Pettuse_mudelid
Vihja
Konto
Viimased
Eesti
Maailm
Melu
Arvamus
Galeriid
Digilehed
Naisteleht
Pereelu
Tiiu
TV3 uudised
Fakt teadust päevas
Arhiiv
PETTUSTE OHVRID: vanaproua sõitis 200 km, et anda kelmist „pangatöötajale“ oma säästud
RAHAMUULA TÖÖ LÕPP: Ukrainlane Kyrylo Doroshenko tabati teolt Balti jaamas, kui ühe kannatanu poeg hüppas mehele kaela. Järgmisel hetkel sekkusid juba politseinikud.
Foto: Kohtutoimik
Krimi
täna, 06:00
Loe ja imesta: kuidas kõnekelmid Eestis raha kokku riisusid
PETTUSTE OHVRID: vanaproua sõitis 200 km, et anda kelmist „pangatöötajale“ oma säästud(2)
Marvel Riik
Marvel Riik
KUULA ARTIKLIT
14 MIN
bookmark
Tellijale
Aitäh! Sinu digitellimus on aktiivne. Loed tasulist artiklit.
„Saabusin Eestisse kui finantsorganisatsiooni käskjalg,“ rääkis ukrainlane Kyrylo Doroshenko kohtus. 25aastane mees on üks vähestest, kes on saanud karistada seoses massiliselt levivate kõnepettustega.
„Minu kahju on 10 000 eurot,“ rääkis 46aastane Sergei (kannatanute nimed muudetud) Harju maakohtus. Ühel möödunud aasta märtsihommikul helistas talle naine, kes esitles end Swedbanki turvatöötajana ja rääkis Sergeile vene keeles, et mehe pangakontolt püüti liigutada 10 000 eurot, aga turvameetmed hoidsid ära hullema. Oht aga polnud möödas – Sergei pidi panka aitama, et raha säiliks.
Naine palus Sergeilt koostööd. „Mulle selgitati, et viimasel ajal on kelmide ohvriks langenud 26 inimest. Võimalik, et skeemis on ka pangatöötajad,“ rääkis mees 2024. aasta augustis kohtus, kuidas kelmid panid pikkade ja korduvate kõnedega teda oma soovide järgi käituma. Sisendamaks Sergeisse turvatunnet, loeti talle ette tema arvelduskonto number ning tehingud, mida Sergei oli viimastel päevadel teinud. Lisaks sai Sergei väidetava pangatöötaja foto ja jäi kõike uskuma.
Raha paberkotis
Sergei läkski panka ja võttis arvelt 10 000 eurot. Sama päeva pärastlõunal suundus ta Tallinnas Tatari tänava Rimi toidupoe juurde, et paberkotis raha kullerile üle anda. Pangas käies ta sealsete töötajatega ei suhelnud – ta oli telefonitsi saanud eraldi palve seda mitte teha. Toidupoe juures kohtaski ta juhistes kirjeldatud keskmise kehaehitusega meest kulunud teksajakis, kes teadis ka varem kokku lepitud parooli. Raha vahetas omanikku.
Tõtt-öelda tekkis Sergeil kahtlus, kui ta kullerit nägi. Siis ta veel ei teadnud, et raha võttis vastu 25aastane Kyrylo Doroshenko. Miks kuller oli üksi? Miks tal polnud Swedbanki logoga riideid? Miks tal oli ees koroonaajast tuntud näomask? Miks ta istus rendifirma Bolt musta värvi Audisse?
PETTUSTE OHVRID: vanaproua sõitis 200 km, et anda kelmist „pangatöötajale“ oma säästud
ESINES SWEDBANKI KULLERINA: Kyrylo Doroshenko käis inimestelt raha vastu võtmas argiste riietega, mitte pangatöötaja ametirõivastes.
