Parkimine

Viljandi turu parkla ajasid umbe ehitajad.

FOTO: KENNO SOO | DELFI MEEDIA

UUDISED

15.02.2024, 02:10

„Eesmärk on kord majja lüüa.“ Tasulisi parkimisalasid tuleb pea kõikjale juurde (21)

Eesti eri paigus läheb parkimine tasuliseks ja kallimaks, põhjuseks tuuakse autoomanike mugavust ja reeglite eiramist.

Tarmo MichelsonMaalehe reporter

Kuula artiklit

9 min

Lisa

Võsule toovad tasulise parkimise muruplatsidele parkijad. Pärnus läheb kesklinnas parkimine maksu alla mugavate majaomanike tõttu. Viljandis lõppes tasuta parkimise paradiis ehitajate autode tõttu turu parklas. Narva-Jõesuus viib linnaüritustel parkimise maksu alla prügi.

Kõige suuremad muutused tulevad Pärnus, kus uue parkimiskorraga loodetakse linna kukrut täita täiendavalt rohkem kui poole miljoni euroga.

Uus parkimiskord hakkab suvemekas kehtima 1. maist, mil muutuvad parkimisalad, -tasud ja -aeg. Kui varem oli Pärnus tasuline parkimine vanalinnas ja ranna piirkonnas, siis nüüd lisandub kesklinn. Tasuliseks muutub ka laupäev ning pikeneb tasulise parkimise aeg. Ranna piirkonnas muutub parkimine tasuliseks aastaringselt ja parkimine kallineb.

Pärnu abilinnapea Irina Talviste toob välja mitu probleemi, mille tõttu tuligi senist korda muuta.

„Kui reisite kuhugi, kas siis vaatate esimesena, et mis seal maksab parkimine? Jätate sellepärast minemata, et kuskil on parkimine tasuline?“

Irina Talviste, Pärnu abilinnapea

„Linnatänavad pole autodele parkimiseks. Kesklinna elanikel on võimalus parkida oma auto hoovi, kuid seda ei tehta ja pargitakse auto mugavalt linnatänavale. Seetõttu on meil probleeme tänavate hooldamisega. Peame vähendama ka autostumist linnas,“ loetleb Talviste ega usu, et uus parkimiskord võiks külastajaid peletada.

„Kui reisite kuhugi, kas siis vaatate esimesena, et mis seal maksab parkimine? Jätate sellepärast minemata, et kuskil on parkimine tasuline? Vanalinna tsoonis maksab päevane pilet 10 eurot. Kesklinna tsoonis 5 eurot. Kui lähete kohvikusse ja võtate tassi cappuccino’t, siis kahe tassi eest saate juba päevase parkimise! Seega hind pole üle mõistuse!“

Nulleurone trahv kaob

Laupäeval muutub parkimine tasuliseks seetõttu, et vastava uuringu tulemustest ilmnes, et ka laupäev on linn autodest umbes.

„Ei tasu unustada, et meil on jätkuvalt kellaga 60 minutit tasuta parkimist,“ kostab Talviste ja lisab, et endiselt jääb Pärnus kehtima sõbralik kord, et kui inimene on parkinud sõiduki tasulises tsoonis, aga pole parkimise eest maksnud ning see juhtub esimest korda, siis trahvi ei tehta. „Aga järgmisel korral tehakse juba trahv ära! Seega väide, et peletame turiste eemale, ei vasta tõele!“

Siiski esimesel rikkumisel tehtav nulleurone trahv kaob järgmise aasta algusest, sest linn näeb selles saamata jäänud tulu. Näiteks möödunud aastal seitsme kuuga jäi linn seetõttu ilma 57 000 eurost.

Parkimiskorra üle hakkavad järelevalvet teostama kuus inimest, kellest kaks võetakse tööle alates maist.

Uue parkimiskorraga planeerib linn senisele 360 000 euro suurusele aastatulule täiendavalt 600 000 eurot. Seega tasuline parkimine võib Pärnus aastaga täita kassat umbes miljoni euroga. „Kõik sõltub sellest, milline tuleb suvi, sest väga suur osa parkimistulust laekub suvekuudel,“ ütleb Talviste.

