Gebiit

Õhtuleht

Vihja

Konto

Viimased

Eesti

Maailm

Melu

Arvamus

Galeriid

Digilehed

Naisteleht

Pereelu

Tiiu

TV3 uudised

Arhiiv

Miks õpetavad ülikoolis õigust endine kagebiit ja inimene, kellel on eluaegne keeld töötada advokaadina?

Foto: Kollaaž (Robin Roots, Tiina Kõrtsini, Alexei Nikolsky / Venemaa presidendi pressi- ja infobüroo / TASS / Scanpix, Vallo Kruuser / Delfo Meedia)

Eesti uudised

täna, 09:01

Miks õpetavad ülikoolis õigust endine kagebiit ja inimene, kellel on eluaegne keeld töötada advokaadina?(12)

Vahur Koorits

Vahur Koorits

KUULA ARTIKLIT

4 MIN

bookmark

Tellijale

Aitäh! Sinu digitellimus on aktiivne. Loed tasulist artiklit.

Kui endine riigikohtunik Urmas Volens Tallinna ülikooli õigust õpetama läks, leidis ta kolleegide seast süüdimõistetud kurjategija ja endise kagebiidi. Putinimõistja oli vahetult enne seda lahti lastud.

Mullu Tallinna ülikooli (TLÜ) külalisprofessorina tööd alustanud Urmas Volens esitas 4. veebruaril ülikooli rektorikandidaatidele avalikul debatil terava küsimuse, et saada teada, kuidas nad sellises olukorras käituksid. „Püstitan hüpoteetilise näite. Kui teie lauale jõuab info, et näiteks õigusteaduskonnas õpetab mõni inimene, kes on toime pannud raske varavastase kuriteo, mille tõttu ta on välja heidetud advokatuurist ja tal on eluaeg keelatud töötada vandeadvokaadi, kohtuniku ja prokurörina, või et ta on näiteks töötanud KGBs ja kuulanud üle Eesti vabadusvõitlejaid,“ sõnas ta.

Ülikooli vara riisumine

Volensi küsimus oli aga kõike muud kui hüpoteetiline, sest ta küsis päris inimeste kohta. Varavastase kuriteo sooritanud inimene, kellel oli keelatud töötada kõige lugupeetavamatel juristi ametikohtadel, on TLÜ inimõiguste professor Mart Susi. Kunagise Concordia ülikooli juht Susi tunnistas 2006. aastal oma süüd ülikooli vara riisumises ja nõustus kokkuleppemenetluses viieaastase tingimisi vangistusega.

Miks õpetavad ülikoolis õigust endine kagebiit ja inimene, kellel on eluaegne keeld töötada advokaadina?

EELMISES ÜLIKOOLIS: Concordia rahvusvahelise ülikooli Eesti rektor Mart Susi 1998. aastal.

Foto: Tiina Kõrtsini

„Teate, ma ei kommenteeri ja ma ei ole Eestis, ma ei saa sellel teemal, ei soovi teiega kõneleda,“ ütles Susi Õhtulehele ja lõpetas kõne.

Endine KGB töötaja, kellest Volens rääkis, on TLÜ eraõiguse teenekas lektor Aare Kruuser. 1988. aastal oli Kruuser KGB vanemleitnant, kes otsis koos kolleegidega läbi tollase vabadusvõitleja Eve Pärnaste korteri. 2013. aastal viis Eesti Ekspress nad kokku. Selles vestluses arutasid Kruuser ja Pärnaste tollast läbiotsimist, kusjuures Kruuser kaitses seda endiselt.

Miks õpetavad ülikoolis õigust endine kagebiit ja inimene, kellel on eluaegne keeld töötada advokaadina?

ENDINE KGB VANEMLEITNANT: Aare Kruuser 2013. aastal, kui Eesti Ekspress tema kunagistest tegemistest KGBs loo tegi.

Foto: Vallo Kruuser / Delfo Meedia

„Eve, ma ütlen ka, et ma pole teilt kunagi vabandust palunud, et ma selle läbiotsimisega ebameeldivusi tekitasin, kindlasti tekitasin, aga ma olen endiselt arvamusel, et selleks, et need protsessid kulgeksid rahumeelselt, oli neid läbiotsimisi vaja,“ lausus Kruuser 25 aastat hiljem Pärnastele. Viimane Kruuseri juttu ei uskunud.

Õhtulehele ta Volensi etteheidete osas midagi öelda ei osanud. „Ei oska selle kohta midagi öelda, ei ole kuulnud seda. Noh, see on tööandja asi, keda ta aktsepteerib töötajana. Olen lubanud, et ei kommenteeri selliseid asju. Tänapäevani,“ ütles Kruuser ja lõpetas kõne.

Vabandasid välja Putini kuritegusid

TLÜ õigusteadlaste kireva seltskonna kolmandaks liikmeks oli veel hiljuti emeriitprofessor Rein Müllerson, kes oli lisaks muule Eesti üks tuntumaid putinimõistjaid. Saksamaal hakati putinimõistjateks (saksa keeles – Putinversteher) nimetama inimesi, kes muudkui „mõistsid“ Venemaa valitsejat Vladimir Putinit, vabandades välja kõik tema alustatud sõjad ja muud kuriteod.

Miks õpetavad ülikoolis õigust endine kagebiit ja inimene, kellel on eluaegne keeld töötada advokaadina?

Venemaa president Vladimir Putin ja Rein Müllerson.

Foto: Alexei Nikolsky / Venemaa presidendi pressi- ja infobüroo / TASS / Scanpix

TLÜ kaitses pikalt Müllersoni venemeelseid seisukohti, kuni 2024. aastal käis Müllerson Venemaal ühel üritusel esinemas. Kuna TLÜ oli juba kaks aastat varem Venemaa asutustega koostöö lõpetanud, siis käis Müllersoni visiit vastu ülikooli seisukohtadele. Läks küll natuke aega, aga ülikooli senat otsustas Müllersonilt emeriitprofessori staatuse ära võtta.

Müllersoni teemale viitas oma küsimuses ka Volens, kelle hinnangul menetleti juhtumit mitu kuud, enne kui ülikool lõpuks selge seisukoha võttis. TLÜ rektoriks valitud Priit Reiska vastas veel kandidaadina, et tema oleks Müllersoni asjas kiiremini otsuse teinud. Tema sõnul peaks asju vaatama rohkem väärtuspõhiselt, mitte rääkima kogu aeg akadeemilisest vabadusest.

Miks õpetavad ülikoolis õigust endine kagebiit ja inimene, kellel on eluaegne keeld töötada advokaadina?

ESITAB KÜSIMUSI: Endine riigikohtunik ja praegune advokaat Urmas Volens uuris rektorikandidaatide arvamust oma kolleegide kohta Tallinna ülikoolis.

Foto: Erakogu / Delfi Meedia

Volens kommenteeris Õhtulehele, et need küsimused on tekkinud juristkonnas laiemalt. Tegemist on eelkõige TLÜ väärtusi ja eetikat puudutavate küsimustega. Volensi sõnul ei ole tema arvamus nendes küsimustes niivõrd tähtis, eelkõige peaks neis asjus seisukoha võtma TLÜ eetikakomitee ja vajaduse korral rektoraat, kes esmajoones kujundavad TLÜ väärtusruumi.

Artikkel valmis enne Urmas Volensi ootamatut surma.