Maj
EUROSTOXX 50
4917.44
-0.01%
S&P 500
4967.23
-0.88%
OMX TALLINN_GI
1777.35
+0.17%
BITCOIN
66106.23
+1.65%
ETHEREUM
3214.80
+1.07%
NAFTA
82.14
-1.20%
KULD
2372.90
-1.69%
USD/EUR
0.94
+0.02%
EUROSTOXX 50
4917.44
-0.01%
S&P 500
4967.23
-0.88%
OMX TALLINN_GI
1777.35
+0.17%
BITCOIN
66106.23
+1.65%
ETHEREUM
3214.80
+1.07%
NAFTA
82.14
-1.20%
KULD
2372.90
-1.69%
USD/EUR
0.94
+0.02%
EUROSTOXX 50
4917.44
-0.01%
S&P 500
4967.23
-0.88%
OMX TALLINN_GI
1777.35
+0.17%
BITCOIN
66106.23
+1.65%
ETHEREUM
3214.80
+1.07%
NAFTA
82.14
-1.20%
KULD
2372.90
-1.69%
USD/EUR
0.94
+0.02%
EUROSTOXX 50
4917.44
-0.01%
S&P 500
4967.23
-0.88%
OMX TALLINN_GI
1777.35
+0.17%
BITCOIN
66106.23
+1.65%
ETHEREUM
3214.80
+1.07%
NAFTA
82.14
-1.20%
KULD
2372.90
-1.69%
USD/EUR
0.94
+0.02%
Uuendatud 11:46, 22. apr
Yahoo Finance
Tellijale
Õiguseksperdid lasid konkurentsiseaduse muudatused kolinal põhja (9)
BNS
22. aprill 2024, 07:26
Kuula
Õiguskantsler Ülle Madise teeb konkurentsiseaduse kavandatavate muudatuste suhtes karmi kriitikat.
Õiguskantsler Ülle Madise teeb konkurentsiseaduse kavandatavate muudatuste suhtes karmi kriitikat. Foto: Mihkel Maripuu
Õigusvaldkonna helgeimad pead ning ettevõtjad on teinud pihuks ja põrmuks riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise eelnõu õiguslikud alused, kuid sellele vaatamata jätkab valitsuskoalitsioon selle jõulist läbisurumist.
Konkurentsiseaduse muutmine on päevakorras olnud juba paar aastat, kuna on vaja võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv (ECN+) eesmärgiga luua ELis hästi toimiv konkurentsijärelevalve. Nagu märgib ka justiitsministeerium eelnõu seletuskirjas, soovitakse konkurentsijärelevalvet tugevdada, et tagada tarbijatele õiglasem hind ning kvaliteetsem ja laiem kaubavalik.
Plaan on õilis, kuid õiguseksperte ja ettevõtjaid on ajanud tagajalgadele see, kuidas kavatseb võimuliit direktiivi Eesti seadustes kohaldada. Nimelt näeb Eestis levinud õiguspraktika ette, et konkurentsialaseid rikkumisi lahendavad maakohtud ja seda väärteomenetluses. Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõus on aga konkurentsialaste vaidluste lahendamine liikumas haldusmenetlusse, mis annaks konkurentsiametile senistest kordades lihtsamaid võimalusi haldussuva alusel ettevõtteid trahvida.
Kas luuakse uus karistusorgan?
Taustal kumab vaidlus isegi koalitsiooni sees, kus ühel pool on Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ning teisel pool Eesti 200, millele liitub opositsioon. Kuigi Eesti 200 on praeguse seisuga osaliselt leppinud, et eelnõu sai läbida esimese lugemise, siis erakond paistab olevat endiselt seda meelt, et kõnealune direktiiv tuleks rakendada väärteomenetluse kaudu, mitte haldusmenetluse kaudu. Nagu Eesti 200 fraktsiooni juht Toomas Uibo ülemöödunud nädalal riigikogus esimese lugemise ajal peetud kõnes sõnastas, on nende probleem selle eelnõuga ennekõike sõnumisaladuse kaitse ja õigus end mitte süüstada. Need on aga põhiseaduslikud õigused. Eesti 200 on praegusel juhul ettevõtjasõbralike hoiakute kandja, tema arvamus ühtib ettevõtlusorganisatsioonidega.
Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Liisa Pakosta Eesti 200st on aga oma ajaveebis esitanud alternatiivse võimaluse direktiivi ülevõtmiseks just väärteomenetluse kaudu. Seda menetlusliiki pooldavad nii õiguskantsler, ettevõtlusorganisatsioonid, advokatuur kui Tartu Ülikooli õigusteadlased.
Riigikogu õiguskomisjoni keskerakondlasest liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart põrutas ülemöödunud nädalal eelnõu esimesel lugemisel otse, et tema hinnangul plaanib võimuliit luua konkurentsiametist uue karistusorgani ning halduskohtust trahviorgani.
