Paljas
.03.2026, 08:45
PALJASTATUD | Ungari ja Venemaa salajased vestlused oligarhide, ettevõtete ja pankade sanktsiooninimekirjadest eemaldamiseks (80)Autorid:
Ilya Ber, Wojciech Cieśla (FRONTSTORY)
Anna Gielewska, Szabolcs Panyi (VSquare)
Michael Weiss, Kato Kopaleishvili (The Insider)
Lukas Diko (ICJK)
21 min
Salvestatud telefonikõned Ungari ja Venemaa välisministrite vahel paljastavad, kuidas Sergei Lavrov tellis ungarlastelt Euroopa Liidu sanktsioonide vastast võitlust ning avavad, kuidas Ungari välisminister tegutses Kremli nimel.
Vaid tund pärast seda, kui Ungari välisminister Péter Szijjártó lendas 30. augustil 2024 Peterburist Budapesti, sai ta telefonikõne oma Vene ametivennalt Sergei Lavrovilt. Viimane ütles Szijjártóle, et pärast äsjast Venemaa-visiiti on ta kogu sealse meedia pealkirjades. „Kas ma ütlesin midagi valesti?“ muretses Szijjártó.
„Ei, ei, ei,“ rahustas Lavrov Euroopa Liidu ametivenda. „Nad lihtsalt ütlesid, et te võitlete pragmaatiliselt oma riigi huvide eest.“
Palve eemaldada õde sanktsioonide nimekirjast
Lavrovi kõne põhjuseks oli palve: Vene oligarh Ališer Usmanov soovis oma õe Gulbahor Ismailova eemaldamist Euroopa Liidu (EL) sanktsioonide nimekirjast ja Szijjártó oli lubanud sellele vastu tulla. „Kuule, ma helistan Ališeri palvel ja ta palus mul sulle meelde tuletada, et te tema õe [asjadega] tegeleksite,“ ütles Lavrov Szijjártóle.
FOTO: UNGARI VALITSUS
„Jah, absoluutselt. Asi on nii, et koos slovakkidega esitame Euroopa Liidule ettepaneku tema nimekirjast eemaldamiseks. Esitame selle järgmisel nädalal ja uue [sanktsioonide] läbivaatamisperioodi alguses pannakse see päevakorda ning me teeme kõik endast oleneva, et ta nimekirjast eemaldada,“ vastas Szijjártó.
Me hindame kõrgelt sinu toetust ja võitlust võrdsuse eest kõigis valdkondades.
Sergei Lavrov, Venemaa välisminister
Lavrov oli Szijjártó vastusega rahul. „Suur tänu. Tal oleks väga hea meel. Ta on oma õe pärast tõsiselt mures, sa mõistad seda...“ ütles Lavrov, lisades seejärel: „Me hindame kõrgelt sinu toetust ja võitlust võrdsuse eest kõigis valdkondades.“
Kui vestluse peamine eesmärk oli kiiresti saavutatud, asusid Lavrov ja Szijjártó jagama ühist põlgust Euroopa Liidu, eriti Ukraina-meelsete riikide ning toonase EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli vastu, keda Lavrov nimetas oma „suurimaks pettumuseks“. „Euroopa Biden,“ nõustus Szijjártó ning asus halvustama Euroopa Komisjoni reegleid, mille kohaselt ei tohi volinik seada oma kodumaad kogu EL-ist ettepoole. See tekitas Lavrovis sarkasmipuhangu. „Nii et sa ei tohi, sa ei tohi nimetada oma riiki, aga pead nimetama oma soo, eks?“ muigas ta.
„Ainult juhul, kui see ei ole traditsiooniline,“ ei jäänud Szijjártó vastust võlgu.
Enne kõne lõpetamist väljendas Szijjártó imetlust Gazpromi uue peakorteri üle ja ütles Lavrovile: „Olen alati teie käsutuses.“
See kõne on üks mitmest meie valduses olevast vestlusest, mida Venemaa ja Ungari välisministrid 2023.–2025. aastani pidasid. Neis kõnedes liigub tundlik teave nii Budapesti kui ka Brüsseli otsustusprotsesside ning kaalutluskohtade kohta. Neist kõnedest ilmneb, kuidas Venemaa seisab salaja Ungari ja Slovakkia jõupingutuste taga, et takistada EL-i sanktsioonide kehtestamise Venemaa kodanike ning ettevõtete vastu.
