuiv nahk.
Raskema päikesepõletuse korral areneb lisaks eelnevale juba välja ka
naha turse, nahale võivad tekkida villid.
Kerge päikesepõletus paraneb iseenesest 3-4 päevaga. Vahel võib tekkida
ka peenetäpiline lööve ja hiljem naha irdumine. Raskemast
päikesepõletusest taastumiseks võib kuluda mitu nädalat, nahale võivad
esmalt jääda ka villidest tingitud armid, mis enamasti küll iseenesest
taanduvad aja jooksul.
Päikesepõletuse korral esmaabiks tuleb nahka korduvalt jahutada jaheda
veega või külma vee mähisega. Nahka jahutades ja keha pestes ei ole
soovitav pidevalt kasutada seepi ega muid pesuvahendeid, sest need
kuivatavad nahka veelgi. Apteegis ja kosmeetikapoes on küllaga saadaval
põletikuvastaseid ja nahka rahustavaid tooteid, mida tasub õrna naha
omanikel suvehooajaks endale koju varuda.
Lisainfo on leitav [SIIT][1]
[1]: https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/ettevotjale-ja-kohalikule-omavalitsusele/fuusikalised-ohutegurid/paike