Natu_voogl

ARVAMUS04.05.2024, 08:16

ANALÜÜS | „Kust teate, et Putin valetab?“ ehk Varro Vooglaiu ja Kremli narratiivide põhjalik ajalugu (254)

Varro Vooglaid on levitanud Kremli strateegilisi narratiive nii enne kui pärast Venemaa täiemahulise sõja alustamist Ukrainas. Kremli sõjakuriteod, tsiviilelanike pommitamine ja laste küüditamine ei ole Vooglaiu käitumist pidurdanud – pigem vastupidi. Soovite näited? Siin on neist paarkümmend.

Martin Laine

martin.laine@delfi.ee

23 min

Varro Vooglaid on Eesti parlamendi liige, kes usub, et Venemaa diktaator Vladimir Putin on Eesti poliitikutest „tehniliselt“ parem. Vooglaid on korduvalt otsinud pehmendust Ida-Ukraina annekteerimisele. Vooglaid usub, et teatud tingimustel oleks Venemaa okupatsioon Eestis vastuvõetav. Ta leiab, et Venemaa riiklik propaganda väärib lugemist ning Eesti teeb valesti, et Ukrainat nii palju nende eksistentsiaalses võitluses aitab. Et Venemaa väldib Ukrainas kahju tsiviilelanikele. Vooglaid usub, et käitume valesti, kui lubame NATO-l end meie territooriumil kaitsta.

Kas leidub seisukohta, kus Vooglaid poleks võtnud vaenlase poolt? Ahjaa – Vooglaid ei nõustu, et Venemaad tohib vaenlaseks nimetada.

„Paljuski sellepärast, et NATO on tingimata üritanud laieneda... NATO-t on tingimata üritatud laiendada Ukrainasse, on Ukrainas jõutud sõjani Venemaaga,“ kordas Vooglaid mõni nädal tagasi sotsiaalmeedia live-saates oma arusaama konflikti põhjustest.

Ta kritiseeris sellega Soome NATO-sse astumist – ei ole vaja venelasi niimoodi ärritada.

„Venemaalased on pidevalt öelnud, et kui taganesime 1988. aastal Berliinist, viisime oma väed välja, siis see baseerus kokkuleppel, et NATO-t ei laiendata Saksamaast rohkem ida poole!“ raius Vooglaid.

Tegu on killuga väärinfost, mida nimetatakse Kremli strateegiliseks narratiiviks. See põhineb Venemaa huvidest lähtuval alternatiivsel ajalookäsitlusel, et kunagi olla antud mingi arvestatav lubadus NATO-t mitte laiendada. Kuigi Lääne diplomaadid seda Nõukogude Liidu lagunemise aastatel tõepoolest ka arutasid, siis sellist garantiid pole ametlikult Venemaale antud.

Kõige tipuks ütleb selline seisukoht läbi lillede, et ka Eesti NATO-ga liitumine oli illegitiimne ning õigustab seetõttu Venemaa agressiooni.

Järgnevalt esitame kümneid näiteid, kuidas Vooglaid on levitanud Kremli strateegilisi narratiive. Vooglaid soostus vastama ka neil teemadel täiendavatele küsimustele.

Eesti julgeoleku ja NATO-vaenulikkus

NATO on olnud efektiivne heidutus Venemaa vastu, mille märgiks on ka tõsiasi, et Venemaa on viimase 15 aasta jooksul rünnanud kaht oma piirinaabrit, kes NATO-sse ei kuulu: Gruusiat ja Ukrainat.

Vooglaid ei nõustu. Tema on NATO vägede siinviibimise vastu, olles seda kritiseerinud juba pea kümme aastat järjepanu.

KES TEGI? Sõja alguse järel Ukrainas on Vooglaid levitanud korduvalt Venemaa strateegilist narratiivi, et sõja põhjustas NATO provotseeriv laienemine. Seega ka Eesti NATO liikmelisus on süüdi?

FOTO: KUVATÕMMIS/FACEBOOK

15.11.2015. Vooglaid küsib veebiportaalis Objektiiv: „Miks valitseb Eesti inforuumis mastaapne Vene-vaenulik propaganda?“ ning „miks puudub diskussioon selle üle, et USA sõjaväebaaside rajamine Eestisse ei kujuta reaalset julgeolekuriski?“

21.01.2022. Venemaa väed on koondunud Ukraina piiride taha ning avalikkust hoiatatakse suure sõja puhkemise eest. Vooglaid arutleb saates „Lobjakas vs Vooglaid”, et tema hinnangul on siinsed NATO väed Eestile ohtlikumad kui see, mida võiksime Venemaalt karta.

