Paks ja ilus laps

1.2024, 13:00

„Ülekaalulised lapsed ummistasid vastuvõttu.“ Endokrinoloog avab Eesti laste ülekaalu põhjuseid, mis sageli algavad kodust Hiljuti avaldatud tervise arengu instituudi statistikast ilmneb, et Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. „Näen paraku seda statistikat oma igapäevatöös,“ kinnitab Tallinna lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja doktor Ülle Einberg.

Liisbet Saue

liisbet.saue@tervispluss.ee

Ülekaalulisi lapsi kimbutavad muu hulgas peavalud, unehäired ja valutavad jalad, mis ei luba trennis käia. Ka veresuhkur võib kõrgeks minna ja lapsi ohustab II tüübi diabeet.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kuula artiklit

11 min

Lisa

Peamine laste ülekaalu põhjus on valed toiduvalikud. Siinkohal rõhutab doktor, et lapsed ei ole süüdi, kui vanematel pole aega kodus toitu valmistada ja üheskoos laua ümber õhtusööki süüa. „Laps üksi ei murra mustrit. Muutused on pere teha,“ sõnab Einberg. Lastearst teab, et ühise kellaaja leidmine õhtusöögiks võib olla keeruline, aga laste heaolu nimel tuleks pingutada. „Kui vähegi võimalik, tuleks õhtul leida aeg, kus kogu pere saab koos istuda ja süüa.“ Olgu laps siis normaal- või ülekaalus. Ideaalis võiks õhtusöök olla kella kaheksaks söödud. Lapsed tunnevad koos õhtustades, et vanemad hoolivad neist.

Mida õhtusöögiks pakkuda? „Olen alati olnud poolfabrikaatide, töödeldud ja valmistoidu vastane. Neid asju võib vahel lubada, aga erandkorras. Kui räägime kooliealistest lastest, söövad nad reeglina päeval koolis ja õhtusöök ei pea olema väga tugev. Tasub õppida kodus lihtsamaid toite tegema,“ soovitab doktor.

Ülekaalu põhjused

Pidupäevi, kus koju torti ja kooki osta, on aastas väga vähe. Ülle Einberg paneb südamele, et need ei kuulu argimenüüsse. Eestlaste toidulaud muutus kardinaalselt Eesti taasiseseisvumisega. Üleöö saabusid meie poelettidele läänest pärit keeksid ja maiustused, toidud, mida me polnud kunagi varem näinud. Hakkas levima valmis- ja kiirtoidukultuur. See sai väga populaarseks ja inimesed ei osanud ka tagajärgi karta, kuigi mujal maailmas oli ohte juba näha. Laste ülekaal on maailma mõistes olnud probleem juba möödunud sajandi teisest poolest. „Mina alustasin endokrinoloogi karjääri 90ndatel ja sajandi alguses oli selgelt näha, et midagi tuleb ette võtta, sest ülekaalulised lapsed ummistasid vastuvõttu,“ meenutab doktor.

Pidupäevi, kus koju torti ja kooki osta, on aastas väga vähe.

2004. aastal avati Tallinna lastehaiglas ülekaalulistele lastele mõeldud päevaravi, mis töötab tänaseni. Ent see on kõigest tulekahju kustutamine. „Meile tulevad juba rasvunud lapsed, kellel sageli diagnoosime ka kaasuvaid haigusi. On tore näha, et kui ülekaalu süüdlane on vale toitumine ja pere muudab harjumusi, hakkab lapse kehakaal langema ja ka kaasuvad haigused taanduvad, aga peaksime tegelema ennetusega.“ Doktor Einberg usub, et värskeid lapsevanemaid tuleks beebi sünnist alates rohkem juhendada. Peaksime vanematele toitumisest rohkem rääkima, kui ainult rinnapiima andmine. Rõhutama, kui oluline on perega koos söömine ja kodus toidu valmistamine. Need on kaks määravat asja. Kui laps saab vanemaks, peab ka uni olema väärtuslik ja peresuhted korras, sest need on teada stressifaktorid, mis suurendavad lapsel söögiisu. Stressis on väga lihtne toiduga liialdada.

