Liit
Delfi
Tagatuba05.11.2025, 05:00
TAGATUBA | „Reinsalu suurim strateegiline viga.“ Isamaa praeb ja palvetab, et pann oleks teflonist (28)
Herman Kelomees
Herman Kelomees
poliitikatoimetaja
Aare Reivart
Toimetas: Aare Reivart
aare.reivart@epl.ee
15 min
Keskerakond on tagasi, sest Urmas Reinsalu juhitav Isamaa avas neile ukse. Sellest saab suur eksperiment nende kaks aastat tagasi maast leitud toetajaskonna närvidega.
Isamaa pakutav uus salapärane Tallinna linnapea pani ajakirjanikud tõmblema nagu palderjan kassi. Seetõttu helistas „Tagatubagi“ Kairi Vaherile. Ta tundus tõesti loogiline pakkumine. Vaher on teeninud linnasüsteemis üle veerand sajandi ning sai peagi pärast Mihhail Kõlvarti linnapeaks saamist linnakantsleriks ehk Tallinna strateegiakeskuse juhiks.
Vihje andja võis märgata peale selle Vaheri perekondlikke sidemeid pikaaegse Isamaa liikme ja Urmas Reinsalu kamraadiga ning näha selle tulemusena teda kui võimalikku uut linnapead. Ta vastab Isamaa uuele Tallinna linnapeale seatud kriteeriumile ehk et tal pole varasemat poliitilist tausta ja tal on ulatuslik juhtimiskogemus.
Kairi Vaher
Kairi Vaher
FOTO: Rauno Volmar
Kairi Vaherit ajas „Tagatoa“ pöördumine naerma. Sel teemal olid juba paljud ajakirjanikud talle helistanud. Muudkui küsiti, kas temaga on linnapeaks hakkamisest räägitud. „Ei ole. Keegi on selle välja mõelnud,“ ütles Vaher.
Suva see uus linnapea, öeldakse värskelt paika loksunud Tallinna opositsioonist. Ärgu unustatagu, et Isamaa toob kehtiva karistusega Keskerakonna taas pumba juurde.
Selline ajakirjanike tõmblemine selle nimel, et selgitada välja uus linnapea, on vesi Isamaa veskile, sest sellega saab tõmmata tähelepanu eemale tõdemuselt, et Urmas Reinsalu juhitava partei otsuse tulemusena pööratakse Tallinna võimujõgi taas vanasse sängi. Kuigi just selle vältimiseks palus Reinsalu valimiskampaania ajal Isamaa poolt hääletada. Isamaa kapnnapöörde tulemusena saavad paljud keskerakondlased lõpetada, müts peos, töötukassas käimise, naasta linna palgale ning hakata tööle, et ühe aasta ja nelja kuu pärast toimuvatel riigikogu valimistel teeks Keskerakond parima võimaliku tulemuse. Sellele on nüüd eelnenud mullune Porto Franco kohtuotsus, kus oli ohtralt mainitud Mihhail Kõlvarti nime, ja Keskerakonna saadud miljonitrahvi. See muudab Isamaa otsuse plekilisemaks kui sotside otsuse 2021. aasta kohalike valimiste järel Keskerakonnaga koalitsioon teha.
Apoliitiline kaitsekilp
Apoliitiline linnapea võib aidata Isamaad vaktsineerida peatsete Keskerakonna taas täiskohaga töötavate poliitikute või ka näiteks linnavolinike toime pandavate jamade vastu. Kes kirjutab sotsiaalmeedias midagi venemeelset või muidu rumalat, kes saadab linnaosa postkastidesse lehe, mille igal leheküljel on enda pilt, ning kes viiakse kohtingule kaitsepolitseiametiga. Apoliitiline linnapea saab sellised teod hukka mõista, aga mõneti ka õlgu kehitada. Keskerakond pole tema partei, ent Isamaa ka mitte. Ta ei peaks kummagi erakonna eest poliitilist vastutust võtma. „Mida mina ka tean, mina pole poliitik,“ saab ta öelda. Uus linnapea saab olla samasugune vabanduse palumise mootor, nagu oli Jüri Ratas peaministrina siis, kui ta koos EKRE-ga võimul oli. Isamaa esimees Reinsalu ja Tallinna piirkonna juht Riina Solman saaks jällegi näpuga linna poole näidata ning nentida, et nende põhitähelepanu jääb Toompea tööle.
Ainult väike valik keskerakondlastest, kes uut töökohta ootavad: Monika Haukanõmm, Manuela Pihlap, Tiit Terik, Kaido Saarniit, Pavel Baitsov, Betina Beškina, Sergei Ptšjolkin, Oleg Siljanov. Korrutage selle nimistu suurus kümne või paarikümnega.