Nagu luureohvitseri vestlus agendiga
Suhtluses Lavroviga mõjub Szijjártó aukartliku, peaaegu et alandlikuna. „Kui nimed eemaldada ja näidata neid vestlusi ükskõik millisele luureohvitserile, vannuks ta, et tegemist on luureohvitseri vestlustega oma agendiga,“ ütles meile üks Euroopa kõrge luureametnik pärast kõnede väljatrükiga tutvumist.
Materjalid, sealhulgas Lavrovi ja Szijjártó vaheliste kõnede transkriptsioonid ja helisalvestised ning Szijjártó kõned teiste Vene valitsusametnikega sai enda valdusse – ning kinnitas nende ehtsust – uurivate väljaannete konsortsium, kuhu kuuluvad Delfi kõrval VSquare, FRONTSTORY (Poola), sõltumatu Venemaa väljaanne The Insider ja Ján Kuciaki Uuriv Keskus (Slovakkia). Lisaks kinnitas helisalvestiste autentsust Witness Rapid Response Team.
Szijjártó ja Ungari valitsuse ilmne valmisolek tegutseda Euroopa Liidus Venemaa huvides võib aidata selgitada, miks Moskva panustab nii märkimisväärselt Viktor Orbáni ja tema Kremli-meelse Ungari valitsuse võimul hoidmiseks.
Sõltumatud küsitlused näitavad, et Orbán jääb enne kahe nädala pärast toimuvaid parlamendivalimisi tugevalt maha opositsioonilisest Tisza parteist, mida juhib Péter Magyar. VSquare on varem avaldanud, et Kreml määras Vladimir Putini administratsiooni asejuhi ja Venemaa poliitiliste mõjuoperatsioonide peamise arhitekti Sergei Kirijenko Orbáni kampaaniat varjatult toetama. Mullu mängis Kirijenko keskset rolli Venemaa püüetes sekkuda Moldova valimistesse.
Samal ajal on Orbáni kampaania üha enam kasutanud Kremli narratiive, korraldades provokatsioone Ukraina vastu ning süüdistades opositsioonitegelasi ja kriitikuid tegutsemises Ukraina käsilaste või spioonidena.
Loe veel
Szijjártó ja Lavrovi semusuhetest on varemgi kirjutatud, kuid nüüd näitavad telefonikõnede salvestused ning transkriptsioonid esmakordselt nende koostöö täit ulatust.
Selles samas 2024. aasta 30. augusti telefonikõnes avaldas Szijjártó Lavrovile ka üksikasju Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisest, kus ta päev varem osales.
„See oli hullumeelne“
„Ja, tead, see oli hullumeelne, kui [toonane Leedu välisminister Gabrielius] Landsbergis ütles, et me tasume 12% iga raketi [Venemaa] raketi eest, sa peaksid... Ma ütlesin, mu sõber, sul ei ole õigus, sest eurooplased panustavad palju rohkem. Ta küsis miks ja ma ütlesin, et mitte ainult slovakid ja meie ei osta Venemaalt otse gaasi ja naftat, vaid teie kõik ostate seda neilt läbi India ja Kasahstani,“ pajatas Szijjártó Lavrovile.
Tundub, et kogu selle aja jooksul oli – ja on siiani – Putinil nuhk kõigil Euroopa Liidu ja NATO ametlikel kohtumistel.
Gabrielius Landsbergis, kunagine Leedu välisminister
Kui küsisime toonase vaidluse kohta kommentaari Landsbergiselt, kinnitas ta EL-i välisministrite kohtumisel juhtunut. „Võin kinnitada, et see oli tõeline vestlus ühe välisasjade nõukogu ajal. Tundub, et kogu selle aja jooksul oli – ja on siiani – Putinil nuhk kõigil Euroopa Liidu ja NATO ametlikel kohtumistel. Kui soovitakse säilitada nende kohtumiste terviklikkust, oleks asjakohane keelata Ungaril neil kõigil osaleda,“ ütles Landsbergis.
Seitse kuud pärast Szijjártó ja Lavrovi telefonikõnet eemaldatigi mõjuvõimsa oligarhi Ališer Usmanovi õde Gulbahor Ismailova EL-i sanktsioonide nimekirjast, koos Vene ärimehe Vjatšeslav Moše Kantori ja riigi spordiministri Mihhail Degtjarjoviga. Nagu Raadio Vaba Euroopa 2025. aasta märtsis teatas, toimus see samm pärast seda, kui Ungari ähvardas Slovakkia toetusel blokeerida EL-i sanktsioonide – sealhulgas varade külmutamise ja viisakeeldude – kuuekuulise pikendamise.
