Pettus_eestmaiseks

Tellijale

Ukraina petu­kõne­keskused värbavad aktiivselt eestlasi (12)

Kuula

Ukrainas tegutsevad petukõnekeskused on erinevatel ettekäänetel Eesti inimestelt raha välja petnud juba aastaid. 2021. aastal likvideeriti Eesti ja Ukraina koostöös üks selline keskus, kuid massilised pettused on jätkunud ja seda ka 2022. aasta veebruaris alanud sõja ajal.

Ukrainas tegutsevad petukõnekeskused on erinevatel ettekäänetel Eesti inimestelt raha välja petnud juba aastaid. 2021. aastal likvideeriti Eesti ja Ukraina koostöös üks selline keskus, kuid massilised pettused on jätkunud ja seda ka 2022. aasta veebruaris alanud sõja ajal. Foto: PPA

Andres Einmann, Eesti uudiste päevatoimetaja

8. november 2024, 00:01

Eesti inimestelt raha välja petvad Ukrainas petukõne­keskused otsivad aktiivselt eesti keele oskajaid ja teada­­olevalt on Eestist juba läinud inimesi sõdivasse riiki raketi­rünnakute alla suurt raha teenima ja oma kaas­maalastelt raha välja petma.

Eesti keele oskajaid on petistel tarvis selleks, et pääseda ligi eestlaste rahale. Eestlased enamasti ei usu, et neile helistatakse politseist või pangast, kui räägitakse vene keeles. Enamast jääbki pettus ainult katseks, kui potentsiaalne ohver palub helistajal rääkida eesti keeles. Kõnekeskusesse palgatud eestlased muudaksid olukorda.

Politsei pidas juuni alguses Tallinnas kinni petukeskuse heaks töötava rahamuula, kelle telefonis oli talletatud arvukalt petiste omavahelisi vestlusi. Suhtlusrakendustesse jäänud vestlused heidavad valgust petuskeemi toimimisele ja petiste mõttemaailmale. Vestluste kasutajanimed on käimasoleva kriminaalmenetluse huvides muudetud.

«Oleme varastanud Eestist juba kõik»

«Me oleme varastanud Eestist juba kõik, mis annab. Võimalik, et peame hakkama tegema tööd hoopis Poolas või Tšehhis,» kirjutas Ukrainas Dnipro petukõnekeskuses tegutsev Chill tänavu 8. mail Telegrami vestluses Tallinnas tegutsevale rahamuulale Nikitale, kelle ülesanne on käia siin petta saanud inimeste käest raha ära toomas.

10. mail kirjutas Chill Nikitale, et ta peaks pühendama kogu oma jõu eestlaste leidmisele. Ta lubas, et kui Nikita aitab leida kümme inimest, kes tuleks tema juurde Dniprosse tööle, annab ta igaühe eest 300–400 eurot preemiat. Lisaks hakkab Nikita saama edaspidi kolm protsenti nende inimeste töötasust. Chill lisas, et kui õnnestub värvata kümme eestlast, ei ole tarvidust oma tegevust Poola või Tšehhi peale ümber suunata ning tööd saab olema palju.

20. mail teatas Nikita Chillile, et on leidnud kolm inimest, kes oleks valmis Ukrainasse tulema, neist üks saaks tulla juba juuni alguses, ülejäänute puhul on asi veel selgumas. Nikita uuris, millal saab ta kätte raha Ukrainasse saadetud Niklase eest, Chill lubas, et veel sama päeva õhtul, kui talle on raha üle kantud.

3. juunil küsis Chill Nikitalt, millal uued inimesed Kiievisse tulevad. Nikita vastas, et üks inimene on olemas, aga ta on alles 16-aastane. «Peaasi, et hääl ei oleks lapse oma. Kui keegi ei tule, siis on asi p***s. Tuleb keegi kiiresti saata, muidu süüakse mind ära ja töö võetakse käest,» vastas Chill.

Bussiga Ukrainasse raketirünnakute alla

Ülalmainitud Niklas, kelle eest Nikita Ukrainast pearaha küsis, sõitis Kiievisse mai keskel. Rahamuula telefonist leitud vestlus näitas, et tema veenmiseks ei kulunud palju aega ja juba kaks päeva pärast ettepaneku saamist asus Niklas Tallinna bussijaamast Kiievi poole teele.

15. mail peetud vestluses selgitas Nikita 19-aastasele Niklasele, et esialgu makstakse Ukrainas kohapeal raha väljaõppe eest, aga kui ta hakkab tegema päristööd ehk «siseneb keskkonda», saab ta tasuks 5000 eurot nädalas. «Kõik oleneb iseendast, kui kiiresti sa asjadest aru saama hakkad,» lisas Nikita ja ostis talle 17. maiks pileti Tallinna-Kiievi bussile. Ta õpetas, et kui piiril küsitakse, tuleb öelda, et ta tuli Ukrainasse puhkama.

18. mai varahommikul kirjutas Nikita, et Niklasele tullakse Kiievis bussile vastu. Samal päeval andis Niklas teada, et talle tuldi bussile vastu ja ta on kohal. Nikita palus Niklasel õhtul helistada ja rääkida, kuidas ta ennast sisse on seadnud. Õhtul andis Niklas teada, et on väsinud ega jaksa rääkida.

21. mail kirjutas Niklas, et kõik on korras ja ta on kõnekeskuses tööl. Esimesel päeval maksti talle 100 eurot. Samas tunnistas ta, et ta alles peamiselt vaatab kõrvalt ja abistab vajaduse korral Eesti klientidega suhtlemisel ja seda ainult juhul, kui keegi soovib eesti keeles rääkida.