„Kui inimesed lähevad selle mänguga kaasa, võib-olla Tallinna Isamaa valija isegi andestab neile,“ ütles üks Tallinna poliitik erakonnast, mis võimult kõrvale jääb. Urmas Reinsalu esines teisipäeval Keskerakonnaga liidu moodustamise pressikonverentsil pika arutluskäiguga sellest, miks ei peaks linnapeaks saama Isamaa poliitik, näiteks tema, kuigi ta oli korduvalt lubanud, et kui Isamaa saab selle koha, võtab ta ka vastutuse. Ehk ei arvestanud ta valimiskampaania ajal, et selline võimalus päriselt tulebki? „Meie pakkusime selle välja, sest [linnapeakohale] apelleerida oleks väga ebaloogiline selles loogikas, kus valimiste erikaalu suhe tekkis sellisena, nagu valijad soovisid,“ põhjendas Reinsalu.
Reinsalu segasesuunaliste vektoritega jutt, millest jääb mulje, justkui oleks tegemist mingi kompromissiga Isamaa ja Keskerakonna vahel, ei pea vett.
Kas saite aru? See polegi oluline, sest Reinsalu segasesuunaliste vektoritega jutt, millest jääb mulje, justkui oleks tegemist mingi kompromissiga Isamaa ja Keskerakonna vahel, ei pea vett. „Meie jaoks oleks loogiline, kui Urmas ise tuleks linnapeaks,“ ütles Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart Eesti Ekspressile. Näib selge, et Keskerakonnal poleks Reinsalu linnapeaks tulemise vastu midagi. „See oleks soliidne. Kui on selline valmisolek,“ ütles Kõlvart. Nii on oponentidel Reinsalu vastu veel püssirohtu peale Keskerakonna toksilisuse. Nad hakkavad järjepidevalt rääkima sellest, et Reinsalu valetas, kui lubas linnapeaks hakata. Kõrvutades Reinsalu sõnavõtte enne ja pärast valimisi ning vaadates juurde Kõlvarti arvamust, tuleb tõdeda, et nii oligi.
Isamaas tüli polnud
See, et Keskerakond linnapeakohta Isamaale pakkus, olevatki Isamaa kaalukausi lõplikult Kõlvarti poole kallutanud. Keskerakonnast öeldakse, et see polnud nende algatus. ETV „Aktuaalne kaamera“ olevat selle kohta küsinud ja Kõlvart vastanud nii sellepärast, et Keskerakonnale on tähtsam nende programmi elluviimine, mitte ametikohad. Samas räägitakse „Tagatoale“, et linnapeakoha Isamaale minekust oli juttu juba Isamaa ja Keskerakonna reedesel kohtumisel. Seega võis Kõlvarti öeldu olla mõeldud näo päästmiseks, et ei jääks muljet, justkui oleks Isamaa linnapeakohta ise nõudnud ja Kõlvart järele andnud.
Selle võiduga oli Reinsalul ja Solmanil lihtsam esmaspäeval toimunud Isamaa Tallinna piirkonna juhatuse ja vast valitud linnavolinike koosolekule minna. Nelikliidu ülejäänud kolm osalist sellist pakkumist teinud ei olnud. Ühed ütlevad, et selliselt mõlgutatud mõtte väljakäimine magati maha ja Kõlvart jõudis ette. Et venitamine olevatki osa sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski liialt kaalutletud käitumismustrist. Näiteks pidi teda moosima pärast Mihhail Kõlvarti Keskerakonna esimeheks valimist pool aastat, et ta nõustuks Kõlvarti meerikohalt mahavõtmisega. On neid, kes usuvad, et Ossinovski kaalutletus maksis kiiret tegutsemist nõudnud protsessis kätte.
Loe veel
04.11.2025
Kõlvart: oleks loogiline, kui Urmas Reinsalu ise tuleks linnapeaks (182)
Teised ütlevad, et linnapeakoha Isamaale loovutamist nelikliidus tõsiselt ei kaalutudki. Kolmandad arvavad, et kui Ossinovski pakkunukski Isamaale linnapeakohta, poleks see midagi muutnud, aga lõviosa selle loo allikatest tõdeb siiski, et asi otsustati ära just pärast seda, kui Kõlvart oli potentsiaalse linnapeakoha loovutanud. Võib-olla olevat enne seda isegi kaalukauss nelikliidu poole kaldunud, ent Kõlvartil võis närv üles öelda, kuigi veel vähemalt kaheks aastaks linnapeaketist suu puhtaks pühkimine polnud kindlasti tema plaan A.