FOTO: LEEDU VÄLISMINISTEERIUM
Üks Euroopa diplomaat, kes on tihedalt seotud 27 EL-i liikmesriigi vaheliste sanktsiooniläbirääkimistega, ütles, et kuigi on kaua kahtlustatud, et Ungari ja Slovakkia on lekitanud läbirääkimiste üksikasju Venemaale, on hea, et nüüd on selle tõestuseks olemas kindlad avalikud tõendid.
„Ungari täidab selgelt Venemaa poliitilisi tellimusi,“ ütles ta, kui oli lugenud lõike meie valduses olevatest telefonikõnede transkriptsioonidest.
Võimalus ähvardada
Kuigi EL on sanktsioneerinud umbes 2700 Venemaa kodanikku ja Venemaa majandusega seotud juriidilist keha nende osalemise tõttu Ukraina vastases sõjas või selle võimaldamise tõttu, peab EL sanktsioone iga kuue kuu tagant pikendama. See otsus vajab alati kõigi 27 liikmesriigi kinnitust ning just see annabki riikidele nagu Ungari tugeva võimaluse ähvardada kogu sanktsioonirežiimi jätkamise blokeerimisega, kui konkreetseid inimesi nimekirjast ei eemaldata.
FOTO: UNGARI VALITSUS
EL-i diplomaat, kes rääkis meiega anonüümselt, et saaks avaldada protsessi üksikasju, ütles, et Ungari ja Slovakkia alustavad läbirääkimisi tavaliselt pikema nimekirjaga, kelle nimekirjast eemaldamist nad nõuavad. „Nad ei kasuta juriidilisi argumente, vaid ütlevad lihtsalt, et nad ei soovi neid inimesi sanktsioonide nimekirja poliitilistel põhjustel,“ ütles ta.
Ungari ja Slovakkia alustavad läbirääkimisi tavaliselt pikema nimekirjaga, kelle nimekirjast eemaldamist nad nõuavad.
Lõpuks, läbirääkimiste edenedes, taandub nimekiri kahele–kolmele nimele, nagu see oli aasta tagasi Ismailova, Kantori ja Degtjarjovi puhul.
Ismailova on üks Ališer Usmanovi kahest õest. Usmanov on Vene-Usbeki oligarh, kes ehitas oma äriimpeeriumi rauakaevandustes ja -tööstuses, telekommunikatsioonis ja meedias. Usmanovit on kirjeldatud kui ühte Putini lemmikärimehi, kellel on Vene presidendiga „eriti tihedad sidemed“. Usmanov ise on sanktsioneeritud nii EL-i, USA, Kanada, Ühendkuningriigi kui ka mitmete teiste riikide poolt.
„Vene varade trackeris“ (Russian Asset Tracker) seostas uuriva ajakirjanduse võrgustik OCCRP Usmanovi enam kui tosina luksuskinnisvaraga üle Euroopa, samuti pangakontode, laevade ja lennukitega. OCCRP hinnangul ületas oligarhi varade miinimumväärtus 3,4 miljardit dollarit.
Usmanovi esindaja ütles toona OCCRP-le, et ta pole kunagi saanud Vene valitsusest ega riigivara erastamisest kasu ning et tema kapital on saadud üksnes läbipaistva investeerimise ja varahalduse kaudu ning et enamiku tema kinnisvara omandiõigus on üle antud Usmanovi perekonnale.
Usmanovi ja Ismailova advokaat: minu kliendid ei osalenud neis vestlustes
Joachim Nikolaus Steinhöfel, vandeadvokaat
Saatsime käesoleva loo tarbeks küsimused ka Usmanovile ning Ismailovale. Nende nimel vastas Saksamaa vandeadvokaat Joachim Nikolaus Steinhöfel.
„Teie küsimused põhinevad lubamatul eeldusel, nagu oleksid minu kliendid olnud kuidagi teadlikud konfidentsiaalsetest vestlustest, mis väidetavalt toimusid kolmandate isikute vahel. Käesolevaga juhin teie tähelepanu vastutusele, mis tuleneb minu klientide nimede ja isikuandmete igasugusest volitamata kasutamisest eesmärgiga küsida kommentaare kolmandate isikute vaheliste vestluste kohta, milles nad ei osalenud ning mille täpsuse kohta neil puuduvad teadmised.
