Petta_saanud_pereisa

INVESTEERI

02.05.2024, 07:00

PETTUSTE PANDEEMIA | „Kuidas ma sain nii loll olla“ ehk petturid tegid pereisa „investeeritud“ 160 000 eurost miljoni (86)

Enne kui Marko tuli mõttelegi investeeringud rahaks teha, oli ta justkui kõigest ilma – kuidas küll, on talle tänasenigi müsteerium.

Richard Mägar

richard.magar@arileht.ee

10 min

Marko (nimi muudetud – toim.) lugu on eriskummaline nagu paljud selletaolised: näiliselt idüllilise elu kattevarjus pulbitseb lõputu rahulolematus, inimlik iha püüelda pidevalt millegi parema poole. Nõnda unistab keskeale lähenev Markogi varajasest pensionist kusagil Eestist eemal.

Ja mis küll ei toidaks seda unistust veelgi, kui silmapiirile sattuv hõlp võimalus mitmekordistada senised investeeringud? Marko maksab lõivu tänaseni ja mitte ainult korstnasse kirjutatud eurodes, vaid ka inimsuhete hinnaga. Karmilt, kuid valusa õppetunnina kogu eluks.

*Tegemist on mitmetest päriselulistest kogemustest vormistatud looga, kus inimeste nimed on muudetud.

Ilusad numbrid, kuid kõrge kukkumine

Markole (47) jäi silma üks Facebooki reklaam: täpsemini postitus, kus ahvatlev tootlus kutsus teda investeerima krüptosse. Pakkumisele klõpsates palus veebileht jagada kontaktandmeid – eks ikka selleks, et potentsiaalse huvilisega kärmelt ühendust võtta.

Möödus vaid hetk, kui telefoni teisel pool toru tervitas Markot end börsimaaklerina esitlenud Marina. Sulnis vene keeles räägitud sorav jutt ühes hoolikalt läbi mõeldud argumentidega haaras pereisa tähelepanu hetkega. Peamiselt edulugudest kõnelenud Marina avaldas heausksele Markole sügavat muljet, lausa sedavõrd, et Marko usaldas Marina hoolde tema hädaabifondis olnud 20 000 eurot. Näisid ju venelannast börsimaakleri tulemused niivõrd head.

Kuid vaevu oskas Marko sel hetkel aimata, et selle mõnekümne tuhandega tema „investeerimine“ ei piirdu. Tagantjärgi oli see kõigest justkui üks piisk ookeanisse – lõputusse sügavikku, kust väljapääsu hinnaks on täna suured ohverdused ja pidev manipulatsioon.

„Kuidas ma sain nii loll ja naiivne olla,“ küsib Marko endilt tagantjärgi. Ta on tänaseks kelmidele kaotanud ligi 160 000 eurot. Seda kummastavam on asjaolu, et Marko on omandanud ülikoolis majanduskraadi ja teinud varem investeeringuid Tallinna börsil.

Ometi pimestas Marina näidatud tootlus kinnisvaravaldkonnas töötavat Markot täielikult, lausa nõnda, et vaba kapitali saamiseks müüs ta maha ka ühe oma kahest üürikorterist. Oleks teisegi müünud, kui üks lastest poleks üüriliseks olnud.

Petturi argument oli justkui lihtne: mida rohkem raha investeerid, seda suurem on ka tootlus. Marina esitletud ilusad graafikudki näitasid, kuidas 160 000 eurost oli paisunud miljon – suur võit, mida näidata perele ja millega hoobelda sõprade ees.

Ent seda valusam oli löök, kui pöördeline reaalsushetk saabus eneselegi ootamatult. Marko mõistis, et ilusad numbrid jäävad numbriteks seni, kuni valdav osa sellest ei kajastu pangakontol. Ta soovis teenitud kasumi realiseerida. Mõistagi ärritas see muidu rahuliku loomusega Marinat. „Suur töö on ju tehtud,“ ütles ta pereisale loobumisjutu järel.

Kuid mõistes, et Marko ei jäta jonni viskas börsimaaklerina esitlenud Marina toru hargile. Üheks viimaseks jutuajamiseks see emotsionaalne kõne jäigi, mis sest, et kaotatud on tänaseks kõik, sealhulgas säästud ühes purunenud unistusega Eestist kaugel.

Pank kaalus isegi kliendisuhte lõpetamist

Marko näol on tegemist ohvriga, kes on langenud järjekordse petturi küüsi, ja kelle sealt „vabastamine“ on raske töö.