Samas toetaks äärepealt nelikliidu kasuks otsustamine Reinsalu ja Solmani räägitud juttu, et otsust oli kohutavalt raske teha, kuigi tegelikult ei pruukinud see nii olla. 15 päeva jooksul pärast valimisi pole „Tagatoal“ olnud võimalik välja selgitada, kas Isamaa ladvikus oli otsus algusest peale selge ja avalikkust veeti üksnes ninapidi või oli pikk kaalumine siiras.
Kümnest viis
Isamaa koosolek kestis neli tundi. Küsimuse peale, kui pingeline õhkkond kümne palli skaalal oli, vastatakse pigem õlakehitusega. Viis, pakub üks osaleja. Ei mingit kirgede tormi ega reljeefset eneseväljendust. Nimetatud osaleja hindab, et koosoleku ajaks olid jõujooned ehk 60:40 Keskerakonnaga leibade ühte kappi panemise kasuks. Nenditakse, et kui kümme aastat tagasi oleks Isamaa valik päevselge olnud, siis nüüd ütlevad Isamaa inimeste sõpradest-tuttavatest paljud, et Keskerakond ongi parem valik.
Keskerakonna kasuks valimisel oligi palju ratsionaalseid argumente. Tõepoolest, nelikliit oleks poliitprogrammide mõttes väga kirju, ühildamine oleks raske. Kes tahab palju kärpida, kes tahab palju rohkem kulutada, kes midagi uut püsti panna ja kes midagi kaotada. Ka sarnasemate vaadete korral oleks nelja osalise koostöö praktikas raske.
Palju viidatakse ka Isamaa antipaatiale Parempoolsete vastu. Isamaas kahtlustatakse, et Isamaa-vastane kriminaalasi, mis võib juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul peagi kahtlustuseni jõuda, on endise riigi peaprokuröri, Parempoolsete esimehe Lavly Perlingu mahhinatsioon. See lisandub kirglikule tülitsemisele, mis eelnes Parempoolsete Isamaast väljaviskamisele. Aasta enne oli Lavly Perling Helir-Valdor Seedrile võitluses Isamaa esimehe koha pärast alla jäänud. Aga kriminaalasi on eriti karm värk.
Palju viidatakse ka Isamaa antipaatiale Parempoolsete vastu.
Delfile teadaolevalt on kriminaaluurimine seotud Isamaa suurannetaja Parvel Pruunsillaga. „Ma olen küsimustest aru saanud, mida inimestele on esitatud, et uuritakse Isamaa rahastamist perioodil, kui Parempoolsed tahtsid Isamaad üle võtta. /.../ Toetasin erinevaid inimesi erineval viisil sisevõitluses, et Isamaa jääks selliseks, nagu ta on,“ ütles Pruunsild aprillis ERR-ile.
Ossinovski süüdistas otse, et Isamaa otsuse taga on Pruunsilla kõrvad. „Üks kõrge isamaalane ütles kohe pärast valimisi, et kuna Parvel Pruunsild on otsustanud, et Isamaa läheb koalitsiooni Keskerakonnaga, siis ärge higistage – otsus on tehtud. Ma ei tahtnud seda kuidagi uskuda, ent tänane otsus kõneleb enda eest,“ kirjutas ametist priiks saav linnapea ühismeedias.
„Ma lükkan selle tagasi,“ ütles Urmas Reinsalu pressikonverentsil. „Isamaa langetas konsensuslikult selle otsuse. Ja loomulikult selle poliitilise spinni eesmärk teenib huvi, et meid poliitilise ühikuna alandada. Parvel Pruunsilla mõju Eesti poliitikale ei tasu üle demoniseerida,“ lisas ta.
Pruunsild: mina ei mõjutanud
„Tagatuba“ küsis ka Pruunsillalt, kas ta saab kinnitada, et pole ei Reinsalule, Solmanile ega kellelegi kolmandale Isamaa liikmele avaldanud arvamust, et Tallinna koalitsiooni peaks tegema Keskerakonnaga. „Saan kinnitada,“ vastas ta.
Tehtud. Tallinnas loovad võimuliidu Keskerakond ja Isamaa. SDE, Reformierakond ja Parempoolsed jäetakse opositsiooni.
Sotsidele on see väga mõru pill, sest Toompeal ollakse niigi opositsioonis. Langetakse EKRE-ga samasse kategooriasse: võimult ollakse tõrjutud nii riigis, Tallinnas kui ka Tartus. Mõlema jaoks on kõrgeim võimu teostamise koht praegu Pärnu, kus tullakse koos võimule.
Parempoolseid veidi vast ahvatles võimalus saada mõnedele liikmetele parem platvorm ja võimalus ajada parempoolset poliitikat, nagu nad soovinuks. Ent kui positsioonide saavutamine oligi käegakatsutav, siis sotse ja ka Isamaad sisaldavast nelikliidust parempoolsete võitude väljapigistamine olnuks juba väga keeruline ning ehk oleks selline koostöö olnud ka nende valijatele raskesti seletatav.
