Maakorter

UUDISED18.07.2024, 00:09

Elad maal ja korteris? Valitsuse uus plaan jagaks remontimiseks heldemat toetust (34)

Augusti lõpus avaneb pärast väga pikka ootamist KredExis korteriühistutele mõeldud rekonstrueerimistoetuse voor. Kui praegu jäävad toetusmäärad olenevalt asukohast 30–50 protsendi juurde, siis uue koalitsioonileppe kohaselt võiks see maal asuvatel väikestel kortermajadel tulevikus olla lausa 70 protsenti.

Eva-Lotta Kivi

eva-lotta.kivi@maaleht.ee

Tarbja küla 12 korteriga maja võiks tulevikus suuremale toetusmäärale kvalifitseeruda.

Tarbja küla 12 korteriga maja võiks tulevikus suuremale toetusmäärale kvalifitseeruda.

FOTO: SVEN ARBET | DELFI MEEDIA

5 min

Suurem toetusmäär hakkaks kehtima vähem kui 18 korteriga elamute puhul, mis asuvad suurematest keskustest väljas.

Koalitsiooniläbirääkimiste delegatsiooni liikme Anti Allase (SDE) sõnul sündis kokkulepe seetõttu, et praeguse toetuse määraga tuleb selliste kortermajade puhul renoveerimist ette võttes ruutmeetri hind väga kõrge. Tihtipeale ei saada seetõttu pangast ka laenu.

Järvamaal tegutsev kinnisvarahaldur Hele Pärn räägib, et tal on praegu pisikeses Koigi külas kolm kortermaja renoveerimist ootamas – kaks 12 korteriga ja üks 24 korteriga. Viimasest KredExi rekonstrueerimistoetuse voorust, mis toimus möödunud aasta aprillis, võeti küll osa, kuid löögile ei pääsetud. 80 miljonit jagati toona 161 ühistu vahel, poolsada jäi ilma.

„70protsendine toetusmäär oleks 12 korteriga kolhoosiaegsetele majadele tohutult suur abi. Kuna see hakkab kehtima alles määramatus tulevikus, siis osaleme ilmselt juba järgmises KredExi toetusvoorus. Majade katused sajavad läbi, pole enam võimalik oodata. Ülejärgmine voor võib tulla ei tea millal. Niigi on ühistud poolteist aastat ootel olnud.“

Paide linna lähedal asuva Tarbja küla kolmel kortermajal õnnestus juba eelmisest rahajagamisest osa saada, räägib Pärn. Mais algasidki rekonstrueerimistööd ühes 24 korteriga majas ja kahes kaheksa korteriga majas.

„Kaheksa korteriga majas tuleb 40% toetusmääraga remondifondi ruutmeetrihind 4,11 eurot. Ca 60ruuduse korteri puhul on see väga karm, sest sinna lisanduvad ka muud elamiskulud,“ tõdeb haldur. „Elanikud palvetavad, et renoveerimistööd kütteperioodiks valmis saavad ja vähemalt Eesti kallimad küttearved vähenevad poole võrra.“

Tarbja küla kortermajad.

Tarbja küla kortermajad.

FOTO: SVEN ARBET | DELFI MEEDIA

Kaheksast korterist mitu tühjad

Viljandimaal Karksi-Nuia linnas asuva kaheksa korteriga maja korteriühistu esimees Leili Valk räägib, et suurema korterite arvuga majad ümberringi on renoveerimise ette võtnud, aga neil on seda hulga keerulisem teha.

„Maja on ehitatud 1966. aastal ja mingeid renoveerimistöid ahiküttega silikaatmajale tehtud pole. Katus sajab läbi ja vajab kiiresti vahetamist, aga hetkel on kõik minu halva tervise tõttu soiku jäänud,“ nendib ta.

Valgu sõnul muudab olukorra eriti keeruliseks see, et kaheksast korterist mitu seisavad tühjalt. Lisaks on mitme korteri omanikud pensionärid. Remondifondi kogutud pole.

