Paks

UUDISED

16.03.2024, 00:00

Eesti teadlane sai „ülekaaluprillide“ otsimiseks 1,5 miljonit eurot (3)Miks osal inimestel kaalualandamine õnnestub ja osal mitte? Teoorias on ju kõik lihtne: tarbi vähem energiat kui kulutad ja kaal kukub. Aga miks osa inimesi ei suuda vähem süüa, ehkki nad seda tahavad?

Tuuli Jõesaartuuli.joesaar@delfi.ee

Inimene võib saada sündides kaasa geenikomplekti, mis soodustab ülesöömist ja ülekaalu.

FOTO: FOTO: ILMAR SAABAS

Kuula artiklit

9 min

Lisa

Tartu ülikooli käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik sai Euroopa teadusnõukogult alustava teadlase grandi, et uurida rasvumisega seotud käitumuslikke ja geneetilisi seoseid.

Euroopa teadusnõukogu (European Research Council, ERC) grant tähendab 1,5 miljoni euro suurust rahastust, mis võimaldab Vainikul töötada mitu aastat ja kaasata veel teadlasi. Selline rahastus ei kuku mõistagi niisama sülle, vaid on sihikindla töö tulemus.

ERC loodi enam kui kümme aastat tagasi ja selle eesmärk on rahastada just ambitsioonikaid ja ka veidi riskantseid projekte. ERC rahastusele kandideerivad teadlased üle terve Euroopa ja lisaks heale ideele on oluline ka taotluse professionaalne vormistus ja esitlus. Vainik läbis sõela edukalt ja saab nüüd kindel olla summale, mis võimaldab viis aastat koos meeskonnaga töötada.

Miks kaalulangetamine ei õnnestu

„Alustan projektiga eeldatavalt suvel,“ ütles Uku Vainik. „Peale minu hakkab töötama veel neli-viis inimest. Kõik on psühholoogiataustaga teadlased. Oma töös laename erinevaid põhimõtteid geneetikast ja masinõppest, aga eesmärk on saada teadmisi inimese käitumisest.“

Vainiku eesmärk on selgitada välja põhjused, mis mõjutavad seda, miks osal inimestel kaalualandamine õnnestub ja osal mitte. Teoorias on ju kõik lihtne: tarbi vähem energiat kui kulutad ja kaal kukub. Aga miks ei suuda osa inimesi vähem süüa, ehkki nad seda tahavad? „See on siiani mõistatus,“ nentis Vainik.

Ülekaaluliste inimeste arv maailmas kasvab kiiresti. WHO andmetel on Euroopa täiskasvanutest praegu enam kui pooled, täpsemalt 59% ülekaalulised või rasvunud. Seejuures on ülekaalulisus vähemalt osalt pärilik, näiteks 70% ülekaaluliste vanemate lapsi on ise samuti ülekaalulised. Ent üksnes geene ei saa süüdistada, suur roll on keskkonnal. „Geenid laevad püssi ja keskkond vajutab päästikule,“ tõi Uku Vainik võrdluse.

„Geenid laevad püssi ja keskkond vajutab päästikule.“

Ent miks geenid püssi laevad? Vainik selgitas, et ülekaalugeneetika juhusliku triivi mudeli järgi on kehakaalu reguleerimisel nii ülempiir kui alampiir. Alampiiri ületamine on inimesel tavaliselt väga hästi reguleeritud – kui see juhtub ja kui keha toimivus ohtu satub, löövad välja selged mehhanismid, mis tekitavad näljatunnet ja ajendavad inimest toitu hankima ja sööma. „Ent ülempiir, mis määratleks, millal keha end ülesöömise eest kaitsma hakkab, on üsna juhuslik. Teoreetikud ütlevad, et see ülempiir kadus siis, kui inimese peale enam jahti ei peetud, sest siis ei olnud enam oluline kiiresti joosta või ronida ehk normkaalus olla. Siis hakkasid geenid triivima, sest ülempiir ei olnud enam oluline – mõnel on ülempiir madalamal, teisel kõrgemal,“ rääkis Vainik.