Hr Usmanov on Venemaa kodanik ja tal on Usbekistani aukodakondsus. Sellest tulenevalt on Venemaa Föderatsiooni või Usbekistani juhtkonna tähelepanu pööramine oma kodaniku sanktsioneeritud staatusele ning tema õigustele ja vabadustele kehtestatud piirangutele täielikus kooskõlas Viini konventsiooni sätetega.
Lisaks on viimastel aastatel paljud väljapaistvad kaasaegsed poliitilised liidrid võtnud sõna vajaduse kohta tühistada A. Usmanovi vastased sanktsioonid, viidates temale kui turki riikide ja moslemite kogukonna silmapaistvale esindajale. Tema saavutused endise erakordselt eduka ärimehe ja investori, aga ka filantroobi ja spordijuhina on laialdaselt tuntud ja tunnustatud kogu maailmas.
Just sel põhjusel on Kesk-Aasia riikide, Aserbaidžaani ja mitmete teiste riikide juhid koos rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega alates talle ja tema sugulastele 2022. aastal kehtestatud põhjendamatutest EL-i sanktsioonidest korduvalt tõstatanud – ja teevad seda jätkuvalt – EL-i juhtkonna ees küsimuse hr Usmanovi vastaste õigustamatute sanktsioonide tühistamisest.
See kehtib veelgi enam tema õe sanktsioonide tühistamise kohta, kelle suhtes rakendati neid meetmeid absurdsel viisil üksnes tema peresidemete tõttu. Nagu te teate, tühistati 2025. aasta märtsis EL-i nõukogu otsusega proua Ismailova vastased EL-i sanktsioonid; seega on küsimus tema sanktsioneerimiseks kasutatud kummalistest põhjendustest EL-i kõrgeimal tasandil lõpetatud.“
Tema õde Gulbahor Ismailova on jätkuvalt sanktsioneeritud näiteks Ühendkuningriigis, USA-s, Ukrainas ja Leedus. Ka Eesti kehtestas Ismailova vastu riiklikud sanktsioonid kohe samal päeval, kui naine EL-i piirangute alt pääses.
Alates sanktsioonide alla sattumisest on Usmanov ja tema kaks õde teinud ulatuslikke pingutusi, sealhulgas alustanud rea kohtuasju meediaväljaannete vastu, et sanktsioonidest vabaneda. Tema teisel õel Saodat Narzieval õnnestuski oma nimi EL-i nimekirjast välja saada vaid viie kuuga.
Slovakkia ja Ungari avaldasid survet
Kuna Venemaal ja Ungaril õnnestus mullu ka Ismailova nimekirjast maha saada, on kolmikust ainus Euroopa sanktsioonide nimekirja jäänud oligarh Usmanov ise. Viimase sanktsioonide pikendamise läbirääkimiste vooru ajal vaid mõned nädalad tagasi jätkasid Slovakkia ja Ungari surve avaldamist, et ka tema nimekirjast eemaldataks.
„Seekord kestsid läbirääkimised reede õhtust kuni laupäeva, 14. märtsi varahommikuni, mil Slovakkia nõustus lõpuks sanktsioone pikendama koos Usmanovi ja [Mihhail] Fridmani nimedega nimekirjas,“ ütles meiega vestelnud EL-i diplomaat.
Kui 27 liikmesriiki poleks suutnud 15. märtsiks kokku leppida, oleksid sanktsioonid kõigi pea 2700 inimese ja juriidilise isiku vastu aegunud.
Kui 27 liikmesriiki poleks suutnud selles 15. märtsiks kokku leppida, oleksid sanktsioonid kõigi pea 2700 inimese ja juriidilise isiku vastu aegunud.
Tänavustes püüdlustes saada Usmanov sanktsioonide nimekirjast välja, toetas ungarlasi ja slovakke võimas liitlane. Märtsi alguses, enne viimaste läbirääkimiste otsustavat vooru, saatis Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kirja Slovakkia peaministrile Robert Ficole, milles nimetas teda „kalliks sõbraks“.
Kirjas kiidab Erdoğan Usmanovit läbipaistvuse ja heategevusliku tegevuse eest: „Ta toetas kultuuri-, humanitaar- ja spordiprojekte, mis edendavad Kesk-Aasia riikide avanemist läänele, andes samas olulise panuse inimsuhete tugevdamisse.“ Türgi president teavitas Ficot ka Türgi Riikide Organisatsiooni ning Aserbaidžaani, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani liidrite ühisest kirjast, mis saadeti toonasele EL-i nõukogu eesistujale Charles Michelile ja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile. „Astusin samme ka teatud EL-i liidrite juures,“ lisas Erdoğan, nimetades Usmanovit ja tema pereliikmete sanktsioneerimist „ebaõiglaseks praktikaks“.
