Ka_rikkad_saavad_petta

Eesti Ekspress

KUUM01.05.2024, 09:20

„Öeldi, et proovige alustuseks 250 euroga.“ Üks Eesti rikkamaid naisi räägib, kuidas ta kaotas kelmidele 2,5 miljonit eurot (57)

VÄGA SUURE PETTUSE ANATOOMIA. Kelmuse eest süüdi mõistetud ja ise kelmuse ohvriks langenud Mare Kolsari tunnistused politseiuurijale.

Sulev Vedler

Sulev.Vedler@ekspress.ee

KUI AJAD OLID VEEL ILUSAD: Mare Kolsar presidendi vastuvõtul.

KUI AJAD OLID VEEL ILUSAD: Mare Kolsar presidendi vastuvõtul.

FOTO: TANEL MEOS

10 min

Sel nädalal kirjutas Ekspress, et kohus karistas „Rikaste TOPi“ kuulunud Mare Kolsarit (71) ligi kolme aasta pikkuse tingimisi vangistusega. Ta pettis Kroonika staari, endist riigikogu liiget, kunagist sporditähte, tuntud pankrotihaldurit, äritegelasi, kooliõde, pensionäre…

Mare Kolsar on tuntud tegelane. Kroonika nimetas raamatupidajana töötanud ja mitme kütusefirma omanikeringi kuulunud prouat Eesti jõukuselt kolmandaks naiseks, Forbes pani kaanele. Ta on heategevusliku liikumise Lions kauaaegne liige.

Mare Kolsari tunnistus

„Mulle tuli 2017. aastal Facebooki või meili peale Binariuno investeerimisplatvormi pakkumine. Ma vaatasin selle platvormi kodulehte.

Mõne päeva pärast mulle helistati sealt. Meesterahvas küsis, kas mulle sobib suhelda vene või inglise keeles (sobis vene keeles).

Öeldi, et proovige alustuseks 250 euroga.

Mulle ei öeldud, kuhu raha paigutada, vaid selle valiku tegi maakler ise. Valikud olid näiteks erinevad valuutad ja kuld.

Edasi mängides olid nii võidu kui ka kaotuse võimalused suuremad.

Pettuse kokkuvõte

Mare Kolsari võtsid õnge venekeelsed petturid, kes peibutasid teda teenimisvõimalustega. Kasumi asemel tuli suur kahjum.

Seejärel algas pettuse julmem faas. Kaabakad teatasid, et Kolsar sai petta, kuid lubasid aidata kätte saada miljonid, mille Kolsar oli mõttes maha kandnud. Selleks pidi ta aga maksma teenustasusid.

Et ohver üha rohkem kulutaks, väideti talle, et „külmutatud“ summa muudkui kasvab. Tuleb vaid veel veidi oodata ja tasusid maksta.

Olin teadlik, et võin ka raha kaotada, sest tean, kuidas börsil asjad käivad.

Vahepeal teenisin mingeid summasid, võis olla mõnel korral ja kuni tuhat eurot.

Ma ei oska öelda või seletada, miks ma nii suuri summasid hakkasin kandma või miks nii läks.

Ühel hetkel jätsin selle asja katki. Võis olla 2018. aasta lõpp või 2019. aasta algus. Ma lihtsalt jätsin selle asja katki. Olin leppinud, et olen raha kaotanud. See summa oli kuskil miljoni euro ringis.

2019. aasta kevadel või talvel mulle helistati. Helistaja oli ilmselt keegi maakler. Mulle öeldi, et te olete kaubelnud nendel ja nendel platvormidel ja et te ei ole sealt oma raha välja võtnud. Summa on külmutatud.

Selleks, et seda kätte saada, tuli maksa sellest summast mingisugune protsent ja see käis läbi krüptovaluuta. Minu bitcoin’i kontolt läks raha edasi mingile krüptovaluuta kontole (see anti mulle ette). Sealt midagi kuskile ei liikunud ja jätsin asja katki (aprillis 2019).

Mingi vahe jäi vahele ja siis helistas Dmitri Tsulikhovski. Ta ütles, et miks ma loobun oma rahast, kui selleks on institutsioonid, kes aitavad selliste pettuste puhul.

Ta saatis International Centre for Settlement of Investment Disputes (kontaktid). Kontrollisin internetist, et selline asutus on olemas.

Ta andis mulle aadressi, kuhu ma kirjutasin. Sealt küsiti, kas soovin suhelda inglise või vene keeles. Mulle sobis jälle vene keeles.

Kirjutasin ja tuli vastus, et jah, nad tegelevad selliste asjadega. Siis anti mulle juristi kontakt (Lev Aleksandrovitš Berestov), kes hakkab minu asjadega tegelema.

Mõne nädala pärast sain vastuse, et raha (krüptovaluutas) on liikunud hästi palju edasi, läbi erinevate riikide ja et Küprose USB pangas on umbes 1,5 miljonit USA dollarit.

USB panga meililt tuli kiri, et minuga hakkab tegelema sõltumatu juriidiline nõustaja David Aleksandrovitš Goldman. Ta helistas, suhtlesime Skype’is.

Siis hakkas pihta, et selleks, et raha kätte saada, on vaja tasuda panga teenustasusid. Summa suurenes, kuna bitcoin’i väärtus ajas suurenes. Mul oli juba saada 2,1 miljonit USD.

Esmalt anti mulle pankade valik, kes tegelevad krüptovaluutaga: Austraalia pank, mõned Jaapani pangad ja Küprose pank. Kõige madalam teenustasu oli Küprose USB pangas. Kuna see pank asus ka Euroopas, siis valisin selle.

Siis öeldi, et nemad nii suurte summadega ei tegele. Pidin konto avama Austraalia pangas. Seda ka guugeldasin. Kõik oli olemas ja reaalne.