Üritustelt tuleb prügi

Teine kuurortlinn Narva-Jõesuu tasulise parkimise hindasid ei muuda. Üks suvepäev parkimist maksab 5 eurot ja kuupilet 50 eurot. Siiski üks oluline muudatus parkimisega Narva-Jõesuu elanikke ja külalisi ees ootab – kui varem oli linna korraldatud üritustel tasuta parkimine, siis käesolevast aastast enam mitte. See puudutab üritusi nagu linnapäev, laadad või ka silmufestival. „Pärast selliseid üritusi on uskumatult palju prügi!“ nendib Narva-Jõesuu linnavalitsuse liige Imre Liiv.

Ta peab mõistlikuks, et koristamist saaks kompenseerida parkimistuluga. „Me ei soovi turistilt seitset nahka koorida. Kõik on oodatud. Meie parkimishinnad pole kellelegi kaelamurdvad,“ loodab ta.

171 000 eurot teenis Narva-Jõesuu mullu parkimistulu koos trahvidega.

Möödunud aastal teenis Narva-Jõesuu parkimistulu koos valesti parkimise eest määratud trahvidega 171 000 eurot. Tänavu on kuurortlinna isu veelgi suurem – 185 000 eurot. „Kui on päikest, siis see mõjutab väga positiivselt linna eelarvet!“ unistab Liiv kuumast suvest.

Ehitajad ajasid parkla umbe

Viljandi praegu veel tasulise parkimise korraldamisega ei flirdi. Siiski muutusi on ka Eesti suuruselt kuuendas linnas. Nimelt jaanuari keskpaigast lõpetas Viljandi linnavalitsus tasuta parkimise kesklinnas turu parklas. Nüüd peab sõiduki armatuurlaual särama parkimiskell, ja kui kaks tundi on täis tiksunud, tuleb auto minema viia, sest vastasel juhul ootab rikkujat kojamehe vahel 20eurone trahvikviitung. Parkimist juurde osta ei saa. Kuni veebruarini pääsesid sajad patustajad heatahtliku teavitusega.

„Eesmärk on kord majja lüüa. Kogu see plats on ehitajate autodest ja mikrobussidest hommikust õhtuni umbes ja nõnda kuust kuusse.“

Madis Timpson, Viljandi linnapea

Linnajuhid otsustasid rohkem kui sada sõidukit mahutava tasuta parkimise paradiisi turu parklas lõpetada eeskätt ehitajate tõttu, kes püstitavad naabruses maakonnahaiglat ja tervisekeskust Tervikum.

„Eesmärk on kord majja lüüa. Kogu see plats on ehitajate autodest ja mikrobussidest hommikust õhtuni umbes ja nõnda kuust kuusse,“ nendib Viljandi linnapea Madis Timpson. „Linnakodanikud, kes tahavad käia turul, poes või juuksuris, on hädas – autot pole kuhugi panna.“

Möödunud aastal palkas linnavalitsus kontrolöri, kes hoiab kesklinnas valesti parkijatel silma peal ning nüüd tema tööpõld laienes, sest tuleb kiikamas käia ka turu parkla sõidukeid. Eelmisel aastal tuli Viljandis valesti parkijatel kukrut kergendada ligi 15 000 eurot ehk hoiatustrahvi sai 746 sõidukijuhti. „Oma palga teenis kontrolör välja!“ kiidab Timpson.

Kui Tervikum järgmisel aastal valmib ja ehitajate sõidukid turu parklast kadunud on, kaalub linn kogu parkimise ümberkorraldamist kesklinnas. Seega pole välistatud, et ajapiiranguga parkimine võib asenduda tasulise parkimisega. „Ka Tartus on haigla juures tasuline parkimine,“ võtab Timpson eeskuju.

Võru ei näe mõtet

Võru ägab autode tulva all eeskätt suviti, mil kõrvetav päike ja soe Tamula järvevesi meelitab ohtralt turiste. Seetõttu on aastate jooksul Võru linnavalitsus arutlenud mõtte üle kehtestada linnas tasuline parkimine, kuid selle tegemiseks käiseid üles keeratud pole.

„Lähima aasta jooksul tasulist parkimist ei plaani, aga kunagi ei tea ette,“ kostab Võru linnapea Kalvi Kõva.

Tema hinnangul läheb tasulise parkimise korraldamine ja kontrollimine kulukamaks kui tulu, mida parkimise pealt võiks teenida. „Kui parkimine teha tasuliseks ja eesmärgiks on raha saamine, siis see pole põhjus. Põhjus oleks selles, et kõrghooajal on autole parkimiskohta ülimalt raske leida. Et autodega kesklinna tunglemist vähendada, siis see oleks mõttekoht, miks tasulist parkimist maksab kaaluda,“ sõnab Kõva.

