Roosiaed

Kuum24.02.2026, 07:35

Mees, kes ei mahu raamidesse. Kõrbelõhnalise Tartu hoiu-laenuühistu eksjuht pages Kreekasse (8)

Ühel vana-aastaõhtul nullindate alguses luges Andro Roos ühistulise tegevuse õpikut ja sai ilmutuse. Ta mõistis, et just nii saab Eesti rahva ja riigi jalule aidata. Aga Roosi asjad ei lähe tihti nii, nagu mõeldud oli.

Pille Ivask

pille.ivask@ekspress.ee

Urmas Jaagant

Toimetas: Urmas Jaagant

urmas.jaagant@ekspress.ee

15 min

Andro Roos lihtsalt ei leia raame, mis talle sobiksid. Või siis lõhub ta kõik raamid, mis ette jäävad. Oleneb, kelle poolt vaadata.

Roosi elus on kaks suurt kirge: ühistuline tegevus ja parteipoliitika. Mõlemaga on ta tegelenud kirglikult ja mõlemaga on jõudnud ta ummikusse. Oma elu suurimaks õnnestumiseks peab Roos Tartu hoiu-laenuühistut. Kuid seal käib kriminaalasi ja pankrot on käega katsuda.

Poliitikas on Roos hüpanud vasakule, paremale, isegi keskele, aga oma kohta pole ikka leidnud. Tema viimase poliitilise algatuse Plaan B tulevik on ebamäärane.

Need Roosi kaks kirge ja nende omavaheline sasipundar on viinud Roosi nii kaugele, et nüüd on mees redus välismaal, ilmselt Kreekas, ja üllitab sotsiaalmeediasse memuaare.

Poliitik

42aastane Pärnus sündinud Andro Roos on tuline Tartu patrioot. Aga mitte ainult. Endise keskerakondlase ja nüüdse plaanbeelase Toomas Pauri raadiosaates kõneles Roos mõne aja eest, kuidas tema südameasi on alati olnud terve Eesti muredele lahendused leida.

Käed rüpes istumine pole Roosi veregrupp. Tema tee poliitikasse algas 2003. aastal, mil ta liitus Vabariikliku Parteiga. Seal õnnestus tal end murda Tartu piirkonna juhiks. Seejärel liitus erakond aga Iseseisvusparteiga ning Roosist sai lihtliige. Toonastele iseseisvusparteilastele Roosi nimi tuttavalt ei kõla.

Nüüd tagantjärele leiab Roos, et ükski praegune partei ei saa Iseseisvusparteile ligilähedalegi. Vello Leito eest veetud erakond ajas Roosi meelest Eesti asja nii, nagu seda peab ajama.

Keskerakonna Tartu piirkonna juhatusse kuulunud Artjom Suvorov on Roosi iseloomustanud kui totalitaarset juhti.

Roos lahkus Iseseisvusparteist 2021. aastal. Õige pea liitus Roos aga Keskerakonnaga. Ja puhkes õide.

2023. aasta riigikogu valimistel sai Andro Roos 528 häält. Sellise saagiga tal Toompeale asja polnud, ent erakonnas jäi ta nii mõnelegi silma. Aasta hiljem sai Roos ainsa kandidaadina keskpartei Tartu piirkonna juhiks.

Roosi toonane erakonnakaaslane Anneli Ott näib Roosist rääkivat väga ettevaatlikult. Ütleb alustuseks, et Roos on olekult soe ja avatud. Kuid lisab siis, et selle kõrval on Roosil ka väga kindel nägemus, kuidas poliitikat tuleb ajada. Ja see pole tingimata hea, sest suures erakonnas ikka päris nii ei saa, et teed seda, mida hing ihkab. Sammud tuleb läbi arutada, läbi mõelda.

Toona Tartu piirkonna juhatusse kuulunud Artjom Suvorov on sõnadega julgem. Ta on Roosi iseloomustanud kui totalitaarset juhti, kelle peetud koosolekutel puudus igasugune sisu.

ENDINE ERAKONNAKAASLANE: Anneli Ott ütleb, et Roos oli Keskerakonnas väga ettevõtlik. Vahest liigagi.

FOTO: Argo Ingver| Delfi Meedia

Roos ise pole niisuguse kriitikaga päri. „Kurb kuulda, et minu püüdlusi luua korda ja visiooni tõlgendatakse täna totalitarismina,“ lausub ta. „Juht, kellel on selge siht, on sageli ebamugav neile, kes eelistavad lihtsalt mugavustsoonis tiksuda või kes ei suuda haarata suuremat pilti.“ Suvorovi kohta suskab Roos, et too ei suvatsenud parteikoosolekutel eriti kohalgi käia.

