Pliiditegu

EHITUS JA TEHNIKA

20.09.2024, 07:07

OMA KOGEMUS | Korraliku pliidi ehitus nõudis aega ja raha, kuid tulemus sai üle ootuste hea Kõigil küttekehadel on oma eluaeg ja selle lõppedes tuleb mõelda, kas jääda samade lahenduste juurde või valida midagi uut. Jagame ühe sellise teekonna kogemust.

Aveli Pärn

Klaasist ukse läbi jõuab soojus kohe tuppa. Pliit pole lihtsalt praktiline küttekolle, vaid pakub ka silmailu.

FOTO: AVELI PÄRN | DELFI MEEDIA

Kuula artiklit

12 min

Lisa

Meil on 1940ndatel ehitatud maamaja, kus oleme jäänud truuks traditsioonilistele küttekolletele: köögis on puupliit ja sooja annab puudega köetav ahi. Ei ole meil läbivat põrandakütet ega radiaatoreid – kui jalgadel külm, kanname villaseid sokke.

1990ndatel on majale ehitatud kahekorruseline juurdeehitus ja sinnagi tehti samad küttelahendused. Oleme küll lisaks paigaldanud õhksoojuspumbad, kuid ei kasuta neid mitte põhiküttena, vaid pigem puukütte toetuseks, et ahjust ja pliidist tulevat soojust jagada ja temperatuuri hoida.

Kuigi puudega kütta on omajagu tülikas, sest peale kütmise on ju vaja ka küttepuud soetada, riita laduda ja kuivatada ning tuppa tassida, annab puuküte elamisele hoopis teise õhu ja hingamise. Puupliidi serval podiseb meil pidevalt kuumaveekann, hommikuti valmib puder… Köögis veedetakse palju aega koos – see on justkui maja keskpunkt. Kuna ühe katuse all elab meil lausa kolm põlvkonda, siis on sagimist ja jutuvadinat palju ka argipäeval, rääkimata tähtpäevadest, kui koguneb suurem seltskond.

Uus ja vana käsikäes

Aasta-aastalt oleme siiski oma elutingimusi parandanud ja loonud juurde uusi moodsaid võimalusi, mis elu mugavamaks teeksid – olgu see puurkaevu rajamine või oma päikeseparkide püstitamine. Samal ajal oleme jäänud truuks ka traditsioonilistele lahendustele, sest kõikide uudsete ja moodsate asjadega ei pruugi vanem generatsioon kaasa tulla. Sestap peame uuendusi tehes arvestama, et meie vanemadki oleksid nendega rahul ja need kestaksid ka järgmise põlvkonna eluaja.

Lõppenud aastal otsustasime peale mitme suurema ehituse käsile võtta ka köögis asuva ahjuga pliidi, selle soemüüri ning teisel pool seina oleva ahju ja leso uuendamise.

Lammutamise põhjuseid oli mitu, olulisim neist tuleohutus. Nimelt andsid vingugaasi andurid igal kütmiskorral endast märku. Tõenäoliselt olid pliiti ja ahju ehitades kasutatud potikivid oma aja ära elanud, samuti nende vahel olev segu. Värvgi, millega ahjusid oli aastate jooksul mitmeid kordi üle värvitud, koorus ja küttekolded ei näinud enam sugugi ilusad välja. Soemüürgi ei andnud enam välja küllalt palju soojust, mistõttu õhksoojuspumbast kippus juba saama peamine küttekeha.

Kuigi vana korsten oleks ehk veel mõned aastad vastu pidanud, oli see vana meetodi järgi ehitatud ehk vahelae pealt viltuselt. Kuna olime ahjude uuendamisega samal ajal käsile võtnud ka katuste vahetuse, otsustasime ühtlasi korstna „sirgeks“ ajada. Äia esialgne soov oli küll ehitada korstnale vaid uus ülemine osa, kuid minu argument „kuidas me korstna alumist osa hiljem eraldi peaksime tegema?“ otsustas terve korstna uuendamise.

Õhus oli ka variant ehitada ainult uus korsten ja jätta puutumata pliit koos soemüüriga, sest „pidas nii kaua vastu, peab ka edaspidi“. Aga kui korstent lammutades pliidini jõuti, selgus, et kõik oli omavahel niivõrd seotud, et uut polnud võimalik vanaga niisama lihtsalt ühendada ja pidime lammutama kõik.

Hea pottsepa leidmine on muidugi missioon omaette – pead tegijat usaldama ja usaldama ka lõpptulemust. Õnneks on meil tutvusringkonnas andekaid ja pädevaid inimesi – meie suureks õnneks ka pottsepp, kelle tööde kohta oleme tutvusringkonnast positiivset tagasisidet saanud. Ainus miinus oli tema pikk ootejärjekord, mistõttu kaalusime esialgu korstna ehituse anda pottsepale, kelle graafik oli vabam ja hindki taskukohasem, kuid töömeetodid kahtlasemad. Õnneks meie eeltööd venisid ja tuttav pottsepp sai meile ehitada nii uue korstna, pliidi kui ka soemüüri.

