Load

Eesti Ekspress

KUUM08.05.2024, 00:00

„Auto on võimas, ma ei osanud arvestada gaasipedaaliga.“ Kuidas sarikihutajad kohtu kaudu lube tagasi nõutavad. Ja sageli ka saavad 

„Minult ei tohi juhiluba ära võtta, olen pere ainuke mees,“ põhjendab üks. Teine: „Ületasin kiirust, sest mu autol on lihtsalt nii võimas mootor.“ Tutvusime veidrate juttudega, mida autoroolis tabatud kihutajad politseile ja kohtule räägivad.

Külli-Riin Tigasson

kulli-riin.tigasson@ekspress.ee

ÕNNETUSED JUHTUVAD SUURE KIIRUSE TÕTTU: : Eelmisel aastal registreeris politsei kokku 31 000 kiiruseületamist, automaatse järelevalvega tuvastati lisaks veel 260 000 kiiruseületamist.

ÕNNETUSED JUHTUVAD SUURE KIIRUSE TÕTTU: : Eelmisel aastal registreeris politsei kokku 31 000 kiiruseületamist, automaatse järelevalvega tuvastati lisaks veel 260 000 kiiruseületamist.

FOTO: RAUNO VOLMAR | DELFI MEEDIA

10 min

2022. aasta oktoobris juhtis 43aastane ehitusettevõtja Aigar Lääne-Virumaal autot. Kiirus oli 132 kilomeetrit tunnis, ehkki lubatud piirkiirus selles teelõigus 90.

Politsei pidas Aigari kinni ja peatas mehe juhtimisõiguse neljaks kuuks. Teda oli varem juba mitu korda kiiruse ületamise eest rahatrahviga karistatud. See aga Aigarit ümber ei kasvatanud.

Aigar võttis endale advokaadiks Indrek Sirki ja kaebas politsei otsuse edasi kohtusse. Kuni kohtuvaidlus kestis, võis ta edasi roolis olla.

Aigar kurtis kohtule, et juhiluba on talle hädasti tarvilik: töö tõttu peab ta päevas sõitma sadu kilomeetreid, samuti sõidutab ta lapsi kooli ja trenni. Veel seisab kaebuses, et kiiruse ületamise põhjuseks oli möödasõit, kusjuures Aigari arust „möödasõidu ajal keskendub iga autojuht eelkõige ohutusele ja liiklusele, mitte spidomeetri jälgimisele“.

Möödasõidu ajal keskendub iga autojuht eelkõige ohutusele ja liiklusele, mitte spidomeetri jälgimisele.

Aigar

Kohtuvaidlus kestis kaua.

Tänavu märtsis otsustas Viru maakohus, et Aigari juhiloa äravõtmine „ei ole põhjendatud, sest (juhtimisõiguse äravõtmise kujul – EE) on tegemist sisuliselt maksimumkaristusega“. Kohus asendas Aigari karistuse 200eurose rahatrahviga.

„Pere ainuke mees“

Sarnaseid juhtumeid, kus politsei on juhtimisõiguse peatanud, kuid kohus on selle asendanud rahatrahviga, leiab veel.

Möödunud aasta juunis kihutas 33aastane töötu Roman Tallinnas Mustamäel Tammsaare teel oma BMWga 97- kilomeetrise tunnikiirusega. Ehk peaaegu kaks korda kiiremini, kui on sellel teelõigul suurim lubatud sõidukiirus.

Politsei otsustas Romanilt juhiloa kuueks kuuks ära võtta.

Roman kaebas politsei otsuse kohtusse edasi. Ta pidas juhtimisõiguse peatamist ülekohtuseks. Miks – selle kohta tõi Roman kohtule välja mitmeid pentsikuid põhjendusi. „Kuna auto on küllaltki võimas, ei osanud ma arvestada gaasipedaaliga,“ üritas mees kiiruseületust õigustada. Juhiluba ei tohtivat Romanilt ära võtta muu hulgas ka põhjusel, et ta on „pere ainuke mees“.

Kuna auto on küllaltki võimas, ei osanud ma arvestada gaasipedaaliga.