Läinud aasta kohalikele valimistele läks Roos vastu suurte ootustega. Kõik algas ülilennukatest kampaaniaideedest. Roos rääkis, kuidas Emajõele tuleks ulpima panna valimispoid ja õhku lendama valimisdroonid.

Vahest kõige rajumalt mõjus tomatikasvatajana tegutseva Roosi idee laotada Raekoja platsile koorem sõnnikut – väetis selleks, et keskpartei saaks Tartus vähemalt 50% häältest. Roosist endast pidi saama ülikoolilinna meer.

Suvorov ütleb, et just see idee sõnnikuhunnikust oli tema jaoks viimane piisk karikasse.

Mullu mais kaotas Roos Tartu piirkonna juhi koha. Roos näeb, et keskerakondlased organiseerusid tema vastu. Räägib sellest, kuidas jumal teab kust otsiti välja „uinunud liikmed“, kes enne otsustavale koosolekule minekut maja ees seisnud mustast Audist läbi astusid ja sealt Roosi nägemuses instruktsioone said. Toomas Pauri raadiosaates ütles Roos, et just Anneli Ott sõi ta Keskerakonnast välja.

Tagantjärgi targemana oleksin pidanud arvestama, et ebalojaalseid ja äraandlikke on alati rohkem. kui endale asja sees olles tundub.

Andro Roos

„Tagantjärgi targemana oleksin pidanud arvestama, et ebalojaalseid ja äraandlikke on alati rohkem, kui endale asja sees olles tundub,“ arutleb Roos.

Lihtliikme roll Roosile ei passinud. Ta otsustas Keskerakonnast lahkuda ning asutas mullu mais ühes Enni Vaarmanni ja vastuoluliste ütlemiste poolest tuntud Indrek Pähnapuuga oma partei, erakonna Plaan B. Viimasesse kuulub ka Ülle Pukk, kes on olnud venemeelse erakonna KOOS juhatuse liige.

Roos paistis olevat sattunud poliitikas soonele. Ka Plaan B-l ei lasknud tähelepanu end kaua oodata. Eestisse oli jõudnud surmav Aafrika sigade katk ning tõbi oli sisse murdnud Viljandi vallas Kärstna külje all asuvasse Nurme farmi.

TÄHELEND: Protestiaktsioonid Nurme sigala juures 2025. aasta suvel tõstsid Andro Roosi tähelepanu keskpunkti.

FOTO: Argo Ingver| Delfi Meedia

Plaan B tegelased siblisid Nurme farmi ümber pikalt ja püsisid pildil vaat et terve suve. Ka Roos ise lõi farmi ees lamenti ning kutsus augustis endist parteikaaslast, uut Tartu linnapea kandidaati ning „suurt maaelu toetajat“ Anneli Otti Kärstnasse. „Tulge rahva poole üle!“ postitas Roos Facebooki.

Sügisel toimunud valimistel osales Plaan B valimisliiduna ja oli pildil. Plaan B sai Tartu linnas kokku 576 häält, Andro Roos kogus neist 399. Ametlikult pole Plaan B-st aga erakonda saanud siiani. Viimased uudised poliitalgatuse veebisaidil pärinevad detsembri algusest. Roos ütleb, et aeg näitab, mis Plaan B-st saab.

Paar stiilinäidet

Majandusteadlane, õppejõud, endine raamatupidaja ning Tartu hoiu-laenuühistu pikaaegne juht Andro Roos on silma paistnud eelkõige oma jutuga.

Tartusse tuleks kehtestada erimajandustsoon ning makse tuleks kõvasti langetada, on ta leidnud. Tartu südalinna ehitatavast kultuurikeskusest tuleks loobuda ning raha suunata mujale, mõnikord sündimuse suurendamisse, teinekord haridusse. Kuidas vaja on.

Roosi eest veetud Plaan B tahab Eestit näha sõjaliselt neutraalse riigina, kes hoiab Venemaaga pragmaatilisi suhteid.

Ühistus

Roosi juhitavas Tartu hoiu-laenuühistus tekitas Roosi möllamine poliitikas esiti segadust.

Roos tahtis, et Keskerakond tõuseks tema eestvedamisel fööniksina tuhast, ütleb Tartu hoiu- laenuühistu nõukogu esimees Harry Raudvere. Tema sõnul raius Roos kui rauda, et Keskerakonnas poliitika tegemine on tema siseveendumus ja suur soov.

Ühistus muututi murelikuks.

