Raha
Ärileht
EESTI MAJANDUS04.05.2024, 19:03
GRAAFIK | Kodumajapidamiste arvel oleva rahaga saaks lappida juba ligi 12 eelarveauku (256)
Tanel Saarmann
tanel.saarmann@arileht.ee
Eelarveauk vajab täitmist ning rahvas kogub raha arvetele.
Eelarveauk vajab täitmist ning rahvas kogub raha arvetele.
FOTO: MICROSTOCK3D | SHUTTERSTOCK.COM VIA PUZZLEPIX
4 min
Eestis räägitakse aina enam sellest, kuidas peaks kärpima, laenama, makse tõstma – tegema mida iganes, et lappida eelarveauku, mis erinevatel andmetel ulatub 900 miljonist eurost 1,5 miljardini. Samal ajal laiutab meie kodumajapidamiste hoiustel rekordilised 12 miljardit eurot.
Kui sellele liita ka mitteresidentide ehk välismaalaste poolt hoiustatav summa, siis saame kokku juba 15,5 miljardile läheneva tulemuse. Kui see summa sularahas välja võtta, lapiks sellega eelarveaugu kõrval ära ka kõik pealinna teeaugud.
Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ütleb, et eraklientide hoiuste summa sisse arvutavad nad arvelduskontodel oleva raha, tähtajalistes ja teistes hoiustes oleva raha, üleöödeposiidid ja Rahakogujas oleva raha. Kajastatud on kõik valuutad. Hoiuste sisse ei arvutata me teisi kliendi investeeringuid ja sääste nagu näiteks II ja III pensionisambas olev raha, väärtpaberid jne.
„Meie erasegmendi hoiuste portfellist moodustavad 60% nõudmiseni hoiused, ca 37% tähtajalised hoiused (sh Rahakoguja) ja ca 3% üleöödeposiidid,“ selgitab ta.
Ulla sõnul on aastases võrdluses nende erasegmendi tähtajaliste hoiuste portfell kasvanud ligi 108%. Populaarseim tähtajalise hoiuse periood on Swedbankil 12–18 kuud, sellele järgneb 6–9 kuud.
Aastases võrdluses on Swedbankis tähtajalist hoiust omavate klientide arv kasvanud 94%. Selle taga on eelkõige nende pakutud kõrged intressid, mis teatud hetkedel olid kuni 4,5%, täna kuni 4%. Need võimaldavad riskivabalt oma raha hoiustada.
„Niisama arveldusarvel hoitava raha maht on stabiilselt vähenenud. Eelkõige just arvelduskontolt hoiustele suunatava raha tõttu. Tähtajalisele hoiusele lisaks saab oma sääste kasvatada Rahakogujas, mille eeliseks on selle paindlikkus – kliendid saavad igal hetkel säästud kas välja võtta või kogujasse juurde lisada, ilma et see mõjutaks aastast 2% suurust intressimäära,“ räägib Ulla.
Teises suurpangas nähakse sama
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu ütleb alustuseks, et SEB-s jätkus aasta alguses senine trend, kus eraisikute hoiuste mahud vähehaaval suurenevad, võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga oli kasv ligi 3% (sh nõudmiseni hoiused ja tähtajalised hoiused). Eraisikute hoiuseid toetab ka see, et SEB on Visnapuu sõnul endiselt ainus pank Eestis, kelle kõik erakliendid teenivad mõistlikku intressitulu ka arvelduskontol olevalt summalt. Nõudmiseni hoiuse ehk teisisõnu arvelduskonto mahu kasv oli veidi üle 1%. Samas huvi tähtajaliste hoiuste vastu on endiselt kõrge ning kolme kuuga on kasv olnud veidi üle 7%.
„Eelmisest aastast alates on eraisikud oma raha pikaajaliseks kasvatamiseks väga aktiivsed ära kasutamas tähtajaliste hoiuste intressimäärade tõusu. Võrreldes 2023. aasta märtsiga, on tähtajaliste hoiuste mahud kasvanud eraisikutel märkimisväärselt 179% ning ettevõtetel 125%. Eelistatakse eelkõige aastaseid hoiuseid, kuid viimasel ajal on suurenenud ka lühema tähtajaga hoiuste maht. Eriti viimastel kuuldel võib täheldada seda, et kliendid soovivad olla paindlikkust ning pigem hoida oma raha ühes või kahes lühema tähtajaga hoiuses, kui ühes pikema tähtajaga hoiuses.“
Digikassa on endiselt SEB klientide seas populaarne kogumislahendus ning pisikeste summade haaval kogumishoiuse suurendamine meeldib klientidele, näeb Visnapuu. Lisaks on SEB-s kogumishoiusele makstav intress 1,8%.