FOTO: DELFI MEEDIA
FOTO: DELFI MEEDIA
EL-i diplomaat, kes on tihedalt seotud EL-i läbirääkimistega, sealhulgas sanktsioonide osas, kinnitab, et kiri Usmanovi sanktsioonidest vabastamiseks esitati Slovakkia poolt, kuid sellele oli alla kirjutanud Erdoğan. Ungari toetas Usmanovi ja Fridmani nimede eemaldamist sanktsioonide alt.
„Minu meelest on kummaline, et kolmandad riigid tahavad mõjutada EL-i sanktsioonide otsuseid ja nende tellimusi esitavad Ungari või Slovakkia. EL otsustab sanktsioneerimise üle juriidilistel alustel, kuid nüüd tuleb poliitiline käsk üks või teine nimi nimekirjast tagasi võtta,“ ütles diplomaat, lisades: „Me ei saa lubada, et kolmandad riigid otsustavad EL-i sanktsioonide üle. EL peab need otsused ise tegema.“
Slovakkia välisministeerium meie selleteemalistele küsimustele ei vastanud, teatades, et ministeerium ei kommenteeri ega avalda oma ega teiste liikmesriikide läbirääkimispositsioonide üksikasju, kuna läbirääkimised on konfidentsiaalsed.
Sergei Lavrov, Péter Szijjártó ega ei Venemaa ega Ungari välisministeerium meie kommentaaripalvetele ei vastanud.
Pole ainus juhtum
Kuid Ismailova ja Usmanovi juhtum ei näi olevat ainus, kus Ungari tegutseb salaja Kremli ametnike nimel. Meie valduses on materjalid veel ühe vestluse kohta, kus Szijjártó teatab kõrgele Vene ametnikule, et ta annab oma parima mitte ainult ühe isiku sanktsioonidest vabastamiseks – vaid kogu EL-i olulise sanktsioonide paketi „tühistamiseks“, mis oli suunatud peamiselt Venemaa nn varilaevastiku vastu.
Szijjártó pakkus, et võib proovida eemaldada nimekirjast kõik sanktsioneerimiseks pakutud Vene pangad.
Lisaks pakkus Szijjártó sellele Vene ametnikule – seekord asenergeetikaminister Pavel Sorokinile –, et ta võib proovida eemaldada nimekirjast kõik sanktsioneerimiseks pakutud Vene pangad. Szijjártó palus Sorokinil isegi esitada talle argumente, miks see oleks Ungari huvides.
2023. aasta Wall Street Journali persooniloos Londonis hariduse saanud endisest Morgan Stanley pangatöötajast Sorokinist nimetati seda noort tehnokraati Putini „salajaseks relvaks“ Lääne energiasanktsioonide nüristamisel. Nüüd saame heita pilgu tema meetoditele ja kaastöötajatele.
30. juuni 2025. aasta vestluses Sorokiniga kaebas Szijjártó, et EL keeldub jagamast temaga dokumente seoses Vene naftaga kaupleva Dubai kontserni 2Rivers kavandatava sanktsioneerimisega. „Sest nad ütlevad, et Ungaril puudub selge [rahvuslik] huvi, mida nad suudaksid tuvastada, ja seetõttu ei saa Ungari seaduslikult paluda nende nimekirjast eemaldamist,“ vastas Szijjártó Sorokinile pärast seda, kui Vene aseminister küsis konkreetselt selle ettevõtte kohta.
FOTO: KREML
EL-i andmetel on 2Rivers – varem tuntud kui Coral Energy – olnud üks võtmetegijaid, kes on aidanud Venemaal sanktsioonidest hoiduda, pidades üleval varilaevastikku ja müües Vene toornaftat. 2Rivers on aidanud varjata, et nafta pärineb Vene riiklikult naftahiiult Rosneft, võimaldades müüa Vene toornaftat üle kehtestatud hinnapiiri, pakkudes seeläbi Venemaa sõjamasinale elutähtsat tulu. 2024. aasta detsembris oli Ühendkuningriik 2Riversi ja selle naftakaubandusvõrgustiku juba sanktsioneerinud.
On ebaselge, milline huvi võiks olla Ungaril – merepiirita riigil, mis saab naftat torujuhtmete kaudu – püüda säilitada Venemaa varilaevastiku operatsioone.
