Sygeleb
06.03.2024, 13:19
Soomlased piinlevad sügeliste käes. Kas Eestiski on põhjust selle haiguse laia haaret peljata? (73)
Karoliina Vaslikaroliina.vasli@delfi.ee
Sügeliselest, kes pärast nahale sattumist tungib naha pindmisse kihti.
FOTO: ALAMY STOCK PHOTO
Kuula artiklit
4 min
Lisa
Soome terviseamet korraldas nädala hakul suisa pressikonverentsi, et rääkida, kui hull on olukord sügelisterindel. Eestis on teadaolevalt olnud üksikuid puhanguid näiteks hooldekodudes.
Antud artikli pealkiri pole liialdus. Iltalehti täpselt nõnda raporteeriski: „Sügelised piinavad praegu Soomes paljusid inimesi“. Probleem on tõesti suur. Sealse tervise ja heaolu instituudi (THL) statistika kohaselt diagnoositi koroonaeelsel ajal põhjanaabrite juures sügelisi umbes 7000 korral aastas. 2022. aastal oli vastav number aga 21 000 ja mullu lausa 37 000.
Seksuaalpartner võib nakatuda
THL-i peaarst Leif Lakoma rääkis pressikonverentsil, et üldiselt kasutatakse haigestumise puhul ravimkreemi Permetriin, aga see pole ekspertide sõnutsi kõige tõhusam. Praegu aga napib Soome apteekides ravimeid, mis oleks piisavalt tõhusad.
Arstide hinnangul sageneb juhtumite arv peamiselt seetõttu, et esmane ravi ebaõnnestub. Osa inimesi aga häbeneb ja üritab haigust varjata ja eirata. See aga võib tähendada, et tahtmatult antakse see edasi ka lähedastele. Haigestumise korral on äärmiselt vajalik teha kodus suurpuhastus.
Pressikonverentsil uuriti Leif Lakoma käest, kui lähedal ollakse riigis sellele, et öeldagi, et tegu on epideemiaga. Arst lohutas, et päris riiklikust epideemiast rääkida ei saa, küll aga võib rääkida teatud väiksematest epideemiatest – näiteks hooldekodudes, lasteaedades jms.
Lakoma valgustas ka, kui pikk peab kontakt olema, et haigus saaks edasi kanduda. „Kokkupuutel kulub [selleks] 5–10 minutit. Näiteks käepigistus või kallistus on liiga lühike aeg,“ märkis ta ja lisas, et ka seksi ajal võib partner nakatuda.
Ametlikud numbrid puuduvad
Kuidas on aga olukord Eestis? Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko rääkis Delfile, et sügelistesse haigestumise üle Eestis eraldi arvestust ei peeta ning alates 2013. aastast ei kuulu sügelised ka kohustuslikule registreerimisele. Maakeeli öeldes ei ole nakatumiste arv teada.
„Juhul kui näiteks mõnes koolis tekib sügeliste puhang ja terviseamet saab sellekohase informatsiooni, tehakse epidemioloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja nakatumise asjaolud ja nakkusallikas. Antakse ka tõrjealased soovitused haiguse leviku tõkestamiseks,“ jätkas ta. „Niisiis saab terviseamet pigem teateid üksikutest puhangutest ning kindla maakonna või piirkonnaga seotud levikut või teadete hüppelist kasvu ei ole täheldatud. Pigem on üksikuid puhanguid olnud näiteks hooldekodudes, kus on eakad ning nõrgenenud immuunsusega inimesed.“
Võimalik, et on peiteaeg
Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja dr Maigi Eisen sõnas, et nende juures on sel aastal ambulatoorselt diagnoositud kolm sügeliste juhtu. „Selle järgi ei saa väita, et meil on toimunud hüppeline haigestumine. Võimalik, et tuleb latentsi ajaga (peiteaeg – toim). Praegu on sügeliste diagnoosiga haiglas vaid üks patsient ja tema nakatus juba mullu sügisel.“
Irina Dontšenko sõnas, et sügelistega seotud puhangute ärahoidmiseks tuleb haigestunud inimesel ravi ajaks tervetest inimestest eralduda, läbida ette nähtud ravikuuri ja pidada kinni kõikidest ennetus- ja tõrjemeetmetest. „Juhul kui vajalikest meetmetest hoitakse kinni, on haiguse leviku võimalus väga väike.“
Nakatumine ja sümptomid
Sügelised on parasiitaarne nahahaigus, mille tekitajaks on lest Sarcoptes scabiei. Pärast nahale sattumist tungib lest naha pindmisesse kihti, kuhu puurib 0,5–1 cm pikkuse käigu ja muneb munad. Sügeliselestad levivad inimeselt inimesele tiheda kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga. Eriti nakkavad on koorik- ehk norra sügelised ja seda just suure lestade hulga tõttu nakatunu nahas. Nakatamisohtlik periood kestab seni, kuni ravi on hävitanud lestad ja munad – tavaliselt pärast ühte või kahte ravikuuri (ravikuuride vahe on üks nädal).
Täiskasvanutel paikneb nahalööve näiteks sõrmevahedes, käerandmetel, küünarlohkudes jne. Meestel võib seda esineda ka suguelunditel. Pea piirkond ja selja ülaosa on tavaliselt lööbeta. Väikelastel võib lööve esineda kogu nahal. Täiskasvanute sõrmevahedest ja väikelaste nahalt võib avastada sügeliskäike, mis on nähtavad 0,5–1 cm pikkuste vaoharjataoliste kõrgendikena.
Rohkem infot leiab