Ehitusaegne ebamugavus

Enne ehituse alustamist käis pottsepp mitu korda kohal, vaatas üle küttekehad ja muud tegemist vajavad tööd. Lõppotsuseid tehes lähtusimegi tema soovitustest. Kuna kokkuleppe järgi pidime ehituseks vajalikud materjalid ise hankima, olime temaga pidevalt kontaktis ka materjale ostes.

Äiapapa kasutas lammutustöid korraliku pingete maandamisena ja sai nende töödega täiesti üksinda hakkama. Kuna köögi kõrval on äia ja ämma enda magamistuba, ümbritsesime lammutustööd ehituskilega, et tolm mööda elamist laiali ei lendaks.

Pärast lammutustööde lõppu valasime uue korstna, pliidi ja soemüüri jaoks betoonist aluse. Seegi oli üks määrav faktor, miks lammutamisele läks kogu komplekt – ikka selleks, et valatud saaks üks ühtne ja korralik alus, mis kannaks kogu uue küttekolde raskust. Sellega sai õnneks meie meespere iseseisvalt kenasti hakkama ja valu sai tehtud nii, nagu tegema peab.

Eks elu oli häiritud mõnda aega. Köögis liikuda ja esiukse kaudu käia oli lammutustööde ajal pea võimatu ja hiljem ei saanud me pikka aega kütta ega harjumuspäraselt süüa valmistada, sest pliiti ju polnud. Näha oli, et vanematel oli kohe vähem tegemist, sest hommikune pliidikütmine ja pudrukeetmine oli just äia pärusmaa. Pidime siis tavapärasest rohkem kasutama elektripliiti ja veekeetjat.

Kui kõik lammutustööd olid tehtud, aga ehitustööd polnud veel alanud, tegime endamisi nalja, et kas meil üldse on uut korstent ja pliiti vaja. Kööki tekkis kohe ruumi juurde, sest nagu vanasti ikka tehti, koosneb ka meie köök justkui ainult ustest, akendest ja ahjudest-pliitidest – tööpinna jaoks ruumi napib. Ehituse ajal oli aga kahe toa vahel tühimik, mis andis avatud köögi-elutoa efekti. Ent kuna kõrval ei asunud mitte elutuba, vaid magamistuba, see lahendus ei sobinud. Naersime oma naermised ära ja nentisime, et korraliku pliidita ei oleks ka köök enam päris see.

Tähtsad valikud

Korstna ehitamiseks tuli otsustada, kas teha see ühe- või kahelõõriline. Kahelõõrilise korstna üks lõõr on ventilatsioonilõõr, kuid annab võimaluse kunagi lisada veel mingi küttekeha. Kuigi ühelõõriline korsten võtab natukene vähem ruumi, sai taas otsustavaks argument: kui hiljem peaks lisaküttekeha vaja olema, mida siis teha? Ehitasime kahelõõrilise.

Kuna soovisime uuele pliidile kindlasti ka ahju, pidime otsustama pliidiukse asukoha. Varem oli see küljel, kuid uuel pliidil tõime ukse ette ahjuukse kõrvale, et saaksime kütmiseks kasutada pikemaid halge. Nüüd ongi sellel kõrvuti kaks klaasist ust ja selline paigutus annab hea võimaluse nautida elavat tuld ja ühtlasi näha, kuidas praeahjus toit küpseb. Praeahjul on küljes ka termomeeter, mis kahjuks täpseid arve ei näita. Õnneks oleme juba natukene õppinud selle järgi tegelikku kuumust kalkuleerima. Pean tunnistama, et elav tuli annab köögile väga mõnusa atmosfääri.

Kivideks valisime Lode kivid, mida kasutatakse nii korstende, ahjude kui ka pliitide ehitamiseks.

Neid toodetakse Lätis asuvas tehases, kus aga aasta teises pooles kõrgete gaasihindade tõttu tootmine seiskus. See otsus lõi üles juba ehituspoodides oleva materjali hinna ja oli kindlasti paras ninanips neile, kel ahjuehitus just algamas või pooleli. Meil õnnestus pea kogu materjal osta aegsasti, tänu sellele saime need soodsama hinnaga.

Kivipesu ja „sussutamine“

Uute küttekollete puhul tuleb arvestada sellega, et uued kivid ajavad soojenedes mõnda aega soolasid välja ja lähevad seetõttu laiguliseks. Selle pärast ei tasu ehmatada, kivid peab lihtsalt mitu korda üle pesema. Meiegi pesime nii korstna, soemüüri kui ka pliidi kive korduvalt ja saime lõpuks need sooladest puhtaks. Kivid viimistlesime mustust hülgava linaõliga, kuid pikemas perspektiivis on mõistlik paigaldada pliidi taha klaas või lasta see osa plaatida. Siis oleks mugavam pliiditagust soemüüri toidurasvadest puhastada. Kuni see töö on veel tegemata, väldime pliidil suuremaid praadimisi ja teeme rohkem ahjutoite.

Arvestama peab sellega, et kuivamine võib aega võtta kuni kuus kuud.