«Suur küsimus on selles, miks just konkurentsiameti jaoks hakatakse looma täiesti uut erimenetlusvormi? Miks ei võeta direktiivi üle väärteomenetluses, nagu on tehtud teiste direktiivide puhul, näiteks finantsasutuste puhul? Sest just väärteomenetluses rakendatakse Eestis trahve,» märkis Kovalenko-Kõlvart, lisades, et senini pole keegi näinud seda võrdlevat analüüsi, mis tooks välja, et haldusmenetlus tõesti sobituks paremini, oleks lihtsam, oleks parem Eesti õigusruumi jaoks. «Praegu on tõesti jäänud mulje, et on tehtud poliitiline valik, poliitiline otsus, et konkurentsiamet saakski endale lihtsustatud võimaluse ettevõtteid trahvida,» rõhutas Kovalenko-Kõlvart.
Justiitsminister Madis Timpson tunnistas, et loomulikult on õigusteadlaste ja juristide hulgas olnud vaidlusi, et äkki võiks kõnelust direktiivi rakendada Eesti õigusesse väärteomenetluse raames ja teha karistusseadustikku vajalikud muudatused. Samas jäi värske justiitsminister üldsõnaliseks, kui oli vaja selgitada, miks on seekord valitud konkurentsiameti pädevust ja voli hüppeliselt suurendav haldusmenetluse tee.
«Loomulikult, arvamused on erinevad, miks üks või teine. Direktiiv ise ka ju tegelikult välistab süüteomenetluse ja sellepärast on valitud haldusmenetlus, halduserimenetluse roll,» rääkis Timpson. «Võib ka öelda seda, et väärtegu läheb ju registrisse kirja, haldusmenetluse rikkumine ei lähe,» rääkis Timpson möödunud nädalal riigikogu ees saadikute küsimustele vastates.
Õiguskantsleri karm kriitika
Eelnõu suhtes on teiste hulgas otsustavalt kriitiline õiguskantsler Ülle Madise, kes on oma vastuskirjas eelnõule öelnud, et selle juurest puudub siiras analüüs, milles püütaks välja selgitada, kumb menetlus – haldusmenetlus või väärteomenetlus – sobiks ECN+ direktiivi ülevõtmiseks viisil, et seeläbi oleks tagatud ka isikute põhiõigused olukorras, kus karistused on väga karmid. «Ühtlasi ei ole me näinud analüüsi, mis arvestaks nende muudatustega, mis on karistusseadustiku üldosasse juba tehtud,» jätkas Madise.
Õiguskantsler on muu hulgas märkinud ka seda, et eelnõu seletuskiri pole selgelt sõnastanud, kuidas üldse on võimalik sellisel kujul eelnõu rakendada.
Riigile ja finantssektorile katuseorganisatsiooniks olev MTÜ Finance Estonia pole samuti eelnõu õiguslike alustega rahul, korrates teiste õigusekspertide seisukohti. «Karistav, sealhulgas kohtulik menetlus ei sobitu olemuslikult Eestis kehtiva haldusõiguse raamidesse,» märkis Finance Estonia, jätkates, et eelnõu on problemaatiline ega reguleeri piisava detailsusega asjakohaseid küsimusi. «Eelnõu on edastatud viisil poolik. ECN+ direktiiv tuleks Eesti õiguskorda üle võtta väärteomenetluse raamides,» on Finance Estonia resoluutne.
Eelnõu suhtes on kriitikat teinud ka Eesti suurimad ettevõtluse katusorganisatsioonid tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja ehitusettevõtete liit. Nende kriitikaga on ühinenud näiteks ka Eesti Advokatuur ja Tartu Ülikooli õigusteadlased.
Direktiivi rakendamine võib jääda venima
Õiguseksperdid on muu hulgas esile tõstnud valitsuses mullu 22. juunil kinnitatud raamdokumendi Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide kohta aastateks 2023–2025. See määratleb väga selgelt, et Eesti jaoks on oluline, et ELi ühtse turu reeglite kokkuleppimisel ei hägustuks haldusõiguse ja karistusõiguse piirid. «Liikmesriikidele peab liidu õiguse rikkumistele reageerimisel jääma õigus valida nende karistusõiguse aluspõhimõtetega sobivat menetlusliiki ja -korda. Vältida tuleb haldustrahvi või halduskaristuse mõistega Eesti karistusõiguse süsteemi ulatuslikku muutmist,» seisab dokumendis.
Ka on põhjust arvata, et praegusel kujul eelnõu rakendamine toob kaasa põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse, mis võib direktiivi ülevõtmist nihutada edasi kuid, võib-olla isegi aasta.
Kriitilise seisukoha on koostanud ka Teenusmajanduse Koda, mille nõukogu liige, endine õiguskantsler Allar Jõks küsis, kes kannab poliitilist vastutust selle eest, et direktiiv ei ole siiani üle võetud. «Justiitsministeerium ja peaministri partei eiravad õiguslikke argumente omamata ettevõtlusliitude ja õigusavalikkuse enamuse arvamust, et direktiivi saaks väärteomenetluse kaudu kiiresti ja valutult üle võtta. Eks näis, mida ettevõtjavaenulik suhtumine Euroopa Parlamendi valimistel maksma läheb.»
Ülemöödunud nädalal riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõule saab esitada muudatusettepanekuid mai alguseks.
Kõnealuse seadusemuudatusega antakse konkurentsiametile õigus kohaldada menetlusalusele trahve, mis võivad küündida kuni kümne protsendini ettevõtte globaalsest käibest. Lisaks on võimalik rakendada trahve või sunnirahasid kuni viie protsendi ulatuses, kui amet arvab, et ettevõte ei tee piisavat koostööd