„Kui tal olid kõik säästud ja vabad vahendid „investeeritud“, hakkas Marko võtma kiirlaene,“ kirjeldab SEB panga turbejuht Kätlin Kukk aina keerulisemaks muutunud olukorda. Samas selgitab Kukk, et situatsioon, kus petturid suunavad laenu võtma, on üpris tavaline. Tihti esitlevad petturid end ka veel konkreetse laenuandja koostööpartnerina.

Ja ehkki Marko tunnistas pangale petturite küüsi langemist, pöördusid peagi panga poole tema lähedased. Põhjusel, et Marko koostöö petturitega jätkus vanaviisi: nimelt lootis pereisa mingi osa rahast tagasi saada pärast seda, petturid olid palunud tal rahaliselt veidi veel panustada.

Kätlin Kuke sõnul on 2022. aastaga võrreldes SEB panga andmetele tuginedes küberpettuste hulk kasvanud ligi 85%. 

Kätlin Kuke sõnul on 2022. aastaga võrreldes SEB panga andmetele tuginedes küberpettuste hulk kasvanud ligi 85%.

FOTO: ERAKOGU

„Klientide puhul, kes panga korraldustele ja tähelepanekutele ei allu, on pank sunnitud sekkuma ja kehtestama mõningaid piiranguid. Sest tihti ei mõisteta, et neid makseid ei tohiks teha – töötlus petturi poolt on nii tugev, et ohver otsib makseteks siiski võimalusi – lootuses niiviisi midagi tagasi saada,“ selgitab Kukk.

Tema sõnul ongi tavaline, et petturid paluvad panustada veel ja veel. Nõnda märkasid nad pangana hiljuti ühe kliendi puhul olukorda, kus ühelt IP-aadressilt käis pangas sees kaks erinevat klienti. Seejuures tuli välja, et üks klient, kellele raha kanti, oli hakanud uuesti petturitega suhtlema.

„See on tavaline, et mingi aja pärast võtavad petturid ohvriga uuesti ühendust. Siis öeldakse, et ollakse advokaadibüroo või mingisugune jurist, kes tegeleb petta saanud inimeste abistamisega. Seejärel muudetakse retoorikat ehk ei kutsuta enam investeerima, vaid ohver peab maksma, et saada kaotatud raha tagasi,“ selgitab ta.

Kuke sõnul ongi enamik kliente sellised, kes ei kuula ka pärast nendega vestlemist. Tihti üritab kannatanu pigem pangale ise asju selgeks teha. Seejuures ei eita Kukk, et pank kaalus konkreetselt Marko juhtumi puhul kliendisuhte lõpetamist ja see oli pigem erandlik samm. „Selline käitumine on kuritegeliku maailma rahastamine. Me ei tea kunagi mille heaks see raha läheb. Igal juhul me võime väita, et see ei lähe heategevuseks,“ lisab ta.

Ohvrit survestatakse ajaliselt

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juhi Hannes Keldi sõnul ongi üsna tavaline, et algul uuritakse, kas investeerimisest ollakse huvitunud ja kas on mõeldud sellega tegelemise peale. „Räägitakse, et investeerimisega alustamiseks piisab, kui teed väikese sissemakse, ca 100-500 eurot,“ selgitab ta petturite tavapärast retoorikat.

„Petturite näol on enamasti tegemist alla 30. eluaastaste noortega. Pärinetakse tihti kõikjalt, näiteks Indiast, Ukrainast, Iisraelist,“ lausub Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juhi Hannes Kelt. 

„Petturite näol on enamasti tegemist alla 30. eluaastaste noortega. Pärinetakse tihti kõikjalt, näiteks Indiast, Ukrainast, Iisraelist,“ lausub Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juhi Hannes Kelt.

FOTO: STANISLAV MOSHKOV | ÕHTULEHT

Seejärel on tavaline, et väidetakse end olevat väga head investeerijad ning neil on isegi tööle võetud eraldi analüütikud ja maaklerid. Sarnaselt Marko juhtumile demonstreeritakse suurte balanssidega kontosid ja suuri kasumeid. Peale selle lubatakse suurt tootlust, kuid eelduseks on kohe alustamine. „Ohvrile väidetakse, et esmase sissemaksega on kiire,“ möönab Kelt.

Küber- ja majanduskuritegude talituse juhi sõnul on legend ajas tihti muutuv, vastavalt sellele, mis on hetkel aktuaalne, näiteks bitcoin’i tõus või langus, maskitehased koroona ajal ja nii edasi. „Stress aetakse kiirelt üles, ei anta aega mõtlemiseks ega konsulteerimiseks. Inimestele tihti väidetakse ka seda, et kohe on vaja juurde kanda raha, muidu õhtuks suure kasumi võimalus kaob või kui juurde ei maksa, siis kaotate kõik,“ lisab Kelt.