15.02.2022. Nädal enne Ukraina täiemahulise sõja algust ütleb Vooglaid: „Ei saa lõputult väita emotsionaalse argumendiga, et tornis peab olema sinimustvalge.“

Autori märkus: Vooglaid on üritanud hiljem öeldut pehmendada, väites, et teda on siin valesti mõistetud. Kuid kontekstist on selge, et jutt oli tol momendil konkreetselt Venemaast. Vooglaid kirjeldas selles vestluses, et juhul, kui Venemaa ei rakendaks koroonameetmeid nii, nagu rakendati neid Eestis, oleks tema hinnangul aktsepteeritav, et Eesti lipu asemel lehviks meil mõni teine lipp.

06.03.2022. Vooglaid kirjutab Facebookis: „Venemaa on nüüdseks selgelt tõestanud, et tema pikalt väljendatud jutt NATO laienemise vastuvõetamatusest Venemaa piiride alla ei ole räägitud suusoojaks.“

19.11.2022. Kaja Kallas teatab, et Ukraina sõdib otseses mõttes meie vaenlasega. Vooglaid arvab, et see avaldus oli „absoluutselt lubamatu". Ta usub, et Venemaad ei tohiks vaenlaseks nimetada, sest see võib sõja tuua Eestisse.

MÕTLEMAPANEV: Vooglaidu häirib, et Eestis asuvad raketid ulatuvad Venemaale. Venemaa raketid aga ulatuvad juba ammu Eestisse.

FOTO: KUVATÕMMIS/FACEBOOK

08.12.2022. Vooglaid kritiseerib USA relvasüsteemide HIMARS ja ATACMS laskemoona tarnet Eestisse, tundes muret, et Peterburi jääb nende laskeulatusse: „Nii palju kui aru saan, saab selle süsteemiga lasta rakette kuni 500 km kaugusele. Tapa ja Peterburi vahele jääb ca 300 km. Mõtlemapanev.“

08.12.2022. Teises samal päeval tehtud postituses ütleb ta relvatarnete kohta: „Mul on tänaste uudiste pinnalt selgelt kõhedam, mitte kindlam tunne.“

Vooglaid vastab

Mullu kritiseerisite Eestile HIMARSi tarnimist. Juhtisite tähelepanu, et kui me ostame endale suure laskeulatusega relvi, siis see ohustab Venemaad. Kirjeldasite, et nüüd on teil kõhe olla. Samal ajal Venemaa relvasüsteemide laskeulatus ulatub juba ammu Eestisse ning meist vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Pihkvas asub ka Venemaa sõjalennukite baas. Miks on problemaatilised meie sinna poole vaatavad relvad, kuid mitte Venemaa relvasüsteemid, mis vaatavad siiapoole?

„Kes iganes mõistab vähegi arvestataval tasemel militaarseid realiteete, mõistab ka seda, et Eesti militaarne võimekus on Venemaa kui maailma suurima tuumariigi militaarse võimekusega võrreldes põhimõtteliselt olematu.

Seetõttu pole ka põhjust arvata, et Venemaa näeks Eesti käsutuses olevates kaitseotstarbelistes relvasüsteemides märkimisväärset ohtu.

Küll aga on põhjust arvata, et Venemaa käsitleb seda enda suhtes tõsise julgeolekuohuna, kui tema peamiseks geopoliitiliseks vastaseks olev USA peaks paigutama meie territooriumile oma (miks mitte ka näiliselt Eesti kaitseväele kuuluvad) ründeotstarbelised relvasüsteemid, mis võimaldaksid rünnata mh Peterburi, mh ka tuumalõhkepäid kasutades. Selle tõttu olengi veendunud, et kui Eesti laseb USA-l niisuguse programmi välja mängida, siis mitte ei vähendata meie julgeolekuriske, vaid suurendatakse neid hüppeliselt.“

16.07.2023. Vooglaid tahab panna võõrvägede paigutamise Eestisse rahvahääletusele, sest tema hinnangul on nende siinviibimine provokatiivne.

30.08.2023. Vooglaid jagab uudist Ukraina korraldatud droonirünnakust Venemaal Pihkvas ning levitab Venemaa propagandas levima hakanud strateegilist narratiivi, et sellega võiks olla seotud Eesti valitsus. „Mina küll ei julge välistada, et kui meie asehalduritele vastav korraldus antaks, siis see ka täidetaks,“ kirjutab ta.

12.01.2024. Pärast Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi esinemist riigikogu ees, peab Vooglaid oma live-saates pika tiraadi Kremli strateegiliste narratiivide tipp-paladest, rääkides muu hulgas, et Ukraina võit on võimatu.

„Kogu see jutt nt sellest, et Ukraina peab selle sõja võitma. [---] Kuidas saab üleüldse lahinguväljal väiksem riik, mis ei ole tuumariik, võita maailma suurimat tuumariiki?“

Tähelepanuväärne on, et Vooglaid ütleb otsesõnu, et Venemaa peab USA kohalolu Eestis õigustatult julgeolekuohuks.