Roman

„Autot on mul väga vaja, sest ma tihti sõidutan 80aastast haigete jalgadega vanaema arsti juurde, toon poest toidu ja teen muud sõidud – kalmistule ja loodusesse,“ jutustas Roman kohtule.

Kohus leidis, et Mustamäel peaaegu sajakilomeetrise tunnikiirusega sõitnud Roman „seadis ohtu mitte ainult enda elu ja tervise, vaid ka kõik teised, kes samal teelõigul liikusid“. Samuti näitas Romani kihutamine kohtu hinnangul „üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse, kaasliiklejatesse ja võimalikku saabuvasse tagajärge“.

Kuid ometi pidas kohus Romani juhtimisõiguse peatamist liiga karmiks karistuseks. Roman kahetses oma tegu, mida kohus pidas kergendavaks asjaoluks. Kohus asendas juhtimisõiguse peatamise hoopis 400eurose rahatrahviga.

Kiirus – riskitegur nr 1

Kiirus, mida heideti ette nii Romanile kui ka Aigarile, on ränkade õnnetuste kõige olulisem riskitegur.

Transpordiameti mulluse liiklusaasta kokkuvõttest selgub: liigne kiirus on põhjus number üks, mis viib hukkunutega liiklusõnnetusteni.

„2023. aastal toimunud 52-st surmaga lõppenud liiklusõnnetusest 23 õnnetuse puhul oli kiirus üheks oluliseks riskifaktoriks, mis viis õnnetuseni või mõjutas selle tagajärgede raskust,“ teab Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich.

Joobes juhtimine on hukkunutega õnnetuste põhjuste seas kiiruse järel teisel kohal, olukorra ebaadekvaatne hindamine kolmandal kohal.

Joobes juhtimist tuleb Eestis ette üha vähem. Kiiruse ületamine aga langustendentsi ei näita.

Eelmisel aastal registreeris politsei kokku 31 000 kiiruseületamist, automaatse järelevalvega tuvastati lisaks veel 260 000 kiiruseületamist. Enamik kiiruseületajaid sõidab kuni 40 kilomeetrit lubatud piirkiirusest kiiremini. Kuid igal päeval tabab politsei ka neli-viis juhti, kes kimavad enam kui 40 km/h lubatust kiiremini.

Möödunud aasta rekordid: üks juht kihutas Lasnamäel, kus piirkiirus on 50 km/h, kiirusega 165 kilomeetrit tunnis. Teine sõitis Assaku alevikus Tallinna-Tartu maanteel, kus suurim lubatud kiirus on 110 km/h, kiirusega 208 kilomeetrit tunnis.

Juhul kui autojuht ületab lubatud kiirust enam kui 20 kilomeetri võrra, lubab seadus talt juhiloa ära võtta. Lisaks piirkiiruse ületamisele lubab seadus juhtimisõiguse ära võtta ka autojuhi puhul, kes on põhjustanud liiklusohu või juhtinud autot purjuspäi. Möödunud aastal peatas politsei juhtimisõiguse 1099 juhil.

Reeglina rakendatakse juhtimisõiguse peatamist korduvrikkujate puhul, kelle puhul rahatrahvidest pole abi olnud, selgitab Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi juht Enel Kuiv.

Ekslik on aga arvamus, et esmakordse rikkumise puhul juhtimisõiguse kaotamist karta pole.

„Riigikohus on selgitanud, et ka esmakordse rikkumise puhul võib sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vajalikuks osutuda,“ lisab Kuiv. See võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui inimene on toime pannud mitu rikkumist ühekorraga.

Linta-lönta kohtusse

Saksamaal Bonni ülikoolis liiklusohutuse teemal doktorikraadi kaitsnud liikluspsühholoog Gunnar Meinhard ütleb, et Eesti vajaks sarikihutajate ohjeldamiseks süsteemsemat lähenemist.

„Saksamaal, kus kaitsesin doktorikraadi, oleks mõeldamatu, et kui politsei võtab juhilt loa ära, sest ta on autoroolis ühiskonnaohtlikult käitunud, teeb juht kurva näo pähe ja läheb linta-lönta kohtusse luba tagasi küsima,“ ütleb doktor Meinhard. „Sarikihutajad on väga hästi teadlikud, et nad sooritavad kiirust ületades õigusrikkumist.“

Sarikihutajad on väga hästi teadlikud, et nad sooritavad kiirust ületades õigusrikkumist.