Pettuste arv on märkimisväärselt tõusnud

Turbejuht Kätlin Kuke sõnul on 2023. aastat 2022. aastaga võrreldes SEB panga andmetele tuginedes investeerimispettuste hulk kasvanud ligi 85%. Muuhulgas on märkismisväärselt tõusnud ka kahjusummad ehk kusagil 87%.

„Keskmine kaotatud summa on hetkel ligi 6300 eurot. Samas on juhtumeid, kus saame pangana pettusele ligi ka sadade eurode juurest, aga ka neid, kus summad küündivad tuhandetesse kui mitte saja tuhande piirini,“ möönab Kukk.

Ta lisab, et paraku on neil üle saja tuhande euroseid kahjujuhtumeid päris mitmeid. Pettuste arvu tõusu põhjendab Kukk peamiselt majanduses toimuvaga – ehk kui inimestel on majanduslikult raskem, tõuseb ka soov teenida rohkem lisaraha. Täpselt nii, nagu tõuseb ka kõikvõimalike varguste arv.

Raha võivad kaotada kõik, „meelissihtgrupp“ on eakad

Mitukümmend tuhat eurot kaotanud juhtumite puhul võib varem või hiljem tekkida küsimus, kes on need inimesed, kes raha kaotavad. Nagu selgub on tegemist läbilõikega ühiskonnast – ühtset gruppi on keeruline välja tuua.

„Me oleme näinud inimesi, kes on pearaamatupidajad, ettevõtjad või diplomeeritud majandusharidusega inimesed. Ka selliseid inimesi suudetakse ära skeemitada, ehkki võiks justkui eeldada, et neil on teadmisi investeerimisest. Teisipidi on ka inimesi, kes ei tea investeerimisest midagi,“ selgitab Kukk.

Ent petturite meelissihtgrupid ongi Kuke sõnul eeskätt vanusegrupp, kel on piisavalt sääste. Tihti paiknevad need säästud ka kenasti kontol ja neile on lihtne ligi saada. Seepärast on paljude juhtumite puhul ohvrite vanus alates 51. eluaastast.

„Pooled juhtumid on seotud eakatega või pensionieale lähenevate inimestega. Need on tihti inimesed, kes pärinevad ajast, kus midagi polnud eriti saada. Samuti ei osata neid ohte hästi ka hinnata. Kombinatsioon kõigest sellest loob olukorra, kus nad on väga hästi ära räägitavad,“ lausub Kukk.

Seejuures rõhutavad petturid tihti, et kui nüüd selle võimaluse maha magad, on elu põhimõtteliselt läbi. „Keegi ei taha eluvõimalusest ilma jääda,“ lisab ta.

Libareklaami tasub konkreetsel sotsiaalmeediaplatvormil raporteerida

„Nende skeemide puhul kasutavad kurjategijad „abivahendina“ küll internetti, kuid sisuliselt on ikkagi tegu klassikaliste kelmustega. Petturid avaldavad sotsiaalmeedias ja mujal internetis postitusi, et inimestega manipuleerida, saada kontakti ja meelitada neid siis rahaülekandeid tegema,“ kirjeldab RIA intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juht Veikko Raasuke investeerimis- ja armupettuste tausta.

Raasukese sõnul kasutatakse investeerimispettustes sageli kuulsate inimestega seotud libauudiseid. „Kui seal on järele tehtud mõne päris meediaväljaande kujundust, siis on tegu selge võltsinguga. Sellises olukorras CERT-EE teavitab petulehe majutajat ja palub selle eemaldada. Osad veebimajutajad teevad seda pärast pärast meie pöördumise saamist, aga mitte kõik. Lisaks võib lehekülg mõne aja pärast välja ilmuda uues kohas, sest veebimajutajaid on maailmas lõputult palju,“ selgitab Raasuke.

Samuti soovitab ta inimestel ja ettevõtetel libareklaamist kindlasti ka ise teavitada Facebooki, Instagrami ja teisi sotsiaalmeedia platvorme, kus see levib. „Iga reklaami juures on nupuke, millel vajutades avaneb menüü, kus tuleks vajutada „report Ad“. Mida rohkem inimesi reklaami raporteerib, seda suurem on tõenäosus, et see peagi kaob,“ täpsustab Raasuke