Foto: Kohtutoimik
Kui kuller minema läks, sai Sergei kelmidelt telefonitsi selgitusi, et raha kontrollitakse ja pannakse enne päeva lõppu kindlale arvele. Pool tundi hiljem teatasid kelmid Sergei võidukalt, et kelmid põrusid oma ettevõtmises ning nõudsid, et Sergei võtaks kontolt veel välja alles jäänud 5000 eurot – kompromiteeritud konto tuli kustutada ning alustada puhtalt lehelt.
Sergei läks uuesti panka. Aga nüüd ta juba teadis, et oli rääkinud kelmiga – ta blokeeris kiiresti oma konto ja läks politseisse. „Neil oli kõik andmed olemas,“ imestas Sergei kohtus, kes oli küll piisavalt nutikas, et mitte anda kelmidele oma Smart-ID paroole. Ta oli umbes aasta varem kuulnud kõnekelmustest, aga ei arvanud, et temaga midagi sellist juhtub.
„Olin mures.“
Kelmid telefonis ja kuller Doroshenko olid märtsis hoos. 18. märtsi keskpäeval helistas 28aastasele Kirillile naishääl, kes tutvustas end politseinikuna, ja palus kanda oma raha teisele kontole, sest see olevat ohus – tema nimel üritati väidetavalt laenu võtta. Usutavuse nimel saatis „politseinik“ rakendusse Viber töötõendi, mis sarnanes ID-kaardile. Olukorra legitiimsuse kinnitamiseks võttis jutulõnga üle teine kelm, „Swedbanki töötaja“, ning Kirill tegigi kaks ülekannet kogusummas umbes 5000 eurot kahe „pangatöötaja“ kontole. Seejuures jagas Kirill oma ekraanitegemisi Viberis kelmiga.
„Üldiselt ma ei saanud väga aru, mida teen. Kui juba kõik oli tehtud, siis sain aru,“ ei osanud Kirill kohtuniku ees selgitada, miks tegi nii, nagu telefonis kästi. „Nad muudkui palusid, et ma ei katkestaks (kõnet). Nad ei lasknud mul mõelda.“
Kirill mõistis, et on orgi otsa astunud, kui ülekande järel paluti tal minna Bondora veebilehele kiirlaenu vormistama, sest keegi justkui püüdvat seda tema nimel juba teha. „Millal mulle raha laekub?“ jõudis Kirill küsida, kui kõne lõpetati ja Viberist kadusid sõnumid. Kuu aega hiljem sai ta pangast teada, et 5000eurost ülekannet pole võimalik tühistada.
„Pangatöötajate“ kontod aga kuulusid suvalised ullikestele, kes leidsid Telegramist grupi Cashout (tõlkes väljamakse), kus lubati kiiret teenimisvõimalust. Kuulutuse järgi oli vaja lihtsalt aidata kedagi sularahaga hädas ärimeest: abistaja kontodele laekub virtuaalne raha, mis tuleb siis ärimehe koos kaastöötajaga sularahaautomaadis välja võtta. „Teenustasuks“ lubati laekuvast summast kaks kuni viis protsenti.
Ullikesed kohtusidki Doroshenkoga ja andsid talle oma pangakaardi koos PIN-koodiga – nii jõudsidki Kirilli eurod kelmide kätte.
„Eeldasin, et saan sel moel natukene teenida,“ rääkis kohtus Irina, kelle kontole laekus justkui eikuskilt 1300 eurot. Irinale lubati sellest summast kuni 200 eurot aga ta ei saanud midagi. Küll aga lõpetas Swedbank talle igasuguste pangateenuste pakkumise.
PETTUSTE OHVRID: vanaproua sõitis 200 km, et anda kelmist „pangatöötajale“ oma säästud
TÖÖ KÄIB: Kyrylo Doroshenko jäi mitme sularahaautomaadi turvakaamera salvestistele – need aitasid tõendada, et ta võttis välja kannatanute raha.