Praegu on Võru kesklinnas mõnel tänavalõigul tööpäevadel hommikust õhtuni lubatud tähistatult parkida kuni kaks tundi.

Peletab turisti?

Poolteise aasta eest läbis Haapsalus peatänav noorenduskuuri ning linnaisadel oli toona mõtteis kehtestada Posti tänaval tasuta parkimine ajalise piiranguga. Ideest siiski loobuti. Tasulise parkimise korraldamine ei tulnud aga mõttessegi. „Tasulist parkimist Haapsalusse vaja pole – ei taha turiste ära hirmutada. Pigem on teemaks see, et inimesed pargiks märkide järgi ja ei pargiks sinna, kuhu ei tohi parkida. Näiteks väravate ette,“ räägib aselinnapea Innar Mäesalu.

Rakvereski on mõnes piirkonnas kellaga tähtajaline parkimine. Ka seal ei plaani kohalik võim tasulise parkimise korraldamist. „Hetkel teema laual pole, kuid see võib tulla arutlusele,“ räägib Rakvere linnapea Triin Varek, kuid möönab, et kohalike omavalitsuste raske rahaline seis paneb kõikjalt otsima tuluallikaid ja parkimine võib olla üks neist.

Valesti parkijad vähemalt mingil määral linna rahakotti täidavad. Nii sai möödunud aastal trahvi üle 800 sõidukijuhi ja kokku oli summa 15 000 eurot. „Meil pole hiigeltrahvid. Pigem on need trahvid korrale kutsuvad ja sümboolsed,“ ütleb Varek.

Võsu saab tasulise parkimise

Lääne-Virumaal Lahemaal asuv Võsu on teada-tuntud rannakuurort hobuserauakujulise Käsmu lahe lõunakaldal, mille valge liivaga kaetud rand meelitab iga suvi tuhandeid inimesi puhkama. Suvitajate parkimisharjumused on aga ajanud vallajuhtidel ja u 400 kohalikul elanikul kopsu üle maksa.

„Pargitakse, kuhu juhtub. Kui on ilus suveilm, siis on kõik muruplatsid ja mändide alused autosid täis. Pargitakse kohtadesse, kuhu ei tohi. Rannas on ka vabatahtlike päästjate komando. On olnud juhtumeid, kus päästeauto väljasõit suvisel ajal on problemaatiline, kuna teed on kinni pargitud. Ka karavanidega suvitajad kuritarvitavad olukorda – ööbivad seal ning kasutavad tasuta ranna taristut,“ loetleb probleeme Haljala vallavanem Anti Puusepp.

Seega küpseb vallajuhtide peas plaan parkimisega Võsul kord majja lüüa ja kehtestada peatänaval umbes kilomeetri pikkusel lõigul ning aleviku avalikes parklates tasuline parkimine. Ettepanek peab saama heakskiidu ka volikogult.

Vallavanema sõnul parkimise hinnad veel lõplikult paigas pole, kuid tehakse ettepanek kehtestada tunni hinnaks 2,50 eurot ja päevapileti maksumuseks 15 eurot. „Pärnu rannas maksab parkimise tund 5 eurot, meil 2,50 eurot. Mina küll ei arva, et meie rand on kehvem kui Pärnu rand,“ ütleb Puusepp.

Tema sõnul on parkimise korraldamine seotud kuludega. Sestap tuleb liiklusmärkidega tähistada kohad, kus tohib parkida ja kus mitte. Parkimise kontrollimiseks loodetakse kullisilmad leida konkursiga.

„Meie plaan on see, et kuna tasuline parkimine tuleb vaid suveperioodil, siis plaanime teha konkursi, et leida teenuse osutaja, kes aitab raha koguda ja teeb järelevalvet,“ sõnab Puusepp. „Eeldame, et jääme plussi. Eelarvesse oleme planeerinud tuluks kogu suveperioodiga 16 000 eurot. Rannaga seoses on vallal kulutusi. Seal on avalikud tualetid, peab rannaliiva sõeluma ja puhastama. See, et külastaja aitab neid kulutusi läbi tasulise parkimise kompenseerida, on täiesti õiglane