„Eestile, minu hinnangul, ei kujuta mitte miski suuremat julgeolekuohtu kui see, kui siia hakatakse rajama, ütleme selliseid Ameerika Ühendriikide püsiva kohaloleku struktuure, mida siis Venemaa poolt on põhjendatult võimalik käsitleda ohuna nende julgeolekule. Nursipalust Peterburini ja teiste Venemaa linnadeni ei ole väga palju maad," arutleb ta.

Lisaks kordab Vooglaid taas NATO laienemise narratiivi: „Ukrainas peetakse sõda konkreetsetel põhjustel. [---] Ei kavatseta enam nõustuda sellega, et NATO laieneb.“

Vooglaid vastab

Olete korduvalt juhtinud tähelepanu, et NATO liitlasvägede viibimine Eestis on Venemaale provotseeriv ja see tuleks panna referendumile. Miks tundub teile niivõrd ebavajalik, et Eestis viibiksid liitlassõdurid, kes oleksid valmis meid vajadusel Venemaa vastu kaitsma?

„Jutud sellest, kuidas NATO sõdurid hakkavad Eestit kaitsma (kuna Eesti on ju 20 aastat andnud Iraagis püüdlikult oma panuse USA vallutus- ja okupatsioonisõtta), ei ole tõsiseltvõetavad.

Ukraina sõda on selgelt kinnitanud, et reaalselt ei hakkaks ükski lääneriik Eesti-suguse mikroriigi pärast maailma suurima tuumariigiga sõjalisse konflikti astuma. Vastupidise kuvandi pidevast taastootmisest kajastuvad pigem propagandistlikud eesmärgid kui tõetaotlus. Seetõttu näen n-ö liitlaste (ennekõike USA) vägede Eesti territooriumile paigutamist pigem Venemaale surve avaldamise ja pingete kruvimise tähenduses, millele viitasin vastuses eelmisele küsimusele.“

06.03.2024. Vooglaid käsib riigikogus peaminister Kaja Kallasel vanduda muu hulgas, et „et kaitsevägi ei sekku üheski aspektis sõjategevusse Ukrainas“. Kui Kallas seda ei lubanud, nimetab Vooglaid seda skandaalseks.

10.04.2024. Vooglaid üritab juba kolmandat korda riigikogus pinnida Kallast küsimusega, kas meie kaitseväelased juba tegutsevad Ukrainas. Kui Kallas ütleb, et selliste küsimuste küsimine teenib Kremli huve, ei saa Vooglaid sellest mõttest aru. „Venemaa saab väita, et teie olete meie vastu sõtta astunud,“ arutleb Vooglaid seejärel oma jutusaates.

Autori märkus: Eesti kaitsevägi, näiteks sõjaväeluure, aitab juba praegu Ukrainat. See ei ole aga otsene sõjategevus. Kallas ei saanud ilmselt seetõttu jagada ka mingeid lubadusi Vooglaiu ette tsiteeritud jaburale sõnastusele. See ei tähenda, et oleme Venemaaga sõjas, nagu järeldab Vooglaid, ning millegi sellise väitmine olukorras, kus see paika ei pea, ei ole kuidagi Eesti huvides.

05.04.2024 Vooglaid räägib oma saates: “Ukrainas on suur sõda lahti. Miks? Paljuski seepärast, et surutakse NATO-t vastu Venemaa piiri.”

Vooglaid vastab

Olete viidanud korduvalt NATO laienemisele kui Ukraina sõja ajendile. Eestis on valdav arvamus, et sõja alustas ikkagi hullunud diktaator Vladimir Putin ning täitsa omast lollusest, provotseerimata. Mis rolli mängis NATO laienemine Ukraina sõjas? Kui asi on NATO laienemises, siis mida Venemaa sellega seoses seal Ukrainas täpsemalt lahendab?

„Kuigi on tõsi, et Venemaa algne sõjaplaan Ukrainas ei teostunud, ei saa kindlasti nõustuda, nagu oleks Putini näol tegu hulluga või nagu oleks alustatud sõda lollusest ja provotseerimata. Kahtlemata on Ukraina sõja tegelikest põhjustest rääkides oluline koht püüdlusel laiendada NATO-t kui Venemaa-vastast sõjalist liitu vastu Venemaa piire – vastupidiselt Nõukogude Liidu poolt oma vägede Saksamaalt välja viimise eelduseks olnud kokkuleppele, mille kohaselt ei pidanud NATO Saksamaa piiridest ida poole laienema. Just nagu USA ei talunud Nõukogude Liidu raketibaase oma piiri taga Kuubal, nii on mõistetav, et Venemaa ei kavatse taluda USA baase oma piiridel – seda enam, et ajaloolist tausta arvestades on Ukraina Venemaa jaoks kõike muud kui lihtsalt üks piiriäärsetest aladest.“

