Sotsiaalhoolekande ametnik Moonika Roosnupp varastas Ukrainlastele mõeldud abiraha
Tunnistajate sõnul varastas Sotsiaalhoolekande ametnik Moonika Roosnupp Ukrainlastele mõeldud abiraha. Raha kanti kõrvale tuttavate pangakontode kaudu.
Kas tänapäeva norm nii ongi varastamine ja valetamine? Miks sellised ametnike meil vaja on? Miks neid juba lahti ei lasta?
Mida arvavad asjast Tallinna linnapea Mihail Kõlvart ja Monika Haukanõmm, Tallinna Kesklinnaosa valitsuse linnaosavanem? Neid ei ole õnnestunud kätte saada.
VARASEMAD MOONIKA ROOSINUPPU RIKKUMISED:
Sotsiaalhoolekande ametnike Moonika Roosnupp ja Inga Pronina märkus kodukülastusel üürikodus elavale toetuse taotlejale: “vaesed küll nii ei ela!”
Uuriva ajakirjanikuna avaldan loo ühe perekonna kannatustest suhtlemisel Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalosakonnas töötavate avalike teenistujatega, kus teenistujad on minu arusaamise järgi rikkunud avaliku teenistuse seadust, põhiseadust kui ka sotsiaaltoetuste jagamise korda.22. november 2023
Täna hinnatakse meil vaesust subjektiivselt majanduslikesse raskustesse sattunud perekonna välimuse järgi. Kui pole joodik, pole kole, kui korter on puhas ja inimene ilus, siis raha on ja toetust pole vaja! Avalikud teenistujad ei kontrolli toetuse taotleja sissetulekute ajalugu, nad ei kontrolli töötukassas arvel oleku perioodi vaid otsused tehakse oma suva järgi. PS! Seaduse järgi on Sotsiaalosakonna avalikel teenistujatel õigus küsida ainult taotleja sissetulekuid ja neid kontrollida maksuametist, samuti arveid mida nad hüvitama peaaksid: üür, kommunaalkulud, elekter. See kui palju inimene ostab tampoone ja kellega magab ei ole ühelgi ametnikul õigus küsida ega sekkuda, see on meil Eesti Vabariigi põhiseaduses kirjas, eraelu on puutumatu ja kellegil pole sinna asja. Uuriva ajakirjanikuna avaldan loo ühe perekonna kannatustest suhtlemisel Tallinna Kesklinna omavalitsuse sotsiaalosakonnas töötavate avalike teenistujatega, kus teenistujad on minu arusaamise järgi rikkunud nii põhiseadust kui sotsiaaltoetuste jagamise korda. Sündmuste käik järjekorras:
Anonüümne (Toimetusele on teada nimed ja olen käinud üle vaatamas elukoha ja perekonna olukorra), Tallinnas majandusraskustesse sattunud perekond räägib oma kogemuse Tallinna Kesklinna Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna avalike teenistujatega suhtlemisest.
Tallinna Kesklinna Sotsiaalhoolekande ametnikud Inga Pronina ja Moonika Roosnupp toetuse taotleja kodukülastusel: „Oi, vaesed küll nii ei ela! „
Märkus: Ametnike poolt üle vaadatud Korteri puhul on tegemist üürikorteriga koos sisustusega! Mööbel on enam kui 10 aastat vana ja kulunud. Mõned mööbliesemed on eelmisest sajandist(antiik), korteri seinad ja laed vajavad värskendust, jne. Korter on sellegipoolest puhas. Kas nii on eetiline Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotisaalhoolekande töötajatel peale vaadates otsustada, kes on vaene, kes mitte? Sotsiaaltöötajad vaatavad peale, et sa pole joodik, üürikorter asub vanalinnas, elanikud näevad „liiga ilusad“ välja ja küll kindlasti pealt vaadates kuskilt raha tuleb. Selline subjektiivne ametnike otsustamine pole eetiline ja pole üheski seaduses sellist “Toetuse kõlbliku” hindamise metoodikat kinnitatud. Kas tõepoolest tuleb oodata seda hetke, kui avalikud teenistujad kaotavad oma rolli ja selle võtab üle AI robot (tehisintellekt) – AI otsustab maksudeklaratsioonide, töötukassa, panga, jmt elektrooniliste andmete põhjal – otsus oleks kindel JAH toetuse andmiseks. Kui tuleb mängu inimfaktor, jääb selline kiusamine kestma senikaua kui inimesed vahetuvad, sest neil on ju oma subjektiivne arvamus kinnsitunud ja see ei muutu niisama, kuna inimesed on väga egoistlikud ja enesekesksed.