Foto: Kohtutoimik
Samal päeval võttis Doroshenko Õismäel sularahaautomaadist välja 7100 eurot kontolt, mis kuulus 33aastasele Juliale. Naisele helistas „Telia töötaja“, kes tahtis lõppevat teenuslepingut pikendada. Selle kõne järel aga tuli veel teine kõne „Smart-ID tugiteenuse töötajalt“: esimene kõne oli pettus ja Julia nimel tahetakse laenu võtta. Lõpuks rääkis naine „LHV panga töötajaga“, andis talle paroolid ning avas kelmidele juhiste järgi virtuaalpangakaardi, mis võimaldaski Doroshenkol raha välja võtta.
„Olin mures, et minu nimel ei võetaks laenu,“ püüdis Julia kohtus selgitada, miks läks kelmide jutuga kaasa.
19. märtsil hommikul oli Doroshenko taas tööpostil. Ta läks sedapuhku Nõmmele, kus telefonikelmid olid ära tinistanud 81aastase Anna. Memm oli nii ehmunud, et ukrainlasel piisas vaid minna Anna maja juurde, kui ta sai naiselt sõnagi ütlemata Coopi ja Swedbanki pangakaardid. Päevaga kaotas Anna 15 330 eurot.
„Tundsin (keset kõnet), et mind petetakse. Küsisin, kas te petate mind? Vastati, et ei peta,“ nentis Anna kohtus, et oli rumal.
Samal päeval võttis Doroshenko 43aastase Alina kontolt 15 000 eurot. Alina koges sarnast skeemi, nagu Julia: kõne „Tele 2st“, siis „Smart-ID turvasüsteemist“ ning lõpuks „Eesti keskpangast“. „Nad piinasid mind kolm ja pool tundi. Olin psühholoogiliselt nii väsinud,“ rääkis Alina, kuidas tal paluti avada igasuguseid arveid ning sättida limiite. Naine nägi veel oma silmaga, kuidas ta LHV konto tühjeneb tuhandete eurode võrra.
„Nad ütlesid, et kõik on õige – kannamegi raha virtuaalkaardile. Me ju päästame teid, et petturid ei saaks kätte!“ meenutas Alina kohtus vestlust petturitega. Lõpuks tulid naisele appi töökaaslased, kes hakkasid muretsema, kus ta on. Kelmid palusid Alinal nimelt minna eraldi tuppa ning nõudsid, et ta oleks lakkamatult liinil.
Politsei võtab kinni
Kelmid said 19. märtsi hommikupoolikul kell 10 toru otsa ka Narvas elava 63aastase Daria. Kõigepealt töötles teda „Telia töötaja“ – „Teie SIM-kaart aegub!“ – ja siis „Swedbanki töötaja“ – „Teie nimel üritatakse võtta laenu!“ Daria tinistati ära, tal paluti võtta automaadist 2600 eurot, tuua see Tallinna ja anda üle „panga kullerile“ , kelleks oli Doroshenko.
Daria astuski Narvas rongile ning sõitis 200 kilomeetrit, et õhtul kell viis Balti jaamas kohtuga kulleriga. Meditsiinilist maski kandnud Doroshenko lähenes jaamas Dariale, roheline pudel käes, ja küsis, kas ta ootab kedagi. Jaatava vastuse peale kõlas ka parool, aga raha siiski omanikku ei vahetanud.
Platsile jooksis Darja poeg Dmitri koos sõbraga. Ning järgmisel hetkel juba politseinikud, kes nabisid Doroshenko kinni.
PETTUSTE OHVRID: vanaproua sõitis 200 km, et anda kelmist „pangatöötajale“ oma säästud
RAHAMUULA TÖÖ LÕPP: Ukrainlane Kyrylo Doroshenko tabati teolt Balti jaamas, kui ühe kannatanu poeg hüppas mehele kaela. Järgmisel hetkel jooksevad kaadrisse juba politseinikud.