Jagas üksikasju
Kui Szijjártó oli Sorokinile teatanud, et 2Riversi osas jäi ta abituks, jagas ta Vene aseministrile üksikasju selle kohta, millises seisus olid toonased läbirääkimised EL-i 18. sanktsioonipaketi üle. Ta selgitas, et hääletust ei ole veel päevakorda pandud, „sest Slovakkia ja meie oleme selle edasi lükanud“, kuni EL nõustub „tegema Ungarile ja Slovakkiale erandi ning lubama meil jätkata Vene gaasi ja nafta ostmist“.
18. sanktsioonide paketi pakkus Euroopa Komisjon välja 10. juunil 2025, kuid Szijjártó teatas avalikult 23. juunil, et Ungari ja Slovakkia blokeerivad seda. Ametlikult väitis ta, et see on „vastus Euroopa Liidu plaanidele lõpetada järk-järgult Venemaa energiaimport“. Nädal aega hiljem toimunud kõnes Sorokiniga rääkis Szijjártó aga hoopis teistmoodi Ungari tegelikest tegevustest ja eesmärkidest Brüsselis.
Szijjártó ütles Vene ministrile, et ta võitleb kogu sanktsioonide paketi vastu.
Szijjártó ütles Vene ministrile, et ta võitleb kogu sanktsioonide paketi vastu ja püüab päästa sanktsioonidest nii palju Vene ärikehasid kui võimalik. „Ma teen oma parima, et see tühistataks. Asi on selles, et ma olen nimekirjast juba eemaldanud 72 [keha], kuid seal oli 128. Ma üritan jätkata, aga ma pean ütlema, et see on Ungari huvides.“
Vestlusest ei selgu täpselt, millisele 72-le ja 128-le Vene kehale või äriühingule Szijjártó viitab.
Ungari kaks eesmärki
Küsisime Londonis asuva mõttekoja RUSI Euroopa finantskuritegude ja julgeolekukeskuse (CFS Europe) juhilt Kinga Redlowskalt, miks on Ungaril vaja EL-i sanktsiooniläbirääkimistel tõestada „rahvuslikku huvi“.
Redlowska sõnul ei ole selle tõestamine juriidiliselt kohustuslik, küll aga annab poliitiliselt legitiimse aluse keelduda oma nõusoleku andmisest ühehäälsust nõudvas süsteemis.
„Ungari poolt selle argumendi kasutamine täidab kahte eesmärki. Siseriiklikult võimaldab see Viktor Orbánil tugevdada Ukraina-vastast narratiivi. EL-i tasandil annab see survehoova järeleandmiste väljapressimiseks mitteseotud valdkondades, nagu EL-i rahastus või õigusriigi vaidlused,“ lausus Redlowska.
„Kui nad [Sorokini meeskond] saavad aidata mul tuvastada otsest ja negatiivset mõju Ungarile, oleksin väga tänulik,“ ütles Szijjártó vestluses Sorokinile, „sest kui ma saan midagi sellist näidata, annaks see mulle täiesti teistsuguse võimaluse.“ See kõne näitab, et Ungari välisminister kasutab otse Venemaalt pärit jutupunkte EL-i sisestel läbirääkimistel, et päästa teatud Vene firmad sanktsioonidest.
Seejärel läks meeste vestlus üle Vene pankadele, mis oli samuti osaks 18. sanktsioonipaketist. „Jaga nende pankade nimesid minuga, ma saan kontrollida, kas nad on nimekirjas või mitte, ma kontrollin õiguslikke aluseid ja siis teen oma parima,“ ütles Szijjártó Sorokinile.
Seejärel palus ta Vene aseministril saata Vene pankade nimekiri SMS-iga. „Niisiis, palun jaga nende pankade nimesid; SMS-iga on suurepärane, siis saan uurida, kas nad on nimekirjas ja kas ma saan nad sealt eemaldada,“ ütles Szijjártó.
Pärast nädalaid kestnud Ungari ja Slovakkia venitamistaktikat võttis Euroopa Liit mullu juuli keskel uue sanktsioonipaketi lõpuks vastu. Ettevõte 2Rivers oli seal sees ning see sundis firmat alustama likvideerimisprotsessi. Meetmed andsid ka löögi Venemaa varilaevastikule ja pingutustele naftasanktsioonidest kõrvale hoida. Siiski jääb selgusetuks, kui palju suurem oleks võinud olla sanktsioonipaketi mõju ilma Szijjártó sekkumiseta