Nii võibki saada inimene sündides kaasa geenikomplekti, mis soodustab ülesöömist ja ülekaalu.

Ülesöömist soodustav keskkond

Kuidas saaks sel geenidega laetud püssil kaitseriivi peal hoida, pole siiani selge. „Geneetilist soodumust on võimalik hallata, aga eri valdkondades on see erineva raskusega. Lihtne näide on lühinägelikkus. Näiteks minul on geneetiline tegur olla lühinägelik, aga kuna on olemas prillid, saan ma probleemi lahendada. Ent ülekaalusoodumuse puhul on inimesel hästi raske oma geneetilist potentsiaali hallata, kuna meil on väga tugevalt ülesöömist soodustav keskkond ja ülekaaluprillid on veel puudu,“ seletas Vainik. „Meil on lihtne maitsva toiduga liialdada, kuna me ei saa sageli arugi, et sööme liiga palju.“

„Meil on lihtne maitsva toiduga liialdada, kuna me ei saa sageli arugi, et sööme liiga palju.“

Ülekaalulisust peetakse sageli inimese saamatuse, hoolimatuse, minnalaskmise tunnuseks, sest kuidas siis pole võimalik söömist piirata? Tegelikult on tervisliku kaalu hoidmine lausa nii raske, et vajab kõrgharidust. „Keskeltläbi on inimestel, kellel on kõrgem haridus, madalam kehamassiindeks. Mida see näitab? Seda, kui raske on olla meie keskkonnas sale. Miks peab olema vaja ülikoolikraadi, et püsida normkaalus?“ tõi Vainik näite.

Ülekaalulisust ja kaalulangetamist ning neid mõjutavaid tegureid on mõistagi palju uuritud. „Teaduskirjanduses on välja pakutud üle 200 teguri, mis võiks kaalulangetust mõjutada. On kogutud andmeid ja vaadatud, millised tegurid võiks ennustada edukat kaalulangetust, kuid neist ei ole selekteeritud välja selliseid, mis tegelikult toimivad,“ selgitas ta.

Seega ei ole praegu võimalik kaalu langetada soovivale inimesele öelda näiteks, et juhul, kui kaalulangetajal on kõrge kolesteroolitase ja ta on loomult kiire sööja, siis toimib tema puhul kaalulangetusmeetod X.

200 võimalikku tegurit

Selleks et kõiki 200 võimalikku tegurit praktikas katsegruppide peal kontrollida, kuluks väga kaua aega ja väga palju raha. Juba ühe teguri uurimine võib võtta kaua aega. Nii uuriti aastaid tagasi näiteks seda, kas D-vitamiini taseme tõstmine vähendab depressiooni. Selleks tehti 20 000 inimesega katse, mis maksis sadu miljoneid dollareid. Tulemuseks selgus, et D-vitamiini tase organismis ei mõjuta depressiooni. „Selle katse oleks saanud tegemata jätta, sest geneetilise valideerimisega oleks teada saanud, et inimesed, kellel on keskmiselt rohkem D-vitamiini organismis kui teistel, on sama depressiivsed kui madalama D-vitamiini tasemega inimesed,“ selgitas Vainik meetodit.

Vainik kavatsebki kaalulangetusmeetodite tõhususe uurimisel kasutada lahendust, mis toetub olemasolevatele andmetele. „Ma kahtlen, et tegelikult on 200 erinevat mehhanismi, mis edukat kaalulangetust ennustaks. Arvan, et seal on duplitseeritud tegureid ja saame oma uuringuga neid konsolideerida,“ sõnas ta. Selleks saab kasutada Eesti geenivaramut. „Seal on nüüdseks ligi 20 aastat inimeste terviseajalugu pea 20% Eesti täiskasvanute kohta. Hulk inimesi neist on oma kaalu langetamiseks midagi ette võtnud ja aastate jooksul on geenidoonoreid hästi jälgitud. Seega vaatame geenivaramu andmeid, kas suudame sealt leida tegureid, mis iseloomustavad edukat kaalulangetust. Need tegurid võivad olla väga erinevad – näiteks geenid, veremarkerid, isiksuseomadused, elukeskkond või veel midagi muud,“ rääkis Vainik.

