Kodu

Rail Balticu maade omandamine jätkub: ühe Pärnumaa kodu riik ostis, teise sundvõõrandab

Sirle Mattajakirjanik

30. september 2026, 16:26

Kavandatava kiirraudtee alla jääb Pärnumaal kahe pere kodu. Üks omanikest võttis pakkumise vastu ja müüs kinnistu äsja riigile. Teine elupaik sundvõõrandatakse, teada on pererahva väljakolimise tähtaeg.

Pool sajandit Pärnus Tammiste külje all elanud Toomede kodumaja ja -aia asemele tulevad Rail Balticu kaubaterminali hooned. Maja omaniku Alari Toome isale anti koht elamiseks nõukogude ajal, kui ta tuli Tammistesse metsavahiks. Metsavahimaja said Toomed päris endale Eesti taasiseseisvumise järel, kui eluruume väärtpaberite eest erastati.

Septembrist alates on kinnistu omanik Eesti riik. Alari Toome võttis vastu maa- ja ruumiameti pakkumise, kuigi ta polnud päris rahul hinnaga, mille kinnisvaraekspert määras 5000ruutmeetrisele krundile. Sestap küsis ta ise võrdleva hinnangu, mis osutus samasuguseks kui riigi oma. Toome jäi rahule riigi pakutud summa selle osaga, mis puudutas uue maja ehituskulu. «Saab uue asemele ehitada. Ma ei nõudnud ka, et ehitage mulle loss,» märgib Toome.

Toome põhjendab, et võttis riigi pakkumise vastu, kuna pääsu pole. «Lähen oma eluga edasi,» vaatab ta tulevikku.

Uus krunt, kuhu Toome kavatseb kodu rajada, asub lähistel Tammiste kandis ja selle ostmise suhtes on suuline lepe olemas. Krunt on senisest koduhoovist 1000 ruutmeetri võrra väiksem, aga läheb paarkümmend tuhat eurot kallimaks, kui Toome senise kodu aluse maa eest sai.

Senikaua kui uus kodu kerkib, peatub Alari Toome ajutisel pinnal. Elukoha, kuhu minna, on leidnud tema vanemad Mihkel ja Tatjanagi.

Kuigi tema nüüd juba endise kodu omanik on riik, on see veel Toome valduses. Maja vabastamise tähtaeg on kuu aja pärast, 1. novembril. Peremehega lähevad kaasa mesilased ja koer Jeti. Neli mesitaru toimetas Toome õigupoolest minema juba kevadel. Mis saab kanadest, pole veel lõpuni selge: kas need lähevad supiks või leiavad mujal kodu. Kõik vajalikud esemed võtab Toome kaasa, liigse jätab maha. «Las see vana jääb, saab hakata uut energiat koguma,» kavandab ta.

Rail Balticu maade omandamine jätkub: ühe Pärnumaa kodu riik ostis, teise sundvõõrandab

Teise kodu omanikud ei nõustunud riigi pakkumisega

Teise Pärnumaal kiirraudteele ette jääva kodu, Lillevälja aiandustaluga on olukord keerulisem. Kuna kinnisasja omanikuga kokkuleppele ei jõutud, otsustas taristuminister augusti keskpaigas raudtee rajamiseks vajaliku osa sundvõõrandada. 1,6hektarise maatüki poolitamine oli omaniku soov. Mullu detsembris kõneles Kristel Kajastu Pärnu Postimehele, et ei suuda kõigest loobuda ja tahab kasvuhoonete aluse maa – üle 6000 ruutmeetri – alles hoida.

Sundvõõrandamisele kuulub ministri otsuse järgi teinegi samale omanikule kuuluv lähedal asuv maatükk, millel mingeid hooneid ei ole. Selle maa kaasomanik võttis riigi pakkumise vastu, seega kuulub krunt praegu kahasse Eesti riigile ja Kristel Kajastule.