Autori märkus: Miks on NATO-laienemise jutt Eesti suhtes vaenulik? Sellise strateegilise narratiivi levitaja annab mõista, et hoopis NATO on agressor ja Venemaa enda huvide kaitsja, eirates Venemaa järjepidevaid agressioone Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias läbi viimaste dekaadide. Lisaks lähtub narratiiv arusaamast, et väikestel riikidel puudub õigus enda üle ise otsuseid langetada. NATO ei laiene nimelt ise, vaid Eesti ja meie naabrid kui iseseisvad riigid avaldasid ise soovi NATO-ga liituda. NATO laienemine kui õigustus agressiooniks paigutab meie piirkonna (ja Ukraina) „Venemaa mõjusfääri“, toites eeldust, et Venemaal on õigus astuda oma mõjusfääris „korra majja löömiseks“ üle riigipiiride. Kõige tipuks pisendab see Venemaa pahatahtlikke motiive: Venemaa ründas Ukrainat, sest Putin soovis seda vallutada.

Ukraina revolutsioon ja „Krimmi küsimus“

Vooglaid on korduvalt pehmendanud Ida-Ukraina annekteerimist ning leiab, et ajalooliselt on see olnud Venemaale kuuluv piirkond. Niisamuti levitab ta väärinformatsiooni, et 2014. aasta Maidani revolutsioon, millega Ukraina rahvas vabanes Venemaa ikkest, ei olnud Ukraina rahva siiras tahteavaldus, vaid hoopis CIA erioperatsioon.

„Donbassi probleem pole pseudoprobleem.“

Varro Vooglaid (2022)

12.05.2022. Uute Uudiste korraldatud debatis Ruuben Kaalepiga räägib Vooglaid, et Ida-Ukrainas on Venemaal õigustatud huvid. „Donbassi probleem pole pseudoprobleem,“ ütleb ta. Ta nimetab 2014. aasta Maidani revolutsiooni „väga tugevalt“ CIA suunatud riigipöördeks.

12.01.2024: Ülal viidatud live-saates pärast Ukraina presidendi peetud kõnet riigikogu ees: „See (Ukraina võit – EE) võib päädida meie jaoks palju suurema katastroofiga kui see, kui me näiteks ei saa tagasi enda kontrolli alla Krimmi, eks, mis ajalooliselt polegi ju tegelikult kunagi Ukraina ala olnud, olgem ausad, pikemalt tagasi vaadates.“

12.04.2024. Live-saates räägib Vooglaid: “Ukrainas pandi pukki 2014. aastal riigipöördega poliitiline juhtkond, mis hakkas ellu viima seda programmi, et suruda Ukrainat NATO-sse.”

Vooglaid vastab

Kas Venemaal oli õigus sekkuda Ida-Ukrainasse aastal 2014? Kas nad sekkusid?

Sellele küsimusele ei ole lihtne kolme lausega vastata, kuna arvesse tuleb võtta mitmeid reeglina mahavaikitud kriitilise tähtsusega faktoreid, mh 2014. aastal USA osalusel Kiievis ellu viidud riigipööret ja selle kaudu Venemaa suhtes vaenuliku valitsuse võimule upitamist.

Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei ole ühelgi riigil õigust teise siseasjadesse sekkuda, aga ilmselgelt ei kehti see reegel vaid Venemaa suhtes. Väär on sulgeda silmad fakti ees, et pärast Teist maailmasõda on USA teiste riikide siseasjadesse sekkunud konkurentsitult ulatuslikumalt ja jõulisemalt kui ükski teine riik, seda nii sõjaliste kui ka muude vahenditega (põhjustades sealjuures kaugelt suurema hulga inimeste hukkumise kui keegi teine), ning olulises osas on selline sekkumine ka Ukraina olukorra taustaks.“

Autori märkus: Väita, et 2013. ja 2014. aasta sündmused ei olnud protestiva rahva siiras tahteavaldus, on Ukraina rahvale rängalt solvav Kremli strateegiline narratiiv. Ukraina protestidel Venemaa poliitilise mõju vastu ja demokraatia poolt oli väljas hoomamatu inimmeri: ainuüksi Kiievis sajad tuhanded inimesed (väidetud on ka, et kuni 800 000). Öelda, et need sajad tuhanded demokraatiat pooldavad inimesed on mingid CIA käpikud, on nagu seada kahtluse alla Balti kett kui rahva siiras tahteavaldus.

Putini isik ning Venemaa propaganda levitamine

Vooglaid küll tõdeb korduvalt, et Putini näol on tegu diktaatoriga, kuid läbi aastate on tal olnud sümpaatia Putini „tehniliste oskuste” ja seisukohtade vastu.

04.06.2017. Vooglaid jagab Objektiivi uudist „president Putin andis suurtele perekondadele üle vanemliku aupaiste ordenid“, väites, et Eesti poliitiline juhtkond pole – erinevalt Putinist – kunagi lasterikkust ideaalina esile tõstnud.