Veel vajasid vast valminud pliit, soemüür ja korsten vaikset sissekütmist ehk „sussutamist“, nagu me ise seda nimetasime. Pottsepp luges meile sõnad peale, et esialgu tuleb mitu korda päevas pliidi alla natukene tuld teha, et pliit, soemüür ja korsten vaikselt kuivama hakkaksid. Kütmine ei tohtinud olla aga nii tugev, et soemüür kuumaks läheks. Tasasema tule tegemiseks pidime ka pliidipuid kirvega väiksemaks lõhkuma ja see andis äiapapale igapäevast tegevust, pealegi oli köök kogu aeg mõnusalt soe. Arvestama peab sellega, et kuivamine võib aega võtta kuni kuus kuud.

Pliidi kohale me kubu kohe ei paigaldanud, kuid võimalus selleks on olemas. Oleme uue pliidi omanikud olnud alles lühikest aega ega ole jõudnud veel kõigele mõelda. Minu lapsepõlvekodus oli pliidi kohal pliidisuurune kubusüsteem, aga kas ja kuidas see toimis, ei mäleta. Tänapäeval räägitakse, et kubu võib toast sooja välja viia. Raske öelda, kas see väide peab paika.

Meil on kubu köögi teises otsas elektripliidi kohal ja kui seal midagi keedame, saame kubu sisse lülitada. Lisaks kasutame vanu toimivaid nippe ehk avame uksi-aknaid, kui vaja.

Hea nipp! Tuhaga tahma vastu

Klaasist pliidiuste puhastamiseks on kõige parem puutuhk. Raputa pisut tuhka niiskele pabersalvrätile ja hõõru, kuni klaas saab puhtaks. Proovitud nipp ja toimib hästi!

On teada, et uute küttekollete ehitamine on üpriski kallis ettevõtmine. Kogumaksumus oleneb ehituse keerukusest, erisoovidest, valitud materjalidest ja sellest, kui aeganõudvaks tööd osutuvad. Hinnad võivad suuresti varieeruda isegi pliidiraua valikul. Meie läksime traditsioonilist teed ja soetasime malmist pliidiraua, mis on SVT toodang, aga ahjule ja pliidile valisime klaasist uksed. Kulbirauaks saime Saaremaa seppade käsitööna valminud toodangu – teist sellesarnast terve Eesti peale ei leidu. Suurima osa eelarvest moodustab tööraha, kuid väärilisele meistrile tuleb maksta väärilist tasu. Kõik me ju soovime, et ka meie tööd vääriliselt hinnataks.

Tulevikuplaanid

Oleme oma pottsepa tööga sada protsenti rahul ja otsustasime temalt tellida uue ahju ka maja juurdeehitusele. Kahjuks langes selle lammutus ja ehitus külmale ajale. Talvel küttekoldeid lammutades ja ehitades tuleb arvestada eritingimustega. Näiteks ei saa siis lammutamisel kive lahtistest ustest-akendest välja loopida, sest see jahutaks kogu majapidamise maha. Uusi ahjukive jm materjali peab ladustama toatemperatuuril, mitte õues. See eeldab lisaruumi, kus oleks võimalik ka kive parajaks lõigata. Kütta saab ehituse ajal ainult elektriga ja ruumid, kus toimub ehitus, pole sel ajal elamiskõlblikud.

Kivideks oleme valinud PPT tellised ja ümarad nurgad laseme laduda Lode Janka r60 kividega. Ka sellele ahjule tuleb klaasist uks ja tellised krohvime pärast tööde valmimist valgeks. Variante oligi kaks: kas ehitada uus ahi punastest tellistest nagu pliit ja puhta vuugiga või teha krohvitud variant. Krohvitud viimistluse puhul ei ole vaja puhast vuuki, mistõttu läheb kivide ladumine kiiremini.

Kuna vanad küttekolded on tänapäeval kõige suurem tuleoht, siis peaksid need, kes mingil põhjusel uue ehitust ette võtta ei saa, kindlasti laskma pädeval korstnapühkijal oma pliite ja ahjusid hooldada. Suitsu- ja vinguanduri nõuet ei tasuks samuti ignoreerida – tuleõnnetusi juhtub hirmuäratavalt palju.

Eelarve ja materjali kulu

Tööde maksumuseks koos materjalide ja töörahaga kujunes meil umbes 6000 eurot.

Soemüüri väliskesta kivid Lode Janka 260 x 120 x 65 – 350 tk

Kitsad Lode kivid pliidi jaoks – 140 tk

Šamottkivid pliidi sisse – 30 tk

HBO plaadid pliidi sisse – 4 tk

Uninaksi ahjutelliste segu 25 kg – 15 kotti

Uninaksi ahjusegu 25 kg – 5 kotti

PTT ehk pottsepatäistellised soemüüri ja pliidi sisse – u 100 tk

FBP 10 mm villa pliidisisu ja välisvoodri vahele

SVT Balti pliidiuks, praeahi ja pliidiraud

Lode Janka tellised korstnale – 680 tk

Müürisegu korstnale 25 kg – 35 kotti