Petuskeem

KUUM

10.04.2024, 00:00

VIDEO | Poeg võttis Balti jaamas ise jõuga kinni emalt raha välja petnud „Swedbanki kulleri“ (148)Narva naine võttis telefonikelmide mõjutusel kogu oma raha pangast välja ja sõitis seda „salaoperatsiooniks“ Tallinna viima. Siis sekkus üks pealtnägija.

Tarmo VahterTarmo.Vahter@ekspress.ee

OOTAMATU KINNIPIDAMINE: Tallinnas Balti jaamas naisterahvalt raha nõudnud kelm ei osanud aimatagi, mis temaga kohe juhtub.

FOTO: KAADER POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI VIDEOST

Kuula artiklit

6 min

Lisa

„Miks ma pean talle raha andma?“ kõlas üle reisijatevaguni nõutu naisehääl. Märtsi keskpaiku rongiga Narvast Tallinna sõitnud tehnik Deniss teritas imestunult kõrvu.

Temast mõned pingivahed eemal istus kuuekümnendates eluaastates Tatjana. Naine hoidis kramplikult mobiiltelefoni kõrva juures.

„Kuidas see kuller välja näeb?“ küsis Tatjana ärevalt.

Keskpäevane rong oli rahvast täis. Inimesed kuulasid põnevusega, mida Tatjana telefoni rääkis. Nagu oleks tegemist kuuldemänguga.

Deniss nägi, kuidas Tatjana käitumine telefonikõne ajal muutus. Algul üritas naine talle mobiili kaudu korraldusi jagavale helistajale vastu vaielda. Helistaja jutt mõjus aga nagu hüpnoos ja Tatjana hääl jäi vaikseks. Lõpuks pomises ta nõustuvalt: „Jaa... jaa... jaa.“

Kõne lõppes. Peagi helises Tatjana telefon taas ja tema töötlemine jätkus. Nii kestis see üle poole tunni.

Denissi mõõt sai täis. Ta läks Tatjana juurde ja ütles: „Ärge rohkem rääkige!“ Seejärel võttis Deniss mobiili enda kätte ja käskis helistajal naine rahule jätta.

Kõne katkestati kohe. Mitu reisijat andsid Denissile käega märku, et tubli mees, õigesti teed!

Mõne aja pärast helises Tatjana mobiiltelefon uuesti. Visa helistaja asus naist veenma, et toimub salaoperatsioon, millest keegi teine ei tohi teada!

Pangaarve tühjendamine

Tatjana töötab Narvas väikeses kollektiivis. Sel päeval pidi ta minema lõunaks tööle. Esimene hommikune telefonikõne lõi naise päevaplaani uppi.

Ennast Telia esindajana tutvustanud helistaja andis teada, et Tatjana mobiiltelefoni SIM-kaart aegub varsti. Pärast seda lakkab telefon töötamast.

Kohe tuli uus kõne. Teine helistaja teatas, et kelmid üritasid võtta Tatjana nimel Swedbankist pangalaenu. Selle käigus said nad ligipääsu naise pangaarvele ja panid tema säästud pihta.

Õnneks on Swedbank vastutustundliku finantsasutusena kogu varastatud raha Tatjanale juba hüvitanud. Naisel paluti kontrollida, kas asemele kantud raha on ikka alles. Äkki on ka see ära varastatud?

Tatjana kaes järgi ja nägi, et 2600 eurot on ilusti olemas.

Edasi soovitas Swedbanki esindajat mängiv helistaja Tatjanal kogu summa pangaautomaadist ruttu välja võtta. Muidu võib seegi raha kaduma minna.

Tatjana tegi, nagu kästud.

Naine pidi andma 2600 eurot Balti jaamas üle „salaoperatsiooni“ kullerile.

Seepeale selgitati naisele, et tal tuleb sõlmida Swedbankis uus kliendileping. Paraku ei saa seda Narvas teha. Tal tuleb sõita koos sularahaga Tallinna!

Ligi kolm tundi kestva rongisõidu jooksul hoiti Tatjanaga enam-vähemalt pidevat telefoniühendust. Kui rong hakkas liginema pealinnale, anti naisele lõplikud juhised.

Raha polegi vaja viia pangakontorisse. Piisab sellest, kui ta annab oma eurode paki Balti jaamas üle sinna saabuvale kullerile.

