APmoto

Kummaline segadus põristajate äris. Globaalne suurnimi süüdistab Eesti ettevõtet pettuses ja ähvardab kohtuga (14)

Itaallaste Piaggio Group ähvardab Eesti ettevõtte vastu kohtusse minna

APM Tehnika OÜ omanik Martin Otema ei arva, et oleks midagi valesti teinud

Juristid selgitavad, millised müügi- ja konkurentsireeglid tegelikult kehtivad

Tanel Saarmann

tanel.saarmann@arileht.ee

Piaggio Group on üle maailma tuntud mootorrattatootja, kellel on ühe Eesti ettevõttega kana kitkuda.

Piaggio Group on üle maailma tuntud mootorrattatootja, kellel on ühe Eesti ettevõttega kana kitkuda.

FOTO: PIAGGIO GROUP | DELFI MEEDIA

10 min

Piaggio Groupi Baltimaade ja Ukraina haru esindaja Liberty Corporationi juht Ugnius Stančius jutustas Delfi Ärilehele loo, mis algas 2020. aastal, kui neist sai Euroopa mootorrattatootmise suurnime Piaggio Groupi ametlik edasimüüja muu hulgas Eestis. Grupp müüb selliseid marke nagu Aprilia, Vespa, Piaggio ja Moto Guzzi. Edasimüüjana tegutseb Eestis alates toonasest ajast Velt Motocenter, mida veab eest tuntud motosportlane Hanno Velt.

Varem oli esindusõigus APM Tehnikal, mille toonane nimi oli AP Moto. 2020. aastast neil enam müügiõigust ei ole, ütleb Liberty Corporationi esindaja Stančius Delfi Ärilehele.

„Meil on nii müügitööle, klientidega tegelemisele kui ka hooldusele kõrged standardid, millele APM Tehnika ei vastanud,“ lisab ta.

Tüli põhjus on see, et Eesti ettevõte müüb siiani Piaggio Groupi esindatava kaubamärgi tooteid. „Nad ostavad neid hallilt turult, kolmandatest riikidest,“ teab Stančius, viidates sellele, et APM Tehnikal peaks olema selleks tegevuseks grupi luba, kuid seda ei ole. Martin Otema ei taha sellega kuidagi nõustuda.

Juristid käisid luurel

Stančiuse sõnul ei ole APM Tehnikal ka ligipääsu grupi ametlikele teenuste- ja treeningprogrammidele ega kinnitatud hooldusajaloole. „Meil on väga karm teenuse kvaliteedi programm.“

Liberty Corporationi juhi väitel on nad Eesti ettevõttega ühendust võtnud, et see oma illegaalse tegevuse lõpetaks, kuid Stančiuse sõnul APM Moto jätkab seda. Liberty Corporationi juristide meeskond külastas mõni kuu tagasi ka APM Tehnika kauplust, tegi seal fotosid ja kontrollis olukorda. Nüüdseks on nad otsustanud kohtusse pöörduda.

Liberty Corporation on ka ametlikult Eesti ettevõtte poole pöördunud, et APM Tehnika ei kasutaks nende kaubamärke, neid häirivad ka kaupluse küljes olevad sildid. Peale eelmainitu kasutab APM Tehnika Stančiuse sõnul seadusvastaselt ka veebisaite, mis kuuluvad tegelikult Piaggio Groupile. Need saidid on aprilia.ee, vespa.ee, piaggio.ee ja motoguzzi.ee. Nende kujundus sarnaneb grupi lehekülgede omaga.

„Oleme korduvalt nende poole pöördunud. Eelmise aasta lõpust alates on ka tootja enda juriidiline osakond tööle hakanud, et saada enda kätte veebidomeenid,“ ütleb Stančius.

Eesti ettevõte näeb pahatahtlikku laimu

Martin Otema sõnul on kummastav, et Piaggio grupp ei ole viimasel ajal üldse nende poole pöördunud ega ole ka läinud oma õigusi kaitsma tööstusomandi apellatsioonikomisjoni või konkurentsiametisse. Selle asemel kirjutati meediakanalile.

„Ilmselt lootes, et juhul, kus mõni sellekohane lugu peaks suures meedias ilmuma, avaldab see mingit mõju potentsiaalsete tarbijate ostukäitumisele. Sellist teguviisi ei saa heaks kiita,“ ütleb Otema.