Oravatel suu kõrvuni
Reformierakonna mõtlemist võib analüüsida kahe vast selgunud Tallinna võimupartei vaates. Oravate seas on neid, kes hõõruvad käsi kokku. Et Keskerakond ja Isamaa saavad järgmised aasta ja neli kuud paarisrakendina Toompea võimule vastanduda, on nii mõnelegi mõjukale reformierakondlasele meeltmööda. Üks selline allikas ütles, et Keskerakonna-Isamaa liit kristalliseerib pildi enne parlamendivalimisi.
Oravate seas on neid, kes hõõruvad käsi kokku.
Selle allika sõnul kujuneb kaks blokki. Esiteks Keskerakond ja Isamaa pluss EKRE. Neid kolme hakkavad ülejäänud kolm mõnuga patta panema, meenutades selles koosluses riiki valitsenud koalitsiooni, millest paljudel valijatel on siiani traumajärgne stress. Ja loomulikult rõhutades pidevalt Keskerakonna ja Isamaa Tallinna koostööd.
Teise bloki moodustavad Reformierakond, SDE ja Eesti 200. Näis, mis viimati nimetatutest parlamendivalimiste ajaks järel on, ent nendest jäävat n-ö uue partei tühimikku noolivad juba praegu Parempoolsed. Parem- ja vasakliberaalid võivad hakata ning Reformierakond kindlasti hakkab kasutama iga võimalust näidata valijatele: valid Reinsalu, saad Kõlvarti. Sekka Keskerakonna võimalikud jätkuvad pättused ja prohmakad Tallinna valitsedes, võib-olla ka koeravileputinismina tõlgendatav retoorika eestikeelsele haridusele ülemineku küsimuses. Seega võivad 2027. aasta riigikogu valimistest saada taas julgeolekuvalimised vürtsikas Vene kaardi kastmes – vesi Reformierakonna veskile. Küll eeldusel, et majandus kosub ja ametis oleva valitsuse vastased argumendid nõrgenevad.
Strateegiline viga?
„Meie vaatest on see… Nõme öelda, aga minu meelest on Reinsalu suurim strateegiline viga tehtud,“ ütleb üks mõjukas reformierakondlane. Varem oli Reinsalul soodne positsioon, et kritiseerida kõike, ent mitte midagi vastu pakkuda. Nüüd ta siis pakkus: Mihhail Kõlvarti ja Keskerakonna võimu naasmise Tallinnasse kõigest pärast pooleteise aasta pikkust pausi, millele oli eelnenud kaks aastakümmet suures osas Edgar Savisaare kureeritud Tallinna linnavõimu.
On huvitav näha, kellega võitlemise riigikogu valimiste eel peaminister Kristen Michal valib.
On huvitav näha, kellega võitlemise riigikogu valimiste eel peaminister Kristen Michal valib. Üks nimekas Isamaa poliitik kardab, et ehk valib ta Reinsalule vastandumise asemel hoopis Kõlvartile vastandumise ning käsitleb Reinsalu pelgalt Kõlvarti võimaldajana. Ehk üritab peaminister tuua Reformierakonna-Isamaa vastandamistelje asemel tagasi vana hea Reformierakonna-Keskerakonna duelli. Kui tahad olla riigikogu valimistel võidukonkurentsis, pead olema osa peamisest vastandamisteljest. Kui Reformierakond vahetas 2023. aastal Keskerakonna peaoponendi kohalt välja ja asus ründama EKRE-t, mõjus see Keskerakonnale halvasti. „Kõige halvem on, kui sa pole seal teljel,“ meenutab üks seda protsessi lähedalt pealt näinu. Ehk sellepärast polnudki mitmel suure sõnaõigusega reformierakondlasel kahju, et Tallinna nelikliit nende osalusel jääb loomata ning tuleb hoopis Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon.
Isamaa toetajaskonnast lõviosa moodustavad need 2023. aasta riigikogu valimistel oravaid valinud, kes pettusid Reformierakonnas pärast kahe aasta tagust Kaja Kallase abikaasaga seotud idarahaskandaali. Enesekindlamad Reformierakonna otsustajad leiavad, et nüüd on avanenud võimalus paljude selliste inimeste süda 2027. aasta 6. märtsiks tagasi võita. „Tavaliselt läheb valimiste võitjal toetuskõver üles, kaotajal alla. Aga praegu toimuvat vaadates võivad reformierakondlased uuele aastale enesekindlamalt, rahuliku sammuga vastu minna,“ arvab mõjukas orav.