Pettused
KINNISVARA
01.05.2024, 07:00
PETTUSTE PANDEEMIA | Inimesi zombistav pettus viib eestimaalastelt raha, autosid ja kortereid (192)
Iga kuu kaob telefonipettuste teel meie kaasmaalaste kontodelt sadu tuhandeid eurosid.
Ei maksa arvata, et petturid suudavad võrku meelitada ainult nõrgemaid.
Pangad, telekomid ja teisedki toovad turule uusi lahendusi.
„Ta ütles: teil oli õigus, ma andsin kogu oma raha ja ka korteri petturitele,“ meenutab pettustega võitlev kogenud ekspert kõnet, mis isegi teda jahmatusest tummaks lõi. Tegemist on petturite seni räigeima skeemiga, mida on Eestis lühikese aja jooksul juba mitu korda edukalt ellu viidud.
Tanel Saarmann
tanel.saarmann@arileht.ee
Toimetas: Aare Reivart
aare.reivart@epl.ee
17 min
Lastele on ikka öeldud, et ära võõraste onude ja tädidega kaasa mine. 2024. aastal peab sama juttu rääkima ka täiskasvanutele. Pettused on võtnud pandeemia mõõtmed ja kõige suurem osa neist on telefoniga seotud skeemid. Viimastel aastatel on nii Eestist välja viidud miljoneid eurosid. Pangad on pidanud tööle võtma pettusevastase võitluse osakondi ja ametkonnad üritavad vahele võtta nii kontomuulasid kui ka kuritegelike gruppide juhte. Paraku viivad pettuste niidid tihti Eestist ka Ukrainasse.
„Huvitav oli Ukraina sõja eskaleerumise järgne aeg. Telefonipettuste osas tekkis siis vaikus. See algas veebruaris ja kestis detsembrini. Siis algas vaikselt uuesti kasvamine. Eelmine aasta oli pöörane,“ kirjeldab SEB turbekeskuse turbejuht Kätlin Kukk. Vaid nende pangas teada saadud telefonipettuste hulk kasvas 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 133%, kahju maht aga 136%. Teised suured pangad kogevad samasugust kasvu.
Tegutsevad noored kontomuulad
Telefonipettuste peamine sihtrühm on vene keelt oskavad inimesed. Ohvreid on nii noorukite kui ka raukade seas, kuid enim kannatavad kahju üle 65-aastased. Kukk toob esile huvitava arengu, mida märgati eelmise aasta lõpus. Kui petta saavad peamiselt vanemad inimesed, siis kohalikud vene keelt kõnelevad noored, 18–25-aastased venelased on üha enam teisel poolel ehk aitavad pettustele kaasa ning neil on oluline roll. Näiteks koguvad nad kokku välja petetud sularaha või laenavad oma pangakontosid selleks, et nende kaudu saaks raha liigutada ja jälgi segada. Selliseid „töötajaid“ nimetatakse kontomuuladeks.
Nad võtavad näiteks pangaautomaadist raha välja ja annavad jumal teab kellele.
Kätlin Kukk, SEB turbekeskuse turbejuht
„Nad võtavad näiteks pangaautomaadist raha välja ja annavad jumal teab kellele. Tudengitelt ja elu alustavatelt noortelt ei ole midagi võtta, küll saab neid sel moel ära kasutada,“ selgitab Kukk. Tööpakkumise saavad nad enamasti sotsiaalmeedias ja mõned teenivad oma tegevusega raha, teised jäävad tasuta. „On tõesti öeldud, et lase raha läbi oma konto või võta raha välja ja saad 500 eurot endale. On ka neid, kes ei saa midagi. Politseile sa ju ka kaebama ei lähe.“
Samuti jääb silma, et ohvritest 61% on naised, kes üldjuhul elavad piirkonnas, kus on rohkem venekeelseid inimesi.
