Graafik: Jeemenis kujuneb poolsajandi suurim humanitaarkriis

Graafik: Jeemenis kujuneb poolsajandi suurim humanitaarkriis

milnet


  • Kolmveerand Jeemeni elanikest vajab hädasti humanitaarabi.
  • Riigis möllavasse difteeriasse ja koolerasse on nakatunud üle miljoni inimese.
  • Konflikt on muutunud sisuliselt kaugsõjaks Iraani ja Saudi Araabia vahel.
Jeemeni poiss houthi mässuliste meeleavaldusel pealinnas Sanaas.

FOTO: Khaled Abdullah/REUTERS/Scanpix


Araabia maailma vaeseim riik on saanud Iraani ja Saudi Araabia vahelise võimuvõitluse lahingutandriks, kus tegelikud kannatajad on tavalised jeemenlased.

FOTO: GRAPHIC NEWS


2015. aastast väldanud Jeemeni konfliktis on sõjategevuses hukkunud üle 10 000 inimese, kaks miljonit jeemenlast on sunnitud kodust põgenema ja kaheksa miljonit inimest ei tea, kuidas või millal oma järgmise toidukorra saavad. Lisaks sureb iga kümne minuti järel üks alla viie aasta vanune laps põhjustel, mida saaks vajaliku abiga ära hoida.

Kuid jeemenlasi ei tapa ainult pommid ja haigused, vaid ka huthidega võitleva saudide juhitud koalitsiooni majanduslik piiramisrõngas, mida kasutatakse sõjas strateegilise relvana: töökohad, infrastruktuur, toidupoed lihtsalt närbuvad. Samuti sihivad koalitsioonivägede õhulöögid vabrikuid, ladusid ja riigi transporditaristut. 

Eelmise aasta lõpus nõustus Saudi Araabia suure rahvusvahelise surve all küll blokaadi ajutiselt leevendama, kuid humanitaarabi ligipääs puudust kannatavatele aladele on endiselt tugevalt piiratud.


Kokku vajab humanitaarabi 75 protsenti Jeemeni elanikkonnast – 22 miljonit inimest –, poolte elanike olukord on kriitiline.


«[Humanitaarabist] on kõike vaja, aga enne seda on vaja ligipääsu, ja sõja tõttu, eriti Saudi kontrolli tõttu lennujaamades ja piiridel, on humanitaarabi ligipääs peaaegu võimatu,» kommenteeris olukorda MTÜ Mondo humanitaarabiekspert Kristi Ockba.

Kokku vajab humanitaarabi 75 protsenti Jeemeni elanikkonnast – 22 miljonit inimest –, poolte elanike olukord on kriitiline.

Hinnad kasvavad, palgad kahanevad

Majanduslik rünnak on toonud miljonite jeemenlaste jaoks kaasa nõiaringi, kus kütuse- ja toiduhinnad pidevalt kasvavad, palgad ja töövõimalused aga kahanevad.

«Kuna riigi infrastuktuur oli juba enne sõda väga nõrk – üle 60 protsendil riigist puudus adekvaatne infrastruktuur –, siis praegusel hetkel on saanud ka see vähene, mis seal oli, samuti kannatada,» lausus Ockba. «Kõik see mõjutab toidu ja meditsiini hindasid. Mõnel on elektrigeneraatorid, aga kütus on väga kallis, kui seda üldse on.»

Huthi mässulised pärast Saudi Araabia õhurünnakut Sanaale Jeemenis.

FOTO: Khaled Abdullah/REUTERS/Scanpix


2016. aastal viisid saudid Jeemeni keskpanga üle pealinnast Sanaast lõunas asuvasse liitlasvägede kontrollitud linna Adenisse. Sellega jäeti riigi huthimässuliste valduses olev põhjaosa sisuliselt ilma avalikest finantsteenustest, mille tulemusel on piirkonnas palgata 1,5 miljonit õpetajat ning tervishoiu- ja sanitaartöötajat. Lisaks pole raha koolide, haiglate ja teiste esmaste teenuste rahastamiseks.