04.04.2018. Veebisaates „Fookuses“ analüüsib Vooglaid Venemaa eriteenistuste poolt mürgitatud Sergei Skripali juhtumit ja sellest tingitud sanktsioone, seades kahtluse alla Venemaa osaluse mõrvas. „Teisalt on Eesti valitsus ise valmis rakendama „liitlaste“ (kirjutatud rõhutatult jutumärkides – EE) survel Venemaa suhtes sanktsioone, omamata tegelikku kindlust, kas süüdistused, millele toetudes sanktsioone rakendatakse, peavad üldse paika,“ arutles ta.

Autori märkus: Arvestades, et Sergei Skripal oli Lääne poolele üle tulnud Venemaa topeltagent ning kiiresti oli selge, et mürgitamisel kasutati Venemaa päritolu närvimürki Novitšok – millele on ühena vähestest ligipääs Venemaa julgeolekuteenistustel –, olid kahtlused igati õigustatud. Nagu tagantjärele teame, said need ka kiiresti kinnitust.

29.07.2018. Vooglaid jagab Objektiivi uudist „Putin: ristimine on Vene riikluse alguspunkt ja identiteedi alus“. Ta teatab: „Võtke heaks või pange pahaks, aga venelased rajavad oma enesemääratluse tunduvalt püsivamale ja kindlamale alusele (kui Eesti riik ja rahvas – EE).“

28.06.2019. Vooglaid jagab Objektiivi artiklit „Putin: liberalism on oma aja ära elanud“. Vooglaid soovitab kindlasti Putini juttu lugeda ja kaasa mõelda ning ütleb: „Tõde on tõde, isegi kui seda ütleb Putin.“

Kui Venemaa seda soovinuks, oleks Ukrainas peetud sõda viisil, millega kaasnenuks tsiviilisikutele mõõtmatult suurem kahju.

Varro Vooglaid (2024)

14.06.2021. Vooglaid jagab järjekordset Putini usutlust ja tõdeb: „Väga mõistlik jutt, mis näitab inimese sügavamat arusaamist ühiskonna toimimise alustest. Küll oleks meeldiv kuulda ka meie juhtpoliitikuid mõnigi kord sellisel tasemel arutlemas.“

22.03.2022. Vooglaid tsiteerib saates „Fookuses“, et vaid 800 Ukraina tsiviilisikut olla surnud ja ütleb: „Venemaa on liikunud aeglaselt, et tsiviilisikud saaksid evakueeruda.“ Ta pahandab Ukraina kaitsjatega:. „Miks Ukraina relvajõud tegutsevad linnades, kui tahavad tsiviilisikuid säästa?“

Vooglaid vastab

Veel märtsis 2022 leidsite, et Venemaa on liikunud Ukrainas teadlikult aeglaselt, et vältida kahju tsiviilelanikele. Kas usute, et Venemaa on üritanud sõja vältel vältida tsiviilelanike tapmist?

„Paraku pannakse kõigis sõdades toime tsiviilelanikevastaseid kuritegusid, ent samas on selge, et kui Venemaa seda soovinuks, oleks Ukrainas peetud sõda viisil, millega kaasnenuks tsiviilisikutele mõõtmatult suurem kahju.

Muu hulgas annab sellest tunnistust tõsiasi, et ÜRO andmetel on rohkem kui kahe aasta jooksul hukkunud Ukraina sõjas vähem kui 600 last, samal ajal kui Iisraeli rünnakute tagajärjel hukkus Gaza sektoris viie kuu ehk ligikaudu viis korda lühema perioodi jooksul ca 13 000 last. Just samuti põhjustas USA Iraagi vastu agressiooni toime pannes tsiviilisikutele mitme suurusjärgu võrra suuremat kahju, kui Venemaa on seda Ukrainas teinud.“

Autori märkus: ÜRO ütleb tõepoolest, et Ukrainas on tapetud minimaalselt 10 582 tsiviilinimest, kellest 587 on lapsed. Paraku ei ole hukkunute arvu määramine sõjas eriline täppisteadus ja tegelik arv on kindlasti suurem. On tõsi, et Gaza ja Iraagi (k.a. valitsusvägede ja terrorirünnakute põhjustatud) tsiviilohvrite arv võib olla suurem kui Ukrainas. Kuid tegu pole spordivõistlusega, see on demagoogiline whatabout’ism ning ka 10 582 täiesti põhjuseta võetud süütut inimelu on massimõrv.

09.02.2024. Vooglaid jagab lõiku Vladimir Putini intervjuust Tucker Carlsoniga, milles Venemaa režiimi liider lükkab ümber mõtteid rünnata Poolat või Baltikumi. „Muidugi võib öelda, et Putin valetab – see oleks ootuspärane. Aga need, kes väidavad, et Venemaa tõepoolest tahab Balti riikidele kallale tungida ja siinsed territooriumid hõivata, peaks võtma vaevaks põhjendada, millele tuginedes tuleks inimestel nõustuda, et asjad tõesti nii on,” kirjutab ta. Ta järeldab: „...ei ole ju võimatu, et meile tõesti valetatakse massiivse propagandaga selle ohu kohta.“

Aga kui ta (Putin) ei valeta? Kas on võimalik, et meil hoopis valetatakse?