Skeemid muutuvad
Aastaid tagasi helistasid petturid pankade nimel või esindasid väidetavalt näiteks Microsofti. Oli hämmastav, kui lihtsalt võhivõõraid helistajaid pimesi usaldati. Laaditi alla programme, sisestati paroole ja PIN-koode, mis jätkub tänagi. Programmid on selleks, et petetu arvutit kaugjuhtimise teel kontrollida ja teha võimaluse tekkides kiireid pangaülekandeid. Eksperdid teavad juhtumeid, kus inimeste nimele on tehtud Smart-ID, mida saab teha vaid ID-kaardiga kinnitamise teel. „Siis saavad petturid esineda selle inimesena ja inimene ei teagi seda,“ märgib Kukk.
Raha tuli kontolt kindla peale välja võtta, et korrumpeerunud pangaametnikke tuvastada.
Peagi lisandusid kõned, kus esindati politseid või mobiilioperaatoreid. Eelmisel aastal tekkis uskumatuna näiv politsei salaoperatsiooni skeem, kus inimestele tehakse selgeks, et nende pangakonto ja seal olev raha on ohus. See tulebki kontolt kindla peale välja võtta, et korrumpeerunud pangaametnikke tuvastada. Petturid suudavad seejuures ohvrile sisendada, et pangakontoris tuleb jääda endale kindlaks ja rääkida seda, mida nad sulle on õpetanud.
„Kui tuleb inimene, kes tahab pangakontoris suurt summat välja võtta, enamasti kogu konto jääki, ja tal ei ole adekvaatset selgitust, siis meie eesmärk on raha väljavõtmist edasi lükata, et ehk tuleb tal mõistus pähe. Lõputult me seda teha ei saa, sest see on ikkagi inimese raha,“ selgitab Kukk.
„Fenomenaalne!“ hüüatab Kätlin Kukk aga siis, kui räägib sellest, kuidas suudetakse ohver lühikese ajaga viia selleni, et ta valetab pangatöötaja ees, ilma et silm ka pilguks. Neile tehakse selgeks, et nad ei tohi mingi hinna eest taganeda ega plaanist loobuda. Petukõnede tegijate väljaõpe on hea. „Inimesed zombistatakse ära,“ nendib Kukk.
Pangaautomaadi juures passijad
Politseioperatsioon tähendab seda, et inimesed võtavad vabatahtlikult pangast välja raha ja panevad selle juhiste järgi enamasti pakiautomaati või annavad üle nö „salapolitseinikule“, sest suvaline inimene tundub ju usaldusväärsem kui pangaametnik. Ühel naisel oli kontol mõni tuhat eurot, mille ta kolmel päeval limiidi ulatuses pangakaardiga välja võttis, pakendas ja pakiautomaadi kaudu nelja tuule poole saatis. Ohver arvas, et nüüd on raha turvalises kohas, mitte „kahtlases“ pangas.
Sel aastal toimus skeemis muutus: inimestelt hakati pangakaarte ja PIN-koode kokku korjama. Taas oli vaja vaid üht või mõnda telefonikõnet, et inimest veenda, et see on ainus viis oma raha päästa. Miks nii tehti? Neid kontosid kasutati muu hulgas teistelt välja petetud raha väljavõtmiseks. Kontole saabus raha ja mõne pangaautomaadi juures oli pettuses osaleja, kes selle siis kiirelt välja võttis. Kui skeem tuvastatakse, siis saab pank rahaautomaadi salvestist vaadates kaardi blokeerida, aga tegu on selleks ajaks tehtud.
1
1x
MAJANDUSARUANNE
Eksperdid raha röövijatest: petetuid kasutatakse uute pettuste läbi viimiseks
00:00
00:01
Eksperdid raha röövijatest: petetuid kasutatakse uute pettuste läbi viimiseks
Optimistlik vaade. Arendajad maalivad tulevikust lootustandva pildi
Kas Eesti tipptegijad pidid kallid autod maha müüma? Tehinguturul toimus kidural aastal nii mõndagi
KUULA KÕIKI EPISOODE
Seni arusaamatu skeemimuutus
Hiljuti märkasid pettuste vastu tegutsejad kummalist muutust. Ohver sai kõne „mobiilioperaatorilt“, mis oli tegelikult pettur. Räägiti, et inimesel hakkab lõppema leping. Küsiti isikukoodi ja natukese aja pärast tema seadme kaudu PIN-1 koodi. Senini ei ole ekspertidele selge, miks seda tehakse, kuid Kätlin Kukel on oma teooria.