Foto: Kohtutoimik
Darial oli rongis tekkinud viivuks võimalus võtta ühendust pojaga, kes sai aru, et asi on jama. Poeg kaasaski operatsiooni politseinikud. Tegelikult sai ka Daria aru, et asi on jama, sest kogu olukord oli absurdne. „Swedbanki töötaja“ väitis Dariale, et tema arvelt on võetud raha välja, aga pank tagastas selle naisele. Darial paluti raha olemasolu kontrollida, aga see tuli veel eraldi registreerida, see tähendab uuesti välja võtta ja Tallinna tuua.
„Ilmselt olin ära hirmutatud ega saanud aru. Olin justkui mingi psühholoogilise mõju all,“ rääkis naine, kuidas ta võttis ette reisi pealinna nõnda, et ei läinud töölegi. Kelm oli sisuliselt terve rongisõidu Dariaga kontaktis.
„Rääkisin, pisar silmis, et te olete ikkagi kelmid. Halastage minu peale, olen eakas inimene,“ ütles narvalanna, et tal olid pidevalt kahtlused, aga sai vastuseks: „Kuidas te saate niimoodi panga turvateenistusega rääkida?!“
Kui Daria jaamas politseid ja poega nägi, mängis ta oma rolli edukalt lõpuni. Pärast kulleri kinnipidamist andis Daria politseibussis ütlusi, kui talle helistas taaskord kelm. Tema hääletoon oli ähvardav: „Kuidas Te saite politseisse pöörduda?!“ Kui telefoni võttis politsei, lõpetas kelm kõne.
Sõjaveteran leivajahil
Ukrainlase Doroshenko elukoht oli paberite järgi hoopis Saksamaal. Ta läks sinna pool aastat pärast Venemaa täiemahulise sõja algust. Sõja alguses läks mees vabatahtlikult armeesse, kuid sai raketi tabamusest peapõrutuse, mis lõpuks vabastas ta sõjaväekohustusest.
Nii-öelda kulleritööle pääses Doroshenko lapsepõlvesõbra abiga. Kirjelduse järgi oli tegu mikrofinantsasutusega ning tema roll oli käia inimese juures ja võtta vastu raha võlglastelt. Eeluurimisel rääkis mees, et tuli Eestisse osutama sularaha väljavõtmise teenust.
Doroshenko ei teadnud, et teeb midagi ebaseaduslikku. Tema sõnul tõestab seda ka Balti jaama turvavideo: ta ei pannud jooksu, kuigi politseinikud olid sealsamas. „Jah, kahetsen. Kui sa tuled inimese juurde ja ta annab sulle lihtsalt raha, ei ole võimalik aru saada, et sa teed midagi ebaseaduslikku.“
Kohtus tunnistas Doroshenko, et tal oli kõikjal kaasas paariline – suur, kiilakas, sportliku kehaehitusega, tätoveeritud ja pika punase habemega Andrei, kes eemalt tegevust jälgis ja andis korraldusi, kelle käest raha vastu võtta. Punahabe Andrei sai omakorda korraldusi telefonist, mis oli tal lakkamatult käes. Kohtus ütles Doroshenko, et ei tea, Andrei tegelikku nime – temale lihtsalt öeldi, kuhu minna.
Andrei ja Doroshenko võisid tõesti olla võõrad. Kogu seltskond suhtles oma vahel grupivestluses, kus jagati kõike: kannatanute nimesid, aadresse, summasud, sularahaautomaatide asukohti ja PIN-koode.
Doroshenko teenis iga kulleritöö eest kas 50 või 100, korra ka 200 eurot. Politsei leidis tema kodu läbiotsimisel aga ligemale 4000 eurot. Ukrainlase „tööleping“ eeldas, et ta viibib Eestis kaks nädalat. Talle olid korraldatud reisipiletid ja elukoht hostelis Stereo House.
PETTUSTE OHVRID: vanaproua sõitis 200 km, et anda kelmist „pangatöötajale“ oma säästud
PALK SULAS? Uurijad leidsid Doroshenko öömaja riiulilt 4000 eurot. Mehe selgitusel ei olnud see seotud tema kulleritööga.