Varro Vooglaid (2024)

09.02.2024. Vooglaid arutleb live-saates pikalt, kuidas tema arvates pole tõestatud, et Putin tahaks lisaks Ukrainale muud Euroopat vallutada. “Putin vastab täiesti ühemõtteliselt: "See on absoluutselt välistatud." [---] Aga kui ta ei valeta? Kas on võimalik, et meil hoopis valetatakse?"

Autori märkus: Arusaam Putini valetamisest tuleneb üldjuhul tõsiasjast, et Putin valetab. Näiteks 2022. aasta 18. veebruaris – kuus päeva enne provotseerimata pealetungi Ukrainale – ütles Putin, et Venemaa “õppused” täidavad puhtalt “kaitse-eesmärki” ning “ei kujuta ühelegi riigile ohtu”. Täiesti jaburatel kaalutlustel verist sõda pidava agressorriigi diktaatorit ja sõjakurjategijat ei saa pidada eriti usaldusväärseks. Seepärast lähtub kainemõistuslik inimene eeldusest, et kui Putin suu avab, siis ta ka üldjuhul valetab.

29.03.2024. Vooglaid jagab Facebookis Venemaa riikliku propagandakanali TASS uudist, milles räägitakse eestlaste varade külmutamisest Venemaal. Vooglaid avastab, et Eestis on Venemaa propagandakanalid blokeeritud, ning on sellest häiritud. „Eesti ametivõimud on blokeerinud ligipääsu sellisele kriitilise tähtsusega infokillule,“ kostab ta.

TASS ON TÄHTIS: Facebook hoiatab kasutajaid, et Vooglaid jagab postituses linki TASSile, mis on Venemaa valitsuse kontrolli all. Vooglaid nimetab seda ülioluliseks infoallikaks.

FOTO: KUVATÕMMIS/FACEBOOK

Vooglaid vastab

Nimetasite Venemaa riiklikku meediaagentuuri TASS oluliseks infokanaliks. Eelnevalt olete tähelepanu juhtinud Tucker Carlsoni intervjuule, kus Putin väitis, et tal pole plaani Baltikumi ega Poolat rünnata. Järeldan, et võtate Peskovi ja Putini väljaütlemisi usutavana. Samal ajal nimetate kodumaist ajakirjandust propagandaks. Kas Putin, Peskov ja TASS on usaldusväärsemad kui Eesti meediakanalid?

„Lähtun konfliktide käsitlemisel kahest olulisest põhimõttest: esiteks sellest, et oluline on kuulata ära mõlemad pooled, ja teiseks sellest, et ultimatiivselt on oluline mitte see, kes midagi lausub, vaid see, kas lausutu on tõene või mitte. Olles aastaid (mh koroonaajal) tunnistanud, kui jultunult Eesti ja laiemalt Lääne meedia ja poliitikud sünkroonis avalikkusele valetavad, ei näe ma põhjust, miks peaksin Venemaa meediat ja poliitikuid pidama põhimõtteliselt vähem usaldusväärseks – tõde ja vale on ära segatud nii ühelt kui ka teiselt poolt esitatud narratiivides, mistõttu tuleb mõlemad allutada kriitilisele analüüsile. Vabas ühiskonnas peaks aga võimaldama kodanikel endil oma seisukohti kujundada kogu infopaletile vaadates, selle asemel, et otsustada riiklikult kodanike eest, millist osa infopaletist nad võivad näha, millist mitte.“

25.03.2024. Vooglaid räägib Objektiivi saates Putinist: „Et täiesti sõltumata sellest, mida sa arvad tema poliitikast sisuliselt, siis tehniline kvaliteet poliitikuna on (Putinil) tunduvalt kõrgem kui ükskõik kellel Eesti valitsuse liikmetest või presidendist. Midagi pole öelda.“ Kaassaatejuht Markus Järvi kiidab samal moel ka Venemaa välisministrit Sergei Lavrovi. Sama hästi arvab Vooglaid ka Iraani ja Hiina autoritaarsete diktaatorite „tehnilisest kvaliteedist“.

Venemaa toetatud inimsusevastaste kuritegude eitamine Süürias

Vooglaid on läbi Süüria sõja lobistanud Süüria diktaatori Bashar al-Assad leeri, mida toetab Putini režiim, sealhulgas seades kahtluse alla korduvaid keemiarünnakuid ja pommitamisi Süüria tsiviilelanike vastu ning levitades valeinformatsiooni selliste rünnakute lavastamise kohta. Sellised keemiarünnakud Venemaaga koostööd tegeva režiimi poolt on korduvalt tõendanud näiteks ÜRO kaasatud sõltumatud eksperdid ja keemiarelvade keelustamise organisatsioon (OPCW). Kokku on kinnitatud vähemalt üheksa keemiarünnaku toimumine aastatel 2013-2018.