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard

Kui üks sõiduk sõidab linnas lubatud kiirusega ja teine lubatud kiirusest 10 kilomeetrit kiiremini, siis autos istudes võib see kiiruse vahe tunduda olematu, aga kergliiklejale otsa sõites võib olla fataalsete tagajärgedega, rõhutab dr Meinhard.

„Kui toome siia kõrvale, et ühe inimelu hind rahvusvaheliste uuringute järgi on üle ühe miljoni euro, ja leiame, et kiiruse ületamisel inimelu ohustamise hind on 200 eurot, siis sellisel juhul on kaalud täiesti valesti kalibreeritud,“ nendib liikluspsühholoog. „Kui inimesele ei sobi, et tal juhiluba ära võetakse, ja kohus on nõus teist lahendust kaaluma, siis peaks trahv – arvestades kiiruseületamise ohtlikkust – olema kordades suurem.“

Samuti toob dr Meinhard välja, et suure rikkumise toime pannud juhid peaksid läbima enne juhtimisõiguse tagasisaamist eraldi kontrolli. „Kui Saksamaal on kiiruse ületamise tõttu inimeselt juhiluba ära võetud, siis enne loa tagasisaamist kontrollitakse tema juhtimisvõimekust,“ ütleb Gunnar Meinhard. „Hinnatakse tema mõttemudeleid ja hoiakuid. Samuti uuritakse vastavate seadmete abil, kas inimese tähelepanu-, keskendumis- ja orienteerumisvõime ning reaktsiooniaeg vastavad teatud standarditele.“

„Mul on võimas mootor“

Erinevate kohtuastmete vahel on viimastel aastatel ringelnud väga erinevaid kohtuasju, mis puudutavad juhiloata jäänud kihutajaid.

Möödunud aasta aprillis õhtuse tipptunni ajal tuhises Tallinna kesklinnas mööda ülitiheda liiklusega Liivalaia tänavat Aleksei, autos laps. Liivalaia tänaval tohtis sõita kuni 50 kilomeetrit tunnis. Aleksei autol oli sees 77 km/h tunnikiirus. See oli Alekseile viimase aasta jooksul juba kolmas kord kiiruse ületamisega vahele jääda.

Politsei otsustas, et Aleksei peab autoroolist kaheks kuuks kõrvale jääma.

Aleksei kaebas politsei otsuse kohtusse edasi.

Ta õigustas end kohtus kentsakate argumentidega.

Kiirust ületades olevat tema tähelepanu olnud suunatud raadiojaama vahetamisele. „Mu sõidukil on võimas mootor, mistõttu väljendub gaasipedaalile vajutamine koheses sõidukiiruse muutuses,“ õigustas Aleksei end.

Esimese astme kohus – Harju maakohus – asendas juhiloa äravõtmise 360eurose rahatrahviga. Kohus leidis, et „ei ole põhjust eeldada, et Aleksei tunneks liiklusseadust sedavõrd põhjalikult, et olla teadlik võimalusest, et tema liiklusrikkumised võivad päädida juhtimisõiguse äravõtmisega, sellest teadasaamine ehmatas isikut“.

Politsei kaebas Harju maakohtu otsuse edasi riigikohtusse. Riigikohus tuli järeldusele, et korduvrikkuja on „teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada“, tühistas maakohtuniku otsuse ja saatis Aleksei asja Harju maakohtusse tagasi arutamiseks teises koosseisus.

Lõpuks loobus Aleksei ise menetlusest. Ta leppis sellega, et peab mõnda aega juhiloata olema.

Arvestatav hulk liiklusreeglite rikkujatest, kellega kohtud ja ka politseinikud vaeva näevad, on liikluspsühholoog Gunnar Meinhardi sõnul varemgi politseile silma hakanud. Statistikast on teada, et need, kes rikuvad reegleid autoroolis, kipuvad õigusrikkumisi sooritama ka väljaspool liikluskeskkonda