Juhatuse liige Raigo Sõlg ütleb, et ühistu oli selleks ajaks kasvanud väga suureks ja oli mastaabilt juba vaat et nagu väike pank. Niisugust organisatsiooni ei saa juhtida üle jala, teise jalaga poliitikas olles. Ka hunt Kriimsilma energiaga Roos ei suuda niisugust üliinimlikku tükki teha, on ühistutegelased ühte meelt.

Mure muutus suuremaks, kui Roos asutas Plaan B.

Raudvere ütleb, et ühelt poolt võeti ühistus Plaan B-d kui Roosi järjekordset kapriisi. „Androl on neid kapriise olnud teisigi,“ nendib Raudvere. „Näiteks Eesti veksel (ühistusisene maksevahend, mida saavad kõik ühistu liikmed kasutada lisaks eurodele – EE).“

Roosi juhitavas Tartu hoiu-laenuühistus tekitas Roosi möllamine poliitikas esiti segadust.

Sarnaseks kapriisiks peeti ka retke Keskerakonda. Aga Plaan B-ga läksid asjad täitsa käest.

Roos tiris ühistu ühes saba ja sarvedega Plaan B-sse. Nii on näiteks ühistu YouTube’i kanalist saanud praeguseks Plaan B kanal. Ühistu rahateemalised saated, kus on muuseas osalenud ka Rahakratt, on nüüd asendunud poliitikaga.

Viimasel ajal laadib Roos 2690 tellijaga kanalile üles samu memuaare, mida ta ka oma sotsiaalmeediakontodele postitab.

Raigo Sõle sõnul jõudis Plaan B sümboolika ka ühistu kodulehele.

Roos ütleb, et need veebikanalid on alati olnud tema isiklikud, mitte ühistu omad. „Otsustasin selle oma kanali kujundada ümber Plaan B kanaliks. Ühistu kodulehel pole kunagi olnud Plaan B loosungeid.“

ÜHISTUMEES: Harry Raudvere on Tartu hoiu-laenuühistu nõukogu esimees. Tema suhted Andro Roosiga on jäised.

FOTO: AIN LIIVA| Delfi Meedia

Raudvere mõistab, miks Roos tahab olla poliitikas. „Sisemine protest otsis väljapääsu,“ usub Raudvere Roosi kohta ja lisab, et jahedatest suhetest hoolimata ei rääkinud Roos tema meelest alati tingimata valesid asju.

Ometi on Plaan B ja selle eestvedajate vastuolulisus ning Vene-meelsed väljaütlemised jätnud oma jälje.

„Viimastel aegadel nagu väga ei tahtnudki enam kellelegi öelda, kus ma töötan. Kui ikka kuuled, et ühistu nimi käib kogu aeg seoses mingi Plaan B-ga läbi…“ ütleb Sõlg.

Küsimusele, kas ühistu rahaga maksti kinni Plaan B tegevust, vastab Sõlg eitavalt. „Kui ühistult telliti Plaan B jaoks mingeid teenuseid, siis nende eest ka maksti,“ lausub ta.

Ent siin tasub silmas pidada, et ühistule kuuluvad ka mitmed tütarfirmad ja nende aruandlust pole ühistu siiani üksipulgi läbi vaadanud. Praegu käib ühistus kriminaalmenetlus, kuriteokaebuse esitas ühistu juhatus.

Mitme palgega mees

Paari kuu eest, detsembris läks Roosi jalgealune aga eriti tuliseks. Tartu Postimees kirjutas, kuidas mees pages ühistu auto ja dokumentidega Kreekasse. Roos ise ütleb Ekspressile, et mingeid dokumente ta kaasa võtnud pole.

„Tulen Eestisse tagasi siis, kui kodumaa minu kogemusi ja teadmisi riigi ja rahva elu ülesehitamiseks vajama peaks,“ lausub Roos. „Praegu käib agar Eesti riigi ja rahva eluavalduste lammutamine ja ma ei soovi selles osaleda ega seda ka pealt vaadata.“

Roos tahab asju ajada nii, nagu talle meeldib, teisi kuulamata, hindab Raudvere. Ent Roosi entusiasm ja oskus kuvandit luua väärivad kiitust.

Sõlg ütleb, et üks Roosi suuremaid probleeme on vastutuse võtmine. „Kui midagi on halvasti, siis teised tegid. Kui midagi on hästi, siis tema,“ lausub Sõlg. „Ta hindab ennast väga kõrgelt. Mina ei julgeks ennast nii kõrgelt hinnata.“

Nagu erakonnaski, tahab Roos ajada asja nii, nagu talle meeldib. Ilma teisi kuulamata. Ja kohati liiga pinnapealselt, lähemalt süvenemata, hindab Raudvere. Ent Roosi entusiasm ja oskus kuvandit luua väärivad kiitust, lisab ta. Raudvere sõnul on Roos juhina autokraat.