„Nad teevad seda, et siseneda inimese eesti.ee keskkonda. Mida nad sealt tahavad? Meil on üle kümne sellise teavituse keskmiselt päevas. Petturid ei lähe sinna igavusest. Siis tuli meie lauale üks vana juhtum ja minu teooria on, et nad käivad selle kaudu inimeste kinnistuandmeid vaatamas,“ avaldab Kukk. See on vaid tema seisukoht, kuid on märke, et tal võib õigus olla, sest seal keskkonnas on palju andmeid, mida petturid saavad hiljem usalduse loomiseks ja uute skeemide väljamõtlemiseks kasutada.
Kätlin Kukk juhib meeskonda, mis tegeleb pangas vaid petturite ja nende ohvritega.
Kätlin Kukk juhib meeskonda, mis tegeleb pangas vaid petturite ja nende ohvritega.
FOTO: SEB
Eriti räige skeem on veel verinoor
Kui Delfi Ärileht pettuste kohta suuremat artiklisarja ette valmistas, oli just juhtunud midagi, mis hämmastas isegi kogenud pettuste uurimisega tegelejaid . Kukk mainis ennist vene naist, kes oli nende pangakontorites mõni aeg tagasi käinud selleks, et võtta välja kogu oma kontojääk.
„Nädal aega suutsime selle väljavõtmisega venitada, aga siis ei olnud meil enam mingeid põhjendusi. Ta sai oma raha. Mõtlesime, et sellega on nüüd kõik, aga ta ise helistas meie kõnekeskusse ja ütles: „Teil oligi õigus, andsin neile raha ja ka korteri.“ Mõtlesin: mis mõttes? Kuidas?“ meenutab Kukk sündmusi, mis said kulminatsiooni märtsi viimastel päevadel.
Delfi Ärileht ja Vene Delfi rääkisid tolle naisterahvaga, kes soovis jääda anonüümseks, silmast silma. Tema lugu on kurb ja mõtlemapanev. On jahmatav, et kurjategijad leidsid just sellise inimese, kes vastas nii paljudele tingimustele, et ohvriks langeda. Lugu temaga saab lugeda õige pea Delfi Ärilehest.
Kätlin Kukk ütleb, et Venemaal on selline skeem juba mitu aastat aktiivselt töös olnud ja internetist leiab selle kohta ka videoid. Kukega intervjuu tegemise ajal oli see teadaolevalt üks Eesti esimesi selliseid juhtumeid. Nüüd on teada juba mitu samasugust. Tuhandete eurode pakiautomaati panek tundub selle kõrval köömes. Naine on sunnitud kolima poja juurde Venemaale, korter on arestitud, et seda edasi müüa ei saaks.
Venemaal on selline skeem juba mitu aastat aktiivselt töös olnud.
„Saatsime notarite kojale infokirja, et selline skeem on liikvel. Ma usun, et petturid vaatavad eesti.ee lehelt infot kinnisvara kohta ja nopivad välja pigem eakamaid inimesi, kel ei ole oma kinnisvaral peal hüpoteeki. Et pank ei oleks üheks tehingu osapooleks. See on meie teooria,“ rõhutab Kukk veel kord.
Omaette küsimus on notari tegevus selles protsessis. Korteri ostis äsja 18-aastaseks saanud tütarlaps. Kust nii noor inimene ligi 95 500 eurot sularaha sai? Notar peab selle tuvastama. Olukord on praegu mitmeti kummaline. Oletame, et neiu ongi heauskne ostja ega ole kelmidega kokku mänginud. Kui nüüd mingi ime läbi proua oma korteri tagasi saab, siis kes tagastab neiule raha? Kui aga proua peakski korterist ilma jääma ja noor neiu kurjategijatega kaasa mängis, siis on kelmid saanud jackpot’i. Nad said endale korterimüügi raha ja ka korteri, mida nüüd veel kord müüa.
Pöörane maailm toob muutused?