Doktor Einberg tõdeb, et lastearstina on väga kurb vaadata katkiseid peresuhteid. „Peresid, kus vanemad on koos, jääb aina vähemaks. Võib-olla oleme vanematena muutunud liialt egoistlikeks?“ Lapsel peaks olema turvaline ja hea kodune keskkond. Kui laps on pidevalt mures vanemate pärast, tekitab see püsivat stressi.

On ka lapsi, kellel hakkab liigne kehakaal kogunema pärast sündi. Endokrinoloogi sõnul saab sellistel juhtudel otsida geneetilist faktorit või hormoonsüsteemi häiret. Ent ka imiku ja väikelapseeas ei saa välistada valet toitumist. „Ka väikelapsel võib tekkida toitumuslik ülekaal, kui ta saab palju ebavajalikke kaloreid. Oleme töös ka seda näinud.“ Aga kui lapsel on juba esimesest eluaastast väga suur kaalutõus, võivad põhjuseks olla muud tegurid. On olemas kindlad geenimutatsioonid, mida seostatakse rasvumisega, aga need on väga haruldased. Kuna esimesel kahel eluaastal jälgitakse lapsi arsti juures süsteemselt, oskab perearst tervisemure kahtluse korral juba edasi spetsialisti vastuvõtule suunata.

Pärilik eelsoodumus ülekaaluks

On üks periood, mil kõik lapsevanemad peaksid laste kehakaalu tähelepanelikult jälgima. See on vanus, kus lapsed hakkavad kooli minema, umbes 6–8 eluaasta vahemikus. Selles vanuses toimub neerupealiste koore küpsemine ja organismis leiavad aset muutused, mis tõstavad ka söögiisu. Kui lapsel on pärilik eelsoodumus kaalutõusuks, näiteks vanemad on ülekaalulised ja lapsel tekib suurenenud söögiisu, tuleb ka kaal võimsalt juurde. „Need lapsed tõesti söövad ennast paksuks,“ selgitab arst. Kui see periood on möödunud ja laps on normaalkaalus, teist sellist riskiaega lapseeas enam ei tule. Statistika näitab, et ülekaalulisus on poiste hulgas suurem probleem, kuid sellele ühtset seletust ei leidu. Teismeeas mõjutavad suguhormoonid keha nii poistel kui ka tüdrukutel. Ent on näha, et teatud vanuses hakkavad tüdrukud välimusele poistest enam tähelepanu pöörama. „Oma lastearsti praktikas olen ka näinud, et teismelised poisid hakkavad oma tervisenäitajate pärast muretsema. Tulles ülekaaluliste laste päevaravisse, küsivad poisid väga asjalikke küsimusi vererõhu, kolesterooli ja teiste näitajate kohta.“

Kui üks lapsevanem on ülekaaluline, on lapsel 50% tõenäosus muutuda ülekaaluliseks.

Varasemad teadusuuringud ja praktika näitavad, et tervelt 70% ülekaaluliste vanemate lastest on ise samuti ülekaalulised. Kui lapsel on hormonaalsel pinnal pärilik eelsoodumus ja lapsele pakutakse liigselt toitu, mis talletatakse energiana, käivitub kogu hormonaalne süsteem nii, et hakkab toitu varudesse panema. Neil lastel on probleemiks ka insuliini ületootmine, mis paneb arsti sõnul järgmist toidukorda ootama. Kui üks lapsevanem on ülekaaluline, on lapsel 50% tõenäosus muutuda ülekaaluliseks. Doktor Einberg usub, et ülekaalulised beebiootel vanemad peaksid tegema kõik endast oleneva, et laps liigse kehakaalu nõiaringist välja jätta. „See ei ole võimatu ülesanne. Sünnist alates tuleb lapse toiduportsjone ja toitumist jälgida. Ei ole vaja tarbida üleliia energiarikkaid toite ega anda imikule magusat kohupiimakreemi.“

Normaalne päevamenüü

Lapsevanema ülesanne on vaadata, milline on lapse päevamenüü ja millal on viimane söök. „Hommikusööki peetakse väga tähtsaks ja ma soovitan lapsele kasvõi väikese ampsu pakkuda. Olgu see näiteks üks võileib, kakao või tee. Miks mitte äratada laps magusaga üles? Ei ole surmapatt, kui laps paneb hommikul tee sisse kaks lusikatäit suhkrut. Keha ärkab ellu ja laps on kooliminekuks valmis.“ Suurem probleem ülekaalulise või kaalu koguva lapse puhul on olukord, kui hommikusöök jääb söömata ja koolitoit ei maitse. See on kehale tugev stressiallikas ja stress on halb, sest lapse organism on näljaseisundis – ka siis, kui laps seda ise ei tunneta. Nii süüakse päeva teises pooles topelt, kompenseerimaks puudujääki.