Kohtusse kaebamine maksab – riigilõiv ja juriidilised kulud. Samuti võtab kohtuprotsess nii kaua aega, ja inimesed võivad juba tänaval olla, ennem kui abi saabub. Raske on otsustada teiste elutingimuste üle kui sul endal on “soe tool” tagumiku all ja palk laekub viivitusteta (ametnike palk laekub maksumaksjate käest). Tallinna Halduskohus on tihti avalike teenistujate poole kaldu, isegi kui ametnike poolt tõendid puuduvad toetuse väljamaksest keeldumiseks, venitatakse otsustega ja iga kuu tuleb taotlejatel esitada uus taotlus, mis aina kuhjuvad.
Anonüümse perekonna kannatused on kestnud 2 aastat. Korduvalt on tehtud ülevaatamisi, kohal käimist, taotleja tõendid on seadusega kooskõlas, kuid linnaosavalitsus pole pakkunud toimivat teenust, et perekond saaks toime tulla. Ametnikud teevad kiusu: nõuavad taotlejal pidevalt Sostiaalosakonda kohale tulla selgitusi andma, kuigi tänapäeval on elektrooniliselt ja seaduse järgi võimalik olukord lahendada kohale minemata.
Eesti on meil e-riik, näiteks töötukassa, kohtumaja ja ka kõik teised linnaosavalitsused, kus saab teha e-avaldusi ja neid menetletakse. Avalikud teenistujad Kristel Tina, Moonika Roosnupp, Marje Paljak, Inga Pronina, Ene Nugismann – neile see ei sobi! Nad kiusavad ja nõuavad kohaletulekut. Peale seda kui Linnaosavalitsus on taotleja poolt 3 korda kohtusse antud, hakkasid ametnikud igakuiseid küsimusi saatma linnaosa juristi KRISTEL TINA kaudu TÄHITUD KIRJADEGA, mida varasemalt saadeti tavalise emailiga ja oli suhtlus kiirem. Perekond on alati vastanud tavalistele emailidele 24 h jooksul ja varasemalt on nende põhjal ka toetusi makstud. Juristi kaasamine ja tähitult kirjade saatmine on konkreetne venitustaktika ja “mitte maksta toetust” soov. Tähitud kirjadega saadetavad küsimused on samad, mis ennem lihtkirjade teel saadeti ja asjad said ka lahenduse. Kui ennem vastused olid vastuvõetavad, siis miks nüüd viimased kuud enam need ei sobi? Seadus pole vahepeal muutunud.
Inga Pronina kirjutab oma emailis: “ega sotsiaalteenus ei ole mingi mugavusteenus, te peate kohale tulema ja aja planeerima. ” Tegelikkuses ei tohi majanduslikult hättasattunud perekondi alandada, ega rohkem alavääristada, selline käitumine kuust kuusse on vastuvõetamatu ja selline ülbe ametnike suhtumine tuleb lõpetada – nad ei sobi sotsiaalhoolde süsteemi teenindajaks.
Perekond on teinud taotluse ka korteri saamiseks aga seda pole pakutud. Korra tehti pakkumine 1 toalise korteriga aga perekond on kolmeliikmeline ja see oli väga väike nende jaoks.
Perekond pole toimetulekutoetust saanud juba viimased 5 kuud ning on tõsine oht kaotada ka praegune eluase, mille eest ei vastuta linnaosavalitsuse avalikud teenistujad! Kes siis vastutab? Monika Haukanõmm, Õiguskantsler? Avalike teenistujate loodud seadused ei anna hätta sattunud peredele kaitset ja toetust. Milleks need seadused ja maksud on, kas Mõnitamiseks ja alandamiseks?