Pangakontorites peavad ohvrid raha välja võtmiseks tihti käima mitu korda ja nende jutt, miks nad seda välja võtta tahavad, võib muutuda. Küll on seda vaja pulmadeks või matusteks, siis mingi haiguse või reisi tõttu. Pank ei või politseid teavitada, kui nad kahtlevad, et inimene võib pettuse ohvriks langeda. Takistuseks on pangasaladus, isikuandmete kaitse ja muu selline, mis on tavaolukorras tähtis ja loogiline, kuid selliste juhtumite puhul painavalt valus takistus. „Ma näen kuritegu, aga ei saa sellest teada anda. Seaduslik pool peab siin järele tulema. Maailm on läinud päris pööraseks,“ lausub Kukk.
Politsei ei ole teinud saladust sellest, et enamik Eestis toimuvaid telefonipettusi saab alguse Ukrainast. Ka väike osa siinsest Ukraina kogukonnast aitab neid. Tõsi, lõpuks viivad niidid ikkagi Venemaale ja Euroopa teistesse riikidesse.
Idee, kuidas raha päästa
Kui sa rahast pettuse teel ilma jääd, on väga ebatõenäoline, et sa seda veel kunagi näed. Vaid vähestel kordadel on pankadel õnnestunud mõni ülekanne tagasi pöörata, kuid tänapäeval naudivad inimesed kiirmakseid. See on nende negatiivne pool: raha läheb ja seda enam tagasi võtta ei saa. Isegi mitte pank. „Mis on läinud, see on läinud. See raha liigub väga kiiresti. Kui klient on aru saanud, mis temaga on tehtud, on see juba kümme tiiru ümber maailma teinud. Tihti suunatakse raha krüptosse ja seal kaob igasugune võimalus seda jälgida,“ selgitab Kukk.
„Kui klient on aru saanud, mis tema rahaga on tehtud, on see juba kümme tiiru ümber maailma teinud.“
Peab aru saama, et tegemist ei ole ainult Eestile või Ida-Euroopale iseloomuliku nähtusega. See on rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, mille haare on väga ülemaailmne. YouTube kubiseb videotest, kus petturitega suheldakse ja neid endid ninapidi vedada soovitakse. Ühes kõnekeskuses on tuhandeid inimesi ja petmine on nende igapäevatöö. Ärkad, jood hommikukohvi, petad inimestelt raha välja, lõpetad tööpäeva vahva naljaga, viid lapse trenni, teed õhtusöögi, suhtled abikaasaga ja keerad magama. Nii iga päev.
Hannes Kelt ütleb, et olukord on väga tõsine.
Hannes Kelt ütleb, et olukord on väga tõsine.
FOTO: STANISLAV MOSHKOV | ÕHTULEHT
Politsei võtab pettureid vahele
Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juhi Hannes Keldi sõnul on pettuste arv sel aastal küll veidi vähenenud, kuid heast tasemest on asi kaugel. Märtsis registreeriti kokku 38 petukõnede juhtumit ja kelmid said kätte 230 000 eurot. Juba mitu aastat on kuu keskmine väljapetetud rahasumma olnud 150 000–400 000 eurot.
„Sel aastal paluvad kurjategijad võtta sularaha välja, mitte teha pangaülekandeid. Seejärel tuleb raha viia pakiautomaati või anda kulleri kätte, kes tegelikkuses on samuti kelm. Kuid oleme viimasel ajal pettusele kaasa aitajaid edukalt kinni pidanud. Üks-kaks korda jõuavad nad kaasa aidata ja juba kukuvad kinni,“ toob Kelt esile.
Ta teab rääkida juhtumist, kus ohver kaotas peale kinnisvara kelmidele ka oma auto. „See on väga murettekitav. Ei takista neid enam seegi, kui enam pangakontolt midagi võtta ei ole. See on väga tõsine olukord,“ ütleb Kelt.
Raha on kätte saada väga keerukas
Kelt on rahul, et juba aastaid toiminud skeemide tõttu on ametnike tööprotsessid ja infovahetus selged. Koostööd tehakse palju. On juhtumeid, kus juba enne info politseile jõudmist on postipakke suudetud tagasi kutsuda. Pangad blokeerivad ülekandeid, kui jõuavad. Politsei jällegi peab kinni rahamuulasid, kuid Kelt nendib, et need lood on siiski üksikud positiivsed ja tegelikult on raha väga keerukas kätte saada.