Roos sellise kriitikaga ei nõustu. „Eks vastased võivad sõnu loopida, kuidas soovivad. Tõe teada saamiseks peab alati vaatama tegusid,“ ütleb Roos ja lisab, et Raudvere eesmärk on olnud juba pikka aega ühistuelu õõnestada.

ILMUTUS: Andro Roos (foto aastast 2008) on aastaid uskunud ühistulisse tegevusse. See peab Eesti riigi jalule aitama.

FOTO: Foto: Kristo Nurmis

Roosiga Plaan B-s tegutsev kirju minevikuga Urbo Vaarmann kiidab Roosi vaat et taevani. Tundub isegi, et Vaarmann ning Sõlg ja Raudvere räägivad eri inimestest.

„Andro on sooja ja vahetu suhtlemisega inimene. Teda iseloomustab haruldane kombinatsioon akadeemilisest põhjalikkusest ja inimlikust empaatiast. Teda saab usaldada nii töös kui ka isiklikus suhtluses,“ kirjutas Vaarmann Ekspressile. Juhina ei kartvat Roos vastutust ja talle on omane kaasav juhtimisstiil, leiab Vaarmann.

Andro Roos on viimastel nädalatel olnud eriti aktiivne sotsiaalmeedias. Ta üllitab memuaare, kus räägib ühistuelust ja sellest, kuidas asjad tema meelest tegelikult on. Oma viimastel postitustel seisab ta Lidli poe ees. Kauplus ei näi asuvat Eestis. Videoklipis sõidab Roosi taustal parklasse auto, millel on Kreeka numbrimärk.

Kuigi Tartu hoiu-laenuühistul paistab lips läbi olevat, püsib Roosi usk ühistutesse. Just ühistegevus päästab Eesti, usub Eestist põgenenud Roos.

Mis toimub Tartu hoiu-laenuühistus?

Tartu hoiu-laenuühistus läks suurem möll lahti detsembri alguses, kui ühistut pikalt juhtinud Andro Roos teatas, et lahkub ametist.

Märke, et midagi võib olla viltu, tuli aga juba jupp maad varem. Viimastel aastatel on mitmetel hoiustajatel olnud oma raha kättesaamisega probleeme. Mullu sügisel kirjutas Delfi Ärileht, et ühele ühistu hoiustajale maksis ühistu raha välja alles siis, kui ta juristi abiga nõudekirja saatis.

Roos astus ühistust tagasi vahetult enne seda, kui ühistu nõukogu oleks ta ametist maha võtnud, ütlevad ühistutegelased.

Ühistus on suuri pingeid põhjustanud väidetavalt ühistu antud suur, mitme miljoni euroni ulatuv laen, mille ühistu andis selle nõukogu esimehe Harry Raudvere firmale Adapte Energy.

Ühistu uus juhatuse liige, peajurist ja Raudvere Adepte Groupiga seotud Raigo Sõlg ütles Äripäevale, et võlg on kunstlik. Roos ütleb, et firmal on üleval 1,6 miljoni euro suurune võlg ja kui see oleks tasutud, oleks päästetud kogu ühistu.

Hoiustajaid esindav Hugo Legali jurist Erki Pisuke ütles Äripäevale, et ühistu poleks tohtinud nii suurt laenu Raudvere firmale üldse andagi.

Äripäev vahendas ka, et päev enne Tartu hoiu-laenuühistu juhatusest lahkumist võõrandas Andro Roos kaks Pärnu kinnisvaraarendusega seotud firmat ettevõtjale, kes suvel ühistult raha kaasas.

Jaanuaris kirjutas Tartu Postimees, et Roos on põgenenud Kreekasse ning tema käsutuses on mitmed ühistu dokumendid ning ühistu arvuti.

Veebruari alguses esitas ühistu kohtule saneerimisavalduse. Ühistul on üleval 279 000 euro suurune maksuvõlg, mis on praeguse seisuga ajatatud. Maksuvõla maksmise tähtajaks on maksuameti veebilehel märgitud 2028. aasta jaanuari lõpp.

Tartu hoiu-laenuühistu hoiuste maht ulatub hoiustajaid esindava juristi Pisukese sõnul 40 miljoni euroni. Ühistutegelased pole ise aga tahtnud öelda, kui palju hoiuseid makseraskuste tõttu löögi all on.

20. veebruaril kirjutas Äripäev, et kohus otsustas mitte algatada Tartu hoiu-laenuühistu saneerimist. Kohus leidis, et saneerimine ühistut ei päästa.

Tartu hoiu-laenuühistu on Eesti suurim hoiu-laenuühistu.

Roosiaed

Report Page