Ei ole surmapatt, kui laps paneb hommikul tee sisse kaks lusikatäit suhkrut.

Toiduvalikute kõrval on oluline ka toitumise regulaarsus. See teeb lapse organismile head, käivitades seedesüsteemi ja hormonaalse süsteemi. Ideaalis võiks lapse menüüs olla hommikusöök, koolilõuna, oode pärast kooli, ühine õhtusöök perega ja vajadusel veel üks oode enne und. Kindlasti võiksid lapsed süüa rohkem marju ja puuvilju, aga neid ei peaks sööma maiustustele lisaks. Laste menüüdes on näha, et puuviljade ja marjade osakaal on tõusnud, aga ülekaal ei vähene. Tehakse viga ja süüakse topelt nii maiustusi kui puuvilju. Tasub meeles pidada, et ka puuviljadega saab liialdada ja kilo banaane ei ole kindlasti ühe õhtu portsjon. Korraga oleks mõistlik süüa üks puuvili, soovitab arst.

Murekoht on laste väga hiline söömine, südaöö paiku. Noorukid kipuvad arvutis olema kella kahe, kolmeni, mõni lausa poole kuueni. Nad ei magagi öösel. „Me ei saa oodata, et öösel üleval olnud laps teeb hommikul silmad lahti ja tahab süüa. Ei taha, sest ta on öösel söönud.“ Oluline on vaadata üle lapse päevarežiim. Lastearst toob probleemina välja ka maiustuste tagavarad kodus, kui poodides on saadaval superpakkumised – mitu tükki ühe hinna eest. „Magusate jookide liigtarbimisest ei hakka ma isegi rääkima.“ Teismelised võivad päevas klaasi mahla juua, aga kindlasti ei tohiks see kogus olla liiter või poolteist. Isegi tublid treenijad ei peaks nii palju mahla jooma. Ka laste toiduportsjonite suurus tuleks üle vaadata. „Kogused, mida laste menüüdes igapäevaselt näen, on väga suured.“ Kui on väga hea isuga laps ja enne kooli on kaalukogumist näha, tuleb kindlasti lasteaiapersonalile öelda, et laps ei tohiks lisaportsjone ega mitut magustoitu süüa.

Kuidas last motiveerida?

Lapse motiveerimine kaalu langetamiseks on raske ülesanne, sest laps üksi ei tee midagi. „Ma näen päevaravis häid tulemusi, kui nii ema kui ka isa lapse kaalukaotuse nimel ühiselt pingutavad.“ Kui laps ütleb, et ta ei lähe mingil juhul trenni, leiab pere siiski võimaluse. Näiteks hakatakse ühiselt igasuguse ilmaga jalutamas käima ja kaal tuleb väga hästi alla. See motiveerib juba omakorda edasi tegutsema. Tasapisi harjub keha sööma normaalseid koguseid ja tekib ka liikumisvajadus. Eriti teadlikult püütakse arsti sõnul muutusi ellu viia peredes, kus vanavanematel juba on tõsised haigused nagu diabeet ja insult. Ideaalis tuleks laste ülekaalu probleemi ennetada ja heade harjumuste loomisega sünnist saati tegeleda. Kui probleem on juba käes, on arsti sõnul esimene samm alati elustiili muutmine.

Füsioterapeut Rainar Vahtrik: „Lastel hakkavad ära kaduma lihtsad liikumisoskused.“

„Meil on tekkinud palju harjumusi, mis meid haigeks teevad,“ ütleb füsioterapeut Rainar Vahtrik.

Lapsed veedavad üha rohkem aega nutiseadmetes ja samal ajal on tõusutrendis ka depressioon ja ülekaalulisus. Liikumist on jälle liiga vähe. Meie elu on kardinaalselt muutnud abivahendid nagu arvuti, telefon ja auto. Isegi sisekliima on nii soe, et tahame rohkem aega toas veeta.