„Raha liigub sulas ja lisaks ka krüptosse. Ka ebaseaduslike pankade kaudu, kus võetakse sularaha vastu ja garanteeritakse, et kolleeg kolmandas riigis maksab selle välja. Meie õiguslikust raamistikust liigub see kiiresti välja. Kui me inimestes ohutunnet ei tekita, siis on keeruline selle vastu võidelda,“ selgitab Kelt, et inimesed peavad eelkõige ise ettevaatlikud olema.
Kelt võrdleb petturite ülemaailmset võrgustikku mastaabilt narkokuritegevusega.
Kelt võrdleb petturite ülemaailmset võrgustikku mastaabilt narkokuritegevusega. Lihtne on öelda, et pange need kõnekeskused kinni ja probleem on lahendatud. Neid on üle maailma sadu. Kui ühe toru sulged, tekib uus. Aastaid on grupeeringute harusid kinni võetud. Kinnipidamisi on tehtud Ukrainas, Lätis, Leedus, Slovakkias, Andorras ja mujal. Juhtkujusid on tabatud Saksamaa eestvedamisel. Suuri läbiotsimisi on korraldatud Iisraelis.
„Kui pöörame tähelepanu vaid sellele, et võtame pettureid ja muulasid kinni, konfiskeerime arvuteid ja paneme veebilehti kinni, siis võtame tähelepanu sellelt, et inimestel peab ohutunne alles olema,“ rõhutab Kelt veel kord.
Alahinnatakse ettevalmistust ja indu
Kelt ütleb, et ohvriks langenute puhul on tegu läbilõikega ühiskonnast, kuid oluline tingimus on see, et sa oskad vene keelt või vähemalt oskad seda mingil määral „vastu purssida“. Selliseid inimesi hoitakse konksu otsas. Tõsi, sul peab ka veidi vaba raha olema, mida ära anda. Või pead olema valmis laenu võtma.
„Inimestel on peas teadmine, et minu kohta see ei käi, mina ei satu ohvriks. Aga ohvrite hulgas on ka kõrgelt haritud ja ühiskonnas edukaid inimesi. Inimesed ei pane neil hetkedel oma teadmisi ja reaalelus toimuvat kokku,“ nendib Kelt.
Lisaks alahindavad inimesed petturite ettevalmistatust. Ka seda, mitu inimest on kelmid valmis läbi helistama, et tulemuseni jõuda. Nad saavad palka, tulemustasu ja preemiat. Miljonitele helistades võib nende tabavusprotsent olla vaid 0,01%, aga nad ei anna alla.
Lühikese aja jooksul löövad kelmid ohvri stressitaseme üles ja siis kaob kriitiline mõtlemine kergesti.
„Nad on pühendunud, valmistunud ja neil on väga hea väljaõpe. Nende jaoks on see igapäevane leib,“ ütleb Kelt ja lisab, et lühikese aja jooksul löövad kelmid ohvri stressitaseme üles ja siis kaob kriitiline mõtlemine kergesti. „Sul ei tohiks olla olukorda, kus sa viie minuti jooksul tingimata pead 10 000 eurot üle kandma.
Ka pangad ei istu aga käed rüpes. Nende maine on ohus ning nende klientide raha liigub Eestist tundmatus suunas. „Me pidevalt mõtleme, et kuidas ja mida saame veel teha, et petturitele raha liikumine oleks võimalikult keeruline, ideaalis võimatu. Mõtteid on mitmeid, kuid siinjuures on vajalik tugi ka seaduste vaates, mis lubavad põhjendatud ideid ellu viia. Olgu mõtteks kliendi nõusolekul lähedasega kontakti võtmine või mõne teise piirangu seadmine. Midagi me peame tegema, et olukord muutuks. Loomulikult ei tohiks me unustada, et enda parima kaitse tagame eelkõige ise,“ võtab Kätlin Kukk teema kokku.
Hea lugeja, kui sina oled jäänud nahaalsete petturite ohvriks, siis kirjuta oma lugu vihje@delfi.ee