Seda aktsepteerib kogu arenenud maailm – näiteks Prantsusmaa on väljastanud al-Assadi vahistamismääruse. Kuid Vooglaid levitab Venemaa strateegilist narratiivi, mis varjab muuhulgas Venemaa toetavat rolli neis inimsusevastastes kuritegudes. Näiteks on Venemaa läbivalt üritanud takistada nende rünnakute uurimist rahvusvahelistes organisatsioonides (1, 2, 3). Tasub märkida, et ka portaal Objektiiv on avaldanud vähemalt 15 artiklit, milles eitatakse Süüria keemiarünnakute toimepanemist. Sealhulgas tsiteeritakse korduvalt Venemaa riiklikke propagandakanaleid.

28.03.2013: Vooglaid avaldab imestust, et USA süüdistab 2013. aasta keemiarünnakus Süüria režiimi.

15.02.2018: Vooglaid kirjutab Facebookis: „erinevalt Venemaa sõjalisest tegevusest Süürias, mis toimub kohaliku valitsuse palvel ja nõusolekul ning seega rahvusvahelise õiguse kohaselt, on USA sõjaline tegevus seal otseselt rahvusvahelise õigusega vastuolus.“

Autori märkus: Selleks hetkeks olid rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid avaldanud arvukaid tõendeid Venemaa sõjakuritegudest Süürias, mis tegelikkuses ei ole rahvusvahelise õigusega kooskõlas. (1, 2, 3, 4, 5)

10.04.2018: Vooglaid kirjutab Facebookis: „Postimees väidab kindlas kõneviisis ja üliemotsionaalseid väljendeid kasutades, et pühapäeval leidis Douma linnas aset keemiarünnak ning et selle eest on vastutav Süüria valitsus, olgugi et MITTE ÜHTEGI selliseid väiteid kinnitavat tõendit ei ole avalikkusele esitatud.“ Narratiivi, et Süüria on toime pannud keemiarünnaku, ründab ta ka päev hiljem oma saates „Fookuses“ ning teeb seda veel kord samas saates nädal hiljem.

Autori märkus: Süüria keemiarünnakud 2018. aastal on nüüdseks tõendatud ja tolleks ajaks oli selge, et Süüria pani keemiarünnaku toime juba ka 2013. aastal ning tõendeid jagus ka 2015. aastal toime pandud rünnaku kohta. Sellest tingituna oli tõepoolest ka loogiline järeldada, et 2018. aastal Süüria territooriumil toimunud rünnakud Süüria võimude tegutsemispiirkonnas võivad olla väga tõenäoliselt seotud Venemaa toel tegutseva Süüria valitsusega.

20.04.2018: Vooglaid soovitab kuulata Süüria küsimuses Venemaa välisministri Sergei Lavrovi seisukohti intervjuus BBC-le. Vooglaid kritiseerib ajakirjaniku kriitilist tooni sellise intervjuu läbiviimisel.

KUULAKE LAVROVI: Juba 2018. aastal huvitas Vooglaidu maailmaküsimustes eelkõige Venemaa perspektiiv, mida ta soovitas kuulda võtta. Ja ajakirjanikud võiks Venemaa juhtkonna usutlemisel pehmemad olla. Isegi kui saate nimi on „HARDtalk“.

FOTO: KUVATÕMMIS/FACEBOOK

14.05.2018: Vooglaid toimetab ja avaldab Süüria diktaatori Bashar al-Assad intervjuu, milles al-Assad eitab toime pandud keemiarünnakuid tsiviilelanike vastu.

08.09.2018: Vooglaid kirjutab: „Venemaa seisab Damaskuse palvel Süüria riikliku suveräänsuse kaitsel. See võib meeldida või mitte, aga see on lihtsalt fakt.“

11.09.2018: Vooglaid vahendab Venemaa kaitseministeeriumi väärinfot: „Venemaa kaitseministeeriumi väitel pidavat järgmine "Süüria valitsuse keemiarünnak" saama terroristide poolt lavastatud Idlibi provintsis asuvas linnas nimega Jisr al-Shughur. Filmivõtted olevat juba alanud…“

28.02.2020: Vooglaid nimetab NATO toetatud Türgi vägesid agressoriks ja naeruvääristab NATO üleskutset lõpetada tsiviilelanike tapmine al-Assadi režiimi poolt. Kommentaariumis teatab: „Siin on küll Venemaa positsioon mõistuspärane, NATO oma mitte.“

12.04.2022. Vooglaid väidab, et Venemaad üritatakse ka Ukrainas süüdi lavastada keemiarünnakus ja sellise rünnaku toimepanemine ei teeniks kuidagi Venemaa huve ning vaadata tuleks hoopis NATO huvide poole.