Vestluse viimane postitus on Niklase 25. mail saadetud video Kiievist, kus on näha kõrgeid maju ja kuulda õhuhäiresireeni undamist.

Kuidas saavad inimesed nii lollid olla!

Omavahelistes vestlustes arutavad petised omavahel, kuidas ikka saavad inimesed nii lollid olla ja oma raha neile lihtsalt ära anda.

14. aprillil kirjutas Chill Ukrainast Nikitale, et ei saa aru inimestest, töötavad terve elu, koguvad miljoni, kuid vanana ei ole neil enam seda raha vaja. «Ma ei saa aru, kuidas saavad inimesed nii lollid olla! Kui keegi mulle sellise kõne teeb, ajab see mind naerma, aga siin annavad inimesed isegi oma korterid ära,» vastas Nikita.

Samas vestluses õpetas Chill, mida teha politseile vahele jäädes. «Tuleb öelda, et otsisid internetist tööd, võeti ühendust ja pakuti tööd kasiino heaks. Raha päritolust ei tea sa midagi.» Chill lisas, et neil on ohvritele helistamiseks kasutada üle miljardi telefoninumbri, ka saavad nad kasutada numbri vahetuse funktsiooni, mille abil saab helistada kasvõi presidendi numbrilt.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev nentis, et teoreetiliselt saaksid kurjategijad luua tehisintellekti abil ka tema häälega petukõne. 

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev nentis, et teoreetiliselt saaksid kurjategijad luua tehisintellekti abil ka tema häälega petukõne. Foto: Tairo Lutter

Kõnekeskused teenivad pettustega miljoneid

Selleks et luua ja panna tegutsema kõnekeskus, kust helistatakse üle maailma, et inimestelt raha välja petta, kulub umbes 50 000 eurot kuus, aga kuritegelik tulu, mida sealt teenida saab, võib samal ajal küündida kahe-kolme, isegi nelja ja rohkem miljoni euroni, ütleb politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev.

«See on väga kasumlik kuritegelik äri,» tõdeb ta.

Pettustele rajatud kõnekeskused, millest paljud tegutsevad näiteks Ukrainas ja Indias, kuuluvad organiseeritud kuritegevuse rahvusvahelisse võrgustikku, kus rollid on täpselt jaotatud. Võrgustiku alglüliks on Belitševi kirjelduse järgi häkkerid, kes koguvad potentsiaalsete ohvrite kohta andmeid, et neile saaks läheneda võimalikult isiklikult.

Teiseks on tema sõnul vaja infotehnoloogilisi lahendusi, näiteks luua veebis võltslehed, mis näevad välja nagu panga pärisleht, kus on lingid, millele suunata ohver klõpsama, et saada sedasi juurdepääs tema kontole.

Ja siis on vaja personali, kes hakkab inimestele helistama.

Belitšev oletab, et kuna paljudes maailma riikides on suured kõnekeskused, mis pakuvad täiesti normaalset tööd, ei pruugi osa kelmuste puhul keskuses kõnesid tegevad töötajad alguses arugi saada, et töötavad kurjategijate heaks. «Nendele antakse ette skript, mida nad peavad rääkima,» selgitab ta. «Kui sa räägid investeerimisskeemist, võib see sulle tunduda isegi mõistuspärane.»

Aga leidub ka kõnekeskuseid, mis on loodud puhtalt kuritegeliku ühenduse toel ja kuritegelike eesmärkidega, lisab ta.

Tänu tehisintellekti kiirele arengule on Belitševi sõnul isegi juhul, kui helistatakse kaugelt Indiast või mõnest Aafrika riigist, kurjategijail võimalik otsida piisavalt palju andmestikku, et teha skript ka Eesti inimese jaoks küllalt usutavaks. Samuti ei välista ta, et kui praegu tuleb enamik kõnesid ohvritele vene või inglise keeles, siis lähiajal suudab tehisintellekt teha konksu otsa püüdva kõne juba ka eesti keeles ja koguni ohvrile tuttava häälega.

«Ma annan erinevaid intervjuusid «AK-le»,» näitlikustab Belitšev. «Kui sealt võtta väga väikeste juppidena lõike minu tekstist, siis tehisintellekt on suuteline edastama teksti ka minu häälega.» 

Kuna raha ei liigu ohvri kontolt kurjategijate kontole üksnes veebis, vaid samuti sulas, on vaja ka kullereid, kes sellele järele läheks, ning lõpuks on tarvis neid, kes kuritegelikul teel saadud raha puhtaks pesevad.

Eestis on teada mitmeid juhtumeid, kus politsei on kinni pidanud just kullerid, kuid Belitševi väitel pole sellest suurt kasu, kui ei õnnestu kinni nabida võrgustikku juhtivaid tegelasi. Need asuvad enamasti välismaal ning nende tabamine eeldab korrakaitsejõudude rahvusvahelist koostööd.

Tänu kübervõimaluste avardumisele on veebis ja telefonis raha väljapetmise juhtumid Eestis üha sagenenud. «Selliseid süsteeme, mis olid kunagi, et tänaval astus keegi ligi ja küsis, kas sa ei taha tööriistakomplekti, või müüs kuldehteid, mis tegelikult ei ole kullast, jääb vähemaks,» nendib Belitšev. «Sellepärast et need summad, mis sa saad, on väga väiksed ja see inimeste hulk, kelleni sellise kelmusega jõuad, on samuti väga väike. Need on asendunud skeemidega, mis lähevad palju suurematele massidele.»

Nii suurtele massidele, et kurjategija eesmärk ei ole sugugi iga inimest kätte saada, vaid talle piisab, kui saab näiteks kõnekeskusest helistades konksu otsa ühe tuhandest. Priit Pullerits