Vahtrikule teeb muret, et on järjest rohkem lapsi, kes ei taha liikuda. Lisaks jõuab tema vastuvõtule üha rohkem lapsi, kes käivad küll trennis, aga tulevad probleemidega, mille üle 10-aastane ei peaks kurtma. Näiteks ei saa laps joosta, sest põlved valutavad. „Lihtsad liikumisoskused hakkavad lastel ära kaduma. Enam ei osata kükki teha. Laps saab kükitada vaid täisnurgani, allapoole minna ei ole võimalik. Ja me ei räägi siinkohal jõusaali tehnilisest kükist. See ei ole laste puhul sugugi tavapärane,“ räägib Vahtrik. Ülekaal toob kaasa palju teisigi terviseprobleeme, kaasa arvatud madalamad tallavõlvid, mille tõttu kipuvad põlved sissepoole vajuma. Need on mehaanilised muutused, et keha jaksaks kogunenud kaalu kaasas kanda. Murekoht on ka üleüldine põletikufoon kehas, mis hakkab samuti liigeseid kulutama. Keha ärritusfoon on nii kõrge, et ei olegi palju vaja, et midagi hakkaks haiget tegema.

Uuringud viitavad ka teisele probleemile. Ligi 60% Euroopa lapsi vaevlevad peavalude käes, neist 10% migreeni käes. Ka Rainari juurde on jõudnud peavaluga lapsi, kes on arstide poolt juba kontrollitud. „Kõik ei ole nii lihtne, et oleme liiga palju telefonis ja kael on kõver, aga peame aru saama, et me ei hoolitse vundamendi eest piisavalt.“ Meie tervise ja heaolu alustalad on uni, toitumine, liikumine ja head sotsiaalsed suhted. „Ma ei ütle, et kunagi ei või friikartuleid süüa, aga teeme seda liiga palju võrreldes normaalse söömisega,“ toob ta näite ühest vundamendi alustalast, mis tänapäeval kipub paigast ära olema.

Trenn peab olema lõbus

Eesti riiklikud liikumissoovitused näevad ette, et laps peaks iga päev vähemalt 60 minutit aktiivselt liikuma. 43% lastest täidab selle vajaduse koolipäeval ja ainult 26% nädalavahetustel. Kõige parem viis lapsed liikuma saada on lapsevanemana eeskuju näidata. „Laps ei peagi aru saama, et liikumine on vajalik, aga lapsel peab olema liikudes tore.“ Vanemate suhtumine ja eeskuju on väga oluline. Juba lapse trenni viimine peab olema positiivne protsess ja vanem peab seda rõõmuga tegema, räägib Vahtrik.

Ei ole õige, kui vanemad otsustavad, et laps on liiga palju arvutis ja järgmisel hetkel peab ta juba viis päeva nädalas treenima. Nii võivad tekkida kõhrekahjustused, murrud ja teised tõsisemad terviseprobleemid. Kui keha ei oska või ei suuda liikuda ja järsku on koormus liiga suur, teeb see pigem halba. Esimese asjana tuleks ülekaalulise lapse puhul üle vaadata toidulaud. Hea liikumisega ei kompenseeri halbu toiduvalikuid. Edasi võiks leida lapsele trenni, mis talle meeldib ja mida ta teha tahab. Nooremate laste puhul oleks suurepärane, kui lastel oleks liikumisvõimaluste varieeruvus, et saada aru, mis talle meeldib. Mida rohkem erinevaid asju proovida, seda tugevamaks keha muutub. Füsioterapeut paneb vanematele südamele, et kindlasti ei tähenda see, et trenni tuleks väga tihti muuta või alla anda, kui esimesed raskused tulevad.

Kui lapsel ei ole varasemaid liikumisharjumusi, on hea alustada näiteks kahest treeningust nädalas. Kindlasti võiks trennide vahele jääda päev kuni kaks taastumiseks. „Probleemid algavad sellest, kui treeningtsükkel on liiga tihe ja taastumist on vähe,“ selgitab füsioterapeut esimesi samme. Oma lapsepõlvest mäletab Vahtrik, kuidas käis sageli isaga trennis kaasas ja kui täiskasvanud puhkasid, sai tema saalihokit või korvpalli proovida. See on hea näide, kuidas muuta treeningkeskkond lapsele loomulikuks kohaks, kuhu rõõmuga minna