Vooglaid vastab

„Süüria küsimuses“ olete järjepidevalt võtnud al-Assadi ja Süüria valitsuse poole. Süüria režiimi toetab Venemaa valitsus ning Venemaa osalusel toime pandud sõjakuriteod Süürias on inimõiguste organisatsioonide poolt selgelt dokumenteeritud. Miks usute, et õigus on Süüria kodusõjas just Venemaa poolt toetatud Al-Assadi režiimil? Mitu keemiarünnakut on toimunud Süürias ja kes need toime pani?

„Mina ei püüa valida geopoliitiliste sündmuste analüüsimisel pooli, vaid üritan mõista, kuidas asjad reaalselt on, lähtudes mulle olulisest ideaalist, et rahvusvahelistes suhetes valitseksid mitte domineerimispüüdlused, vaid koostööle ja rahule rajatud suhted.

Küsimusele sellest, mitu keemiarünnakut on Süüria valitsusväed toime pannud, ei oska ma vastata, kuna ei ole sellesse küsimusse piisavalt põhjalikult süvenenud. Küll aga olen näinud, kuidas jõuliste infooperatsioonidega on püütud Süüria valitsusele omistada keemiarünnakuid ilma, et oleks esitatud tõendid, mis süüdistust veenvalt põhistaksid. Kui tahta aga rääkida Süüria konfliktist adekvaatselt, peab alustama tunduvalt kaugemalt ning mitte sulgema silmi USA väga olulise rolli suhtes kõnealuses konfliktis, mis lähtus ilmselgest püüdlusest kukutada Süüria valitsus.“

Kahju Eestile

Sellest põgusast ülevaatest, kust jäid välja kümned sarnased postitused, on näha, kuidas Kremlile kasulik retoorika Vooglaiu seisukohtades on ajas vaid süvenenud.

Aga toodud näidetest võib järeldada järgmist: Vooglaid ei ole Putinist, ta teab, et Venemaa on agressor ning Putin pole normaalne inimene. Küll usub Vooglaid järjepidevalt Venemaale kasulikke arusaamu ja ajalookäsitlusi. Vooglaid on oma kõigevastasuse ristiretkel jooksnud sügavasse Kremli propaganda jäneseurgu, et jumala eest ei peaks uskuma „peavoolu“. Kui „peavool“ (mida Vooglaid nimetab mõnitavalt stratcom-iks) tegutseb juhuslikult rahvuslike huvide kaitsmisega, tunneb Vooglaid vajadust neile huvidele vastu töötada.

Ei saa väita, et Vooglaid oleks Vene mõjuagent. Küll on suure jälgijaskonnaga parlamendiliikme poolt Kremli strateegiliste narratiivide levitamise tulem Eestile täpselt sama kahjulik, kui seda teeks mõjuagent.

Vooglaid vastab

Läbi Ukraina sõja olete juhtinud tähelepanu „Eesti stratcom-ile“ kui millelegi põlastusväärsele. Teile on pinnuks silmas sõjablogija Rainer Saksa kunagine tegevus Eesti luureülemana, Meelis Oidsalu tegevus kaitseministeeriumi ametnikuna. Miks teid häirib, kui keegi on töötanud Eesti julgeoleku teenistuses ja esindanud seeläbi Eesti julgeolekuhuvisid? Kas Eesti julgeolek on kuidagi väär eesmärk, mida teenida?

„Minu kindla veendumuse kohaselt n-ö peavoolumeedia näol Eestis vaba ja sõltumatut ajakirjandust ei eksisteeri ning sellena esitletud (ulatuslikku valitsuse rahalist toetust nautivad) meediaväljaanded on tihedalt riikliku stratcom’iga läbi kasvanud, moodustades ühtse propagandasüsteemi, mille kaudu avalikkusega pidevalt manipuleeritakse.

Et meediaväljaanded kajastavad pea igapäevaselt sõltumatu julgeolekueksperdina näiteks endist luurejuhti Rainer Saksa, kes on palju kordi väljendanud lausa absurdselt ebatõeseid seisukohti (mh rääkides sellest, kuidas ilmselt lasi Venemaa ise oma Nord Stream torujuhtmed õhku, ja vaikides samal ajal maha, et seda oli eelnevalt korduvalt lubanud teha USA), näitab ilmekalt, et vahendatakse teadlikult ja tahtlikult valelikku propagandanarratiivi, mitte ei püüelda tõe kajastamise poole.

Kahtlemata on oluline seista Eesti julgeoleku eest, aga seda ei või teha avalikkusele süstemaatiliselt valetades ja muul moel avalikkusega manipuleerides

Natu_voogl

Report Page