Rahakuller kukub lõksu

Kella viie paiku pärastlõunal seisiski Tatjana Balti jaamas kokkulepitud kohas ja rüüpas papptopsist kohvi. „Swedbanki kuller“ ei lasknud ennast kaua oodata. Tatjana juurde astus tumedas jopis noormees, kes hoidis vasakus käes rohelist õllepudelit. Oma nägu varjas ta koroonamaskiga.

„Tatjana,“ ütles noormees telefoni teel kokku lepitud parooli ja küsis raha. Naine aga arvas, et kuller võiks enda isiku tuvastamiseks kõigepealt oma passi näidata. Too ei paistnud olevat selleks valmis.

Siis juhtus Balti jaamas midagi ootamatut. Kulleri selja taha ilmus tugeva kehaehitusega mustas riietuses mees. Ta harras aega viitmata noormehel kahe käega kaela ümbert kinni.

Kinnipidajale tormas appi valges jopis mees. Kahekesi lukustasid nad noormehe oma raudsesse haardesse ega andnud talle võimalust põgeneda. Seejärel jooksid sündmuskohale kaks vormis politseinikku. Kogu sündmus jäi Balti jaama turvakaamera videole:

0 of 21 seconds

00:2100:21

Üllatuslikul kombel ei pidanud kullerit kinni mitte erariietes kriminaalpolitseinikud. Seda tegid tavalised inimesed meie seast. Üks neist oli Tatjana poeg Andrei ja teine tema sõber Jevgeni.

Telefonikelmid arvasid ekslikult, et Tatjana oli kogu rongisõidu vältel nende mõju all. Nad ei teadnud, et naine oli pärast Denissi sekkumist kelmide lummusest vabanenud. Ühtäkki sai Tatjana aru, mis toimub. Ta helistas oma pojale Andreile ja rääkis kogu loo ära.

Poeg võttis ühendust politseiga. Ka Deniss helistas politsei korrapidajale, kes saatis Balti jaama patrulli. Ühiselt tegutsedes kavaldasid nad kelmid üle ning nabisid raha järgi ilmunud kulleri päise päeva ajal kinni.

Kulleriks osutus Kyrylo, kes on Ukraina kodanik. Prokuratuur on esitanud Kyrylole kahtlustuse kelmuses. Uurimise andmetel on ta tõmmanud oma kuritegeliku tegevuse jooksul rohkem kui ühel inimesel naha üle kõrvade.

Ekspress kohtus eelmisel nädalal nii Denissi kui Andreiga. IT-ettevõtjana tegutsev Andrei ütles, et avastas pärast oma ema telefonist WhatsAppi suhtlusrakenduse. Kelmid olid võtnud selle abil Tatjana telefoni täielikult oma kontrolli alla.

Andrei sõnul tundis ema telefonikõnede ajal hirmu. „Ta kartis seda naist, kes temaga telefonis rääkis.“ Deniss nõustus, et nii see oli: „Ta istus rongis nagu udus.“

Denissi söakas vaheleastumine mõjus nagu printsi ilmumine Okasroosikesele, kes ärkas muinasjutus saja-aastasest unest.

Noorel sõjapõgenikul kahtlus 15 kelmuses

Põhja prefektuur on tuvastanud viimasel ajal kümmekond kullerit, kes kogusid kokku telefonikelmide poolt välja petetud raha.

Kõik nad on Ukraina kodanikud, mõned tegutsesid peale Eesti ka Lätis. Ringkonnaprokurör Anneli Masing valmistub tabatud kelmide kohtu alla andmiseks.

Esimesena sai politsei mullu kätte äsja 18aastaseks saanud Ukraina noormehe, kes viibis Eestis sõjapõgenikuna. Teadaolevalt oli ta seotud umbes viieteistkümne pettusega. Politsei leidis talt üle 40 000 euro sularaha, mis oli plaanis viia Lätti.

Kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin annab mõista, et leitud rahasumma moodustab kelmide saagist tõenäoliselt väikese osa.

Varem tegutsesid kelmide kõnekeskused Ukrainas. Nende praegune asukoht ei ole teada.

Dropid, muulad ja teised

Telefonikelmide töö on jaotatud erinevate rollide vahel.

Dropid

Lubavad kelmidel kasutada oma pangakontot petetud raha liigutamiseks ja pangaautomaadist väljavõtmiseks.

Rahamuulad/kullerid

Korjavad droppidelt kokku inimestelt väljapetetud raha ja toimetavad seda edasi kelmustevõrgu juhtidele.

Kõnekeskuste operaatorid

Esinevad petukõnedes näiteks telekomifirmade ja pankade töötajatena ning keeravad kõnedele vastanud inimesi ümber oma sõrme