Tulles tagasi Lillevälja aiandustalu juurde, mille kinnistul asub inimeste kodu, siis perele anti väljakolimise tähtajaks tuleva aasta 30. aprill ehk seitsme kuu pärast. Maa- ja ruumiameti riigile maade omandamise ja maakorralduse osakonna nõuniku Maarja Virksi teatel andis riik omanikule tavapärasest pikema aja valdust vabastada, arvestades, et tegemist on elamiseks kasutatava kinnisasjaga. Nagu öeldud, jääb Lillevälja kasvuhoonetega osa omanikule alles.

Varem on Kajastud Pärnu Postimehele rääkinud, et said eesootavast teada 2024. aasta augustis, plaan kinnitati üle mullu kevadel. Lõplik selgus, et kiirraudtee hakkab üle Lillevälja jooksma, saabus läinud aasta 1. aprillil, kui planeering kehtestati, sest 2018. aastal kehtestatud planeering vaidlustati vahepeal kohtus.

Mis puudutab raha, mida riik omanikule kodu kaotuse eest pakub, siis Virksi teatel hüvitab riik tulenevalt seadusest uue samaväärse maja ehitusmaksumuse. Et anda aimu, mis summadest käib jutt, selgitab ta, et hüvitis on ligikaudu kolm korda suurem kui olemasoleva kinnisasja turuväärtus.

Kristel Kajastu on seisukohal, et oma kodule määrab hinna tema ise ja hoopis riik ei taha temaga kokkuleppele jõuda. Ta ei täpsusta, kui suur on erinevus tema nõutud ja riigi pakutud summa vahel. «Erinevus ikka on,» kostab ta.

Kajastu tahtis lasta teha oma krundi kohta võrdleva pakkumise, aga ei leidnud eksperti, kes hinnangu annaks: kõik keeldusid.

Kajastu ei ole seni kohtusse pöördunud, et sundvõõrandamine vaidlustada. Kuid lubab lõpuni välja minna ja vabatahtlikult minema ei koli. Mingeid ettevalmistusi pere selleks praegu ei tee. Aiandit peavad nad edasi, sest see tagab perele sissetuleku. Nagu varem öeldud, jääb see osa krundist, kus asuvad kasvuhooned, omanikule alles.

Lillevälja talu krundi ostis Kristel Kajastu 2010. aastal just taimekasvatuse tarvis. Siis laiutas Lilleväljal võsa. Kohtunud 2011. aastal nüüdse abikaasa Margusega, asuti koos talu üles ehitama. Seega on kõik sinna rajatud oma kätega.

Kuna pere ei läinud riigiga kokkuleppele, jääb omanik ilma lisahüvitisest, mis kokkuleppel võõrandamise korral oleks maja ehitusmaksumusele lisandunud. «Sundvõõrandamise korral motivatsioonitasu ei maksta,» sõnab Virks.

Lahus asuva kolmehektarise kinnisasja puhul olnuks motivatsioonitasu 20 protsenti määratud tasust. Lillevälja aiandustalu krundi puhul 50kordne keskmine brutokuupalk, mis ühtlasi on motivatsioonitasu ülempiir. Kui brutokuupalga najal summa välja arvutada, küüniks see pisut üle 100 000 euro.

Kas Rail Balticu valmimise edasilükkamine mõjutab kuidagi maade omandamist?

Maa- ja ruumiameti riigile maade omandamise ja maakorralduse osakonna nõuniku Maarja Virksi selgitusel ei puuduta Rail Balticu ajakava võimalikud muudatused neid menetlusi, kus omandamise otsus on juba tehtud. Raudtee rajatakse ajakava mõningasest nihkumisest hoolimata ja teekoridor on planeeringutega paigas. Seega, RB tarvis maade omandamisega tuleb riigil edasi liikuda sõltumata sellest, et ehituse valmimine lükkub mõnevõrra edasi.

Hoonestatud kinnisasjade puhul annab riik inimestele alati küllaldaselt aega välja kolida ja on valmis võimalusel arvestama inimeste soove valduse vabastamise suhtes, kui ehitusgraafik seda lubab.