Siis oli jälle vaja maksta pangatasusid (üks tasu võis olla kümnetes tuhandetes). Panga teenustasu maksmiseks pidin raha kandma krüptovaluuta kontole. Makse tähtajad olid väga lühikesed ja hiljaks ei tohtinud jääda. Maksin erinevate asjade eest – teenustasud, litsentsitasud.

Sain Austraalia pangast väljavõtted, et selline ja selline raha seal seisab ja teda hoitakse kaks-kolm aastat.

Kuna ühel hetkel oli summa, mis ma pidin saama, eraisiku kohta liiga suur (see oli külmutatud summa, mis pidi liikuma läbi transiitkonto), siis nad ei saanud seda mulle kanda, enne oli vaja kontrollida, et ei oleks tegemist rahapesu või terrorismi rahastamisega.

Netist uurisin ja kõik tundus õige, aga kelleltki nõu ma ei küsinud.

Goldman ütles, et raha kätte saamiseks tuleb leida selline pank, kus raha oleks kaitstud. Ta pakkus Puerto Rico panka OMI. Selleks tuli leida usaldusisik, kuna ma pole selle riigi resident. Usaldusisikul pidid olema vastavad litsentsid, juriidiline haridus jms. Pidin leidma USAst investeerimisfirma, kus olen mingi protsendiga osanik, või maksma sisse firma loomise tasu.

Netist uurisin ja kõik tundus õige, aga kelleltki nõu ma ei küsinud.

Selleks, et kinnitada usaldusisik, lendas Lev Berestov 2020. aasta alguses väidetavalt Puerto Ricosse. Lennupiletite tasudega pidime hiljem arveldama, kuid minu käest seda summat ei küsitud.

Sain Berestovilt kõne, et ta peeti Belgia piiril kinni (tal olid isiklikud maksuvõlad või -probleemid). Seega ei saanud teda kinnitada usaldusisikuna. Uueks usaldusisikuks sai David Goldman.

Mingi aja pärast David helistas, et tema siiski ei saa olla usaldusisik. Lev Berestov küsis, kes oli kõige esimene inimene, kellega ma suhtlesin. Tuletasin meelde, et see oli Dmitri Tsulikhovski. Dmitri pidi OMI panka saatma oma dokumendi koopiad. Sealt tuli vastus, et tema saab olla minu usaldusisik.

Läksin saidile, mis väidetavalt oli OMI (Oriental Financial Services Corp). See pole otseselt pank, vaid vahelüli, selline koht, kuhu pannakse seisma raha, mis on võetud petturite käest ära.

Mingi aja pärast helistas Georgi Pragin Austraalia numbrilt ja ütles, et makse on peatatud, kuna maksekoridor/lüüs (payment gateway) laseb läbi korraga kuni 200 bitcoin’i, aga minu summa on suurem. Minu külmutatud summat ei saa aga hekseldada.

Aga mingi tasu eest on võimalik rohkem bitcoin’e üle kanda. Võis olla umbes 10 000 eurot. Tegin ülekande ära.

Tehingud käisid läbi Bitsampi. Hiljem sain teada, et mingit limiiti ei ole – helistasin nende Londoni kontorisse.

Viimane komisjonitasu oli 23 000 USD. Kogu summat minul ei olnud võimalik maksta ja sellest 11 000 USD kandis keegi Tsulikovski tuttav.

Sellest tuli aga probleem, kuna usaldusisik ei tohtivat mind aidata ega minu eest kannet teha. Pragin helistas ja ütles, et raha pandi seisma, kuna kasutasin kolmanda isiku ülekannet.

Hiljem selgus, et tegemist oli pettusega. Isikuliselt ei ole kedagi süüdistada. Uskusin tõesti, et see õnnestub

Goldman pakkus, et kasutaksime suhtluseks Telegrami. Ta kirjutas, et mul on suured probleemid ja peaksin 23.07.2020 kuupäevaks maksma 35 000 USD, mis on justkui altkäemaks, et unustada ära see vahejuhtum, et olen kellegi kolmanda isiku raha kasutanud. Vastasel juhul hakkab asja uurima Interpol.

Ma kindlasti ei maksa seda 35 000 USD kellelegi.

Kogukahjuks hindan hetkel rohkem kui 2,5 miljonit eurot.

Viimane summa, mida küsiti, oli 10 000 USD (ei ole makstud), mille osas võttis ühendust Lev Berestov. Ta oli üllatunud, et ma pole rahasid saanud.

Ta lubas asja uurida ja ütles, et Goldman osutus petiseks ja seda suurt summat, mis väidetavalt oli Puerto Ricos, ei ole võimalik kätte saada. On aga võimalik saada esialgne summa 206,88 BTC. Selleks on aga panga komisjon 1 BTC (u 10 000 USD).

Berestovi väitel peaks see 10 000 olema tasutud neljapäevaks (17.09.2020), vastasel juhul on raha igaveseks kadunud.

Mingil hetkel võttis Goldmani Telegrami aadressilt minuga ühendust inimene, kes väitis end olevat häkker. Nimi on tal Valeria Shamova. Ta pakkus, et neil on võimalus näha, kes ja kuhu tegi kandeid. Ta küsib selle eest 40 USD. Oleme vestelnud, kuid maksnud ma ei ole. Saatis oma nime ja kaardi numbri, kuhu raha kanda. See on portaali QIWI kaart. QIWI on Venemaa kodanikele ja selle kaudu saab kaardilt kaardile raha kanda, see pole pank.

Kui 2017. aastal tegin netis esimesed tehingud, läksin ise nendele saitidele. Hiljem selgus, et tegemist oli pettusega. Isikuliselt ei ole kedagi süüdistada. Uskusin tõesti, et see õnnestub