Vaatame geenivaramu andmeid, kas suudame sealt leida tegureid, mis iseloomustavad edukat kaalulangetust.

Geenivaramu andmete kammimine ja masinõppe kasutamine 200 tegurist väiksema arvu konsolideerimiseks on Vainiku projekti esimene etapp. Sinna sisse käib ka kaalulangetusraskusi käsitlev küsimustiku loomine. „Teises etapis tahame leida kaalulangetustegurite ja kaalulangetuse edukuse põhjusliku seose. Näiteks et kui kiiresti söömine võiks olla kaalulangetust pidurdav tegur, siis kas geneetiliselt kiiremad sööjad on raskuses eduka kaalulangetusega.“

Projekti kolmandas etapis vaatab Vainik, kas need kaalulangetust mõjutavad tegurid, mis kerkivad esile nii esimeses kui teises etapis, toimivad ka nn päriselt. „Selles etapis töötame välja paar käitumise muutmise miniprogrammi ja pakume neid kaalulangetusprogramme pakkuvatele ettevõtetele. Firmad võiks meie lisabloki oma programmile lisada ja siis saaksime vaadata, kas lisablokis osalejad on kaalulangetusel edukamad või mitte,“ rääkis Vainik. Selle praktilise osani, kus sisuliselt saab kaasa lüüa igaüks, kulub eeldatavalt kolm-neli aastat.

Vainik tahakski kokku panna tööriistakasti, kus on kaalulangetust kindlalt mõjutavad tegurid ja meetodid, mida inimesed saaks kasutada.

Pärast seda tuleb saadud andmeid mõistagi analüüsida. Ent kõige pikemas plaanis võiks Vainiku projekti tulemusel valmida nn tööriistakast, mis aitaks inimestel kaalu langetada või soovitud kaalu hoida. „Inimese kehakaaluprobleem jõuab ju esmalt perearstisüsteemi, aga praegu ei ole arstidel head tööriista, mida patsiendile anda, sest head, toimivat kaalulangetuslahendust ei olegi,“ rääkis Vainik. Vainik tahakski kokku panna tööriistakasti, kus on kaalulangetust kindlalt mõjutavad tegurid ja meetodid, mida inimesed saaks kasutada. „See on pikemaajaline visioon. Esialgu tahame leida kasvõi paar tööriista,“ ütles Vainik.

Ülekaaluliste eestlaste hulk aina kasvab

Tervise arengu instituudi (TAI) andmetel on ülemaailmne rasvumise epideemia selgelt haaranud ka Eestit – viimase kahekümne aasta jooksul on ülemäärase kehakaaluga inimeste osakaal nii laste, noorte kui ka täiskasvanute hulgas järk-järgult suurenenud.

Värskelt avaldatud, 2022. aasta andmeid koondav uuring näitas, et esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilaste seas on 31% lapsi ülekaalulised. Ülekaaluliste laste hulk aina suureneb. Kui 2016. aastal oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10%, siis 2022. aastaks oli rasvunute osakaal tõusnud 12%-le. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. aasta võrdluses samuti suurenenud 12%-lt 14%-le.

Arvestades rasvunud õpilastele juurde ka ülekaalulised, on liigse kehakaaluga õpilasi esimeses klassis 28% ja neljandas klassis 34%.

Sõltumata vanusest on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas ja erinevus tuleb peamiselt rasvunute osakaalust. Iga seitsmes poiss (15%) ja üheksas (9%) tüdruk on rasvunud.

Maakondlikus võrdluses on märgatavaid erinevusi. Liigse kehakaaluga laste osatähtsus tuleb rohkem esile Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha järgi oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39%), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33%.

Noorte, 11- kuni 15-aastaste õpilaste seas on ülekaaluline iga viies ja kuni 65-aastase täiskasvanute seas iga teine inimene. Vanusest olenemata esineb liigset kehakaalu rohkem poiste ja meeste hulgas