Foto: Kohtutoimik
Harju maakohus otsustas, et Doroshenko oli siiski teadlik oma rollist ja täitis seda laitmatult. Väide, et ta tegutses lihtsalt mikrofinantsasutuse kullerina, polnud usutav – seaduslik kuller ei võtaks teise inimese kontolt raha ega annaks suurt summat üle ilma kinnituseta. Kuna ukrainlast jälgis alati teine inimene, kellele ta pidi raha üle andma, viitas see organiseeritud tegutsemisele.
Doroshenko mõisteti kelmuses süüdi ning talle määrati vangistus – kaks aastat ja seitse kuud –, mis algas kinnipidamisega 19. märtsil 2024. Lisakaristusena saadetakse ta pärast karistuse ärakandmist Eestist välja ning talle kehtib viieaastane sissesõidukeeld. Lisaks mõisteti Doroshenkolt tsiviilhagide alusel välja kokku üle 54 800 euro. Mees vaidlustas otsuse, kuid ringkonnakohus ei rahuldanud seda.
Seni pole kõnekelmustega seoses kedagi peale rahamuulade tabatud. Ka Doroshenko kolleegidest räägitakse kohtuotsuses kui tuvastamata isikutest. Aga tegu on tõusva kuriteoliigiga. 2022. aastal teatati politseile 473 korral pangapettustest, kogukahju oli kaks miljonit eurot. 2023. aastal oli teateid juba üle 500 ning kahju kolm miljonit eurot.
Miks ei tabata kõnepettuste tegelikke ajusid?
Vastab Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse grupijuht Marju Tooming:
Politsei on viimastel aastatel saatnud kohtu ette mitmeid inimesi, kes on kelmustega seotud. Enamik neist on nn rahamuulad, ahela lõpuosa. Nad saavad konkreetsed ülesanded oma värbajatelt, näiteks kannatanute aadressid, kuhu sularaha järgi minna, või peavad sularaha automaadist välja võtma ning seda järgmisse kohta viima. Kuritegelik ahel on rahvusvaheline ja mitmetasandiline. Kelmuste tegelikud kasusaajad ja organiseerijad asuvad välismaal ning Eestis nad füüsiliselt ei tegutse. Seetõttu on kurjategijate tabamine aeganõudev ja teeme selleks rahvusvahelist koostööd – need inimesed, kelle me tuvastame ja kinni peame, saadame ka kohtu ette.
Kurijategijate hulk, millega me kelmuste puhul tegeleme, on suur. Rahamuulasid värvatakse regulaarselt ning kurb tõsiasi on see, et tihti näevad noored inimesed seda kui lihtsa raha teenimise võimalust ega mõista kuriteo tõsidust. Väga sageli toimub kuritegu nii, et inimene tuleb Eestisse vaid mõneks päevaks, teeb nii-öelda tööotsa ära ja lahkub riigist.
Kasutame kelmide tuvastamiseks kõikvõimalikke vahendeid, et nad tuvastada ja kinni pidada. Selle eelduseks on, et inimene annab meile juhtunust võimalikult kiiresti teada. Nii saame vaadata linnakaameraid ja suhelda võimalike pealtnägijatega. Kuna muulad liiguvad sageli ühest linnast teise, siis varem on meil olnud abi ka numbrituvastusest, et teada saada nende liikumine ja nad operatiivselt kinni pidada.
Näiteks tabasime hiljuti viis kelmi, kes tegutsesid samamoodi rahamuuladena. Samuti oleme koostöös Saksa kolleegidega tabanud Saksamaal kesktaseme organisaatori, kellel oli otsene kontakt nii kelmuskõnede keskusega kui ka rahamuuladega. Töötame politseis iga päev selle nimel, et mitte ainult rahamuulasid tabada, vaid jõuda ka kõrgemal tasemel organiseerijateni.