Lisaks vaevab riiki difteeria- ja koolerapuhang, millesse on nakatunud juba üle miljoni inimese.

Maailma Terviseorganisatsiooni kriisireageerimisosakonna juhataja Peter Salama sõnul tuleneb plahvatuslik haiguste levik puhta joogivee nappusest ja riigi savijalgadel tervishoiusüsteemist – vaid alla poole Jeemeni tervishoiuasutustest on praegu töökorras.

«Oleme väga mures, et nigelast tervishoiusüsteemist saab viimaks täielikult läbikukkunud süsteem, mis toob kaasa uusi haigusi ja kannatust,» vahendab Salama sõnu uudisteagentuur Reuters.

Kaks poissi möödumas majarusust kodusõjas vaevlevas Jeemeni pealinnas Sanaas

FOTO: Scanpix


Mõttekoda Council of Foreign Relations teatel on konflikt muutunud sisuliselt kaugsõjaks regionaalsete suurjõudude vahel: riigi põhjaosa kontrollivad Iraani toetusega šiiitlikud huthimässulised, ülejäänud riigis hoiavad positsioone aga president Abd-Rabbu Mansour Hadile lojaalsed väed, kellel on sunniitliku Saudi Araabia juhitud koalitsiooni toetus. 2016. aastal külmusid nende vahel ÜRO vahendatud rahukõnelused.

Lisaks tegutseb tundmatu muutujana kohalik Araabia poolsaare Al-Qaeda haru, kellel õnnestus vahepeal isegi riigi lõunaosa sadamalinnas Mukallas de facto riik välja kuulutada, seda suuresti põhjusel, et nad olid valmis tänavatelt prügi ära koristama – üks paljudest asjadest, mida valitsus ei suuda. Nendega konkureerivad ka ISISe äärmuslased.

Kõike seda arvesse võttes kuulutas mõttekoda Catham House hiljuti oma raportis Jeemeni «kaoseriigiks».

Saudid parandavad mainet rahaga

Iroonilisel kombel teatas Saudi kroonprints Mohammed bin Salman selle aasta 2. aprillil ÜRO peasekretäri António Guterresiga kohtudes 960 miljoni dollari suurusest Jeemeni abipaketist, mis katab ligi kolmandiku selleks aastaks vajalikust humanitaareelarvest.

Maailmaorganisatsioon võttis suursuguse žesti tänulikult vastu, kuid nii analüütikud kui jeemenlased usuvad, et tegu on rohkem katsega riigi mainet parandada kui tõsise sooviga kriisi lõpetada. Hiljuti palkasid saudid oma mainet siluma ka Ameerika ja Briti avalike suhete firmad.

«Kahjuks on nii Suurbritannia kui ka USA teinud saudidega suuri sõjalisi tehinguid. Seni kuni Saudi Araabia ja Iraan Jeemenis maid jagavad, on väga keeruline midagi teha, kuna lääneriigid on otsustanud, et nende huvi on saude toetada, mitte jeemenlaste kannatusi lõpetada,» märkis Ockba kriitiliselt.

Seda vaadet jagavad ka paljud lääneriikide eksperdid, kelle sõnul saatis väga vale signaali näiteks kroonprints Mohammed Bin Salmani hiljutisel Londoni visiidil sõlmitud leping 48 kõrgtehnoloogilise hävitaja müügiks.

Algselt kolme kuu pikkuseks operatsiooniks kavandatud sõjaline sekkumine on aina veninud – Saudi Araabia panustab üha rohkem raha ja tehnikat huthidega võitlemiseks, samas kui Iraan tarnib viimastele täiendavat relvastust.

Selles olukorras võib ennast mugavamalt tunda kaugsõda pidav Teheran, millel ei lasu otseselt inimelude verist koormat, mis on Ar-Riyāḑi mainet juba tõsiselt kahjustanud, kirjutas veebiportaal Al-Monitor.