„Talvel mõtlen, kas selle kahe telliskivi vahel peale õhu üldse midagi on. Soojustamine või tervikrenoveerimine käib praegu kindlasti üle jõu. Kui KredExi toetusmäär oleks 70 protsenti, siis võib-olla. Pisikeses linnas see vaevalt aga nii kõrge olema saab. Kindlasti jääme välja,“ on ta pessimistlik.

KredEx on kümne aastaga toetanud ca 1500 ühistut, kordategemist ootab aga ca 14 000 korterelamut

Viimase kümne aasta jooksul on KredEx toetanud 1536 ühistut 335 miljoni euroga. Kuni 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimist on toetatud enam kui 300 korteriühistu puhul ja kokku 60 miljoni euroga.

Alates 2020. aastast on KredEx andnud ühistutele, kes on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud, ka korterelamu renoveerimislaenu. Kokku on laenu antud 75 maja renoveerimiseks summas 13,52 miljonit eurot. Enamik neist – 63 – on vähem kui 18 korteriga majad, mille renoveerimiseks anti laenu kogusummas 9,13 miljonit eurot.

Üle Eesti oleks KredExi hinnangul aga vaja korda teha ca 14 000 korterelamut. Enne 2000. aastat ehitatud korterelamutes elab ligi pool Eesti elanikest.

Rapla linnas 1964. aastal ehitatud 12 korteriga majas elav Mardo Margumets räägib, et nendegi maja vajab hädasti renoveerimist. Kuna kogu asjaajamine on keeruline, palgati lõpuks haldusfirma.

„Tahame vähemalt pilti ette saada, mis summadest me räägime. Praegu on kõik väga segane. Üks pangahaldur räägib üht, teine teist juttu. Kuna kortereid on majas väga vähe, siis ei taha pangad väga laenu anda. Ruutmeetri hind tuleks nii kõrge,“ selgitab ta.

Jupphaaval renoveerimist pole Margumetsa hinnangul enam mõtet teha. „Maja on ahiküttega, uusi korstnaid oleks hädasti vaja. Muidu päästeamet keelab varsti kütmise üldse ära. Mõistlik oleks siis juba katus ka ära vahetada. Kui seda päikesepaistelise ilmaga alt vaadata, siis paistab läbi.“

Seda, et nende majale hakkaks tulevikus kehtima 70- või isegi üle 50protsendine toetusmäär, ei usu aga temagi.

„Esiteks on meil ahiküte, peaksime ümber tegema keskküttele, et suuremat toetussummat saada. Nii tuleb erinevaid töid väga palju. Kui KredExi kasutada, siis on tingimusi nii palju – kolmekordsed aknad, kontrollid jne. Odavam on juba ise teha. Samuti saaks ilmselt määravaks see, et me asume linnas. Isegi hädavajalikku ahjutoetust ei antud meile, sest Raplas pidavat õhk nii puhas olema,“ võtab Margumets olukorra kokku.

Millised KredExi toetusvoorud on lähiajal tulemas?

Augustis avanev korteriühistutele mõeldud rekonstrueerimistoetuse voor tuleb aegade suurim – 160 miljonit eurot. Toetuse eelarve jagatakse maakondade kaupa, aluseks võetakse piirkonna korterite maksumus, nende arv ja leibkondade brutosissetulek. Toetusmäär on olenevalt maja asukohast 30–50%. Kõrgemate toetusmääradega soositakse lifti ehitamist, kuni 18 korteriga hooneid, kultuuriväärtusega hooneid ja kvaliteetset tehaselist rekonstrueerimist.

Enne septembrit peaks avanema ka väikeelamute kütteseadme uuendamise teine voor. Esimene taotlusvoor avati tänavu veebruaris ja raha jagati 617 majapidamise kütteseadmete uuendamiseks kogusummas 2,6 miljonit eurot.

Teises voorus lisandub ahjudele ja kaugküttele võimalus paigaldada õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump või halupuidu- või pelletikatel. 70protsendine toetusemäär kehtib Ida-Virumaal (Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel), Jõgevamaal (Jõgeval ja Põltsamaal) ning Valgamaal (Valgas, Otepääl ja Tõrvas). 50protsendine toetusmäär kehtib Tallinnas Pirita, Nõmme, Kesklinna, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Haabersti linnaosas ning Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmel ja Pärnus