Tema arvates teab kaebaja väga hästi, et ametlike asutuste poole pöördumisest ei oleks kasu, ning on valinud laimamise tee.

Otema selgituse järgi kehtib kaubanduses põhimõte, et kaup ei pea tingimata tootjalt tarbijani jõudma tootja volitatud edasimüüja kaudu, samuti ei pea hilisemat hooldus-, parandus- ja remonttöid tegema eranditult selleks tootja määratud isik.

„Oleks mõeldamatu, kui iga toote puhul alates käekelladest ning lõpetades autodega tohiks nimetatud kaubaartiklit müüa või hooldada üksnes tootja heakskiidetud isik. Sellisel juhul oleks tegu lubamatu tootjapoolse sekkumisega kauba edasimüümisse ja müügijärgsetesse toimingutesse olukorras, kus kaup ise on juba omanikku vahetanud.“

Kardavad hinnasurvet

Otema lisab, et uute ja kasutatud kaherattaliste mootorsõidukite üksikeksemplaride müük ei vaja tootja sellekohast volitust, eeldusel, et tegu pole „piraattoodanguga“. Sama käib hilisema hoolduse kohta.

„Eesti vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktid seda vähemalt nende toodete puhul ei sätesta. Küll aga on lubamatu olukord, kus kauba müüja või hooldaja tituleerib end seejuures tootja ainuesindust omavaks isikuks ning annab tootele nt tootja nimel remondi- või hooldusgarantiisid, mis tegelikkuses ei toimi. Meie ettevõte pole selliselt käitunud.“ APM Tehnika omanik arvab, et turukonkurentsi tingimuses võivad peale ametlike margiesinduste muud nende kõrval sama valdkonnaga tegutsevad ettevõtted konkurentsi n-ö teravdada ja turuhindu mõjutada. Näiteks on tema sõnul suur vahe hinnas olenevalt sellest, kas inimene laseb oma autot hooldada konkreetse firma müügi- ja hooldusesinduses, kus hinnad on palju kõrgemad, või kusagil mujal hea mainega ettevõttes, kus hinnad on tarbijale soodsamad. „Kuid selle juures ei rikuta ühtegi õigusakti,“ kinnitab Otema.

Müüvad legaalseid sõidukeid

Otema sõnul on neil ainus kontakt Piaggio Groupiga olnud Poola õigus- ja advokaadibüroolt saadud kirja kaudu, kus öeldi, et ATM Tehnika peab maha võtma Piaggio Groupi reklaamtahvlid.

Ta ei varjagi, et nad müüvad muude kaupade kõrval ka Piaggio mootorrattaid, kuid selline tegevus ei nõua kokkuleppeid tootjaga. Nad ei ole end esitlenud Piaggio Groupi esindusena.

„Me müüme vaid legaalsel teel saadud uusi ja kasutatud mootorrattaid ning teostame vajaduse korral nende remonti. Me ei tee midagi seadusvastast,“ rõhutab Otema veel korra.

Üritavad jätta valet muljet

Ugnius Stančius omakorda kinnitab, et nad on saatnud APM Tehnikale mitu kirja ise ning seda on teinud ka Piaggio Group.

„Nad endiselt ilma tehase toeta nii müüvad sõidukeid, kasutavad kaubamärke kui ka õiguseta kasutavad veebidomeene, mistõttu on Piaggio grupp otsustanud APM Tehnika vastu kohtusse minna ja valmistab seda praegu ette. APM Tehnika ei täida kohustusi, järgi reegleid ega vastuta teeninduse eest. Nad üritavad jätta klientidele muljet, et neil on tehase tugi, kuigi see on Eestis ainult Velt Motocenteril.“

Mis on Piaggio Group?

Tegemist on Itaalia mootorrataste ja mopeedide tootjaga, mis toodab Piaggio, Vespa, Aprilia, Moto Guzzi ja Derbi kaherattalisi sõidukeid. Nende peakontor asub Pontaderas Itaalias. Ettevõtte lõi 1884. aastal Rinaldo Piaggio, kusjuures esialgu ehitati vedureid ja vaguneid. Grupis töötab kokku ligi 7000 inimest. Ettevõte on Milano börsil. 2021. aastal müüsid nad kokku 536 000 sõidukit ning aasta hiljem juba 625 500. Käive kasvas 1,67 miljardist eurolt üle kahe miljardini. Netokasum oli 2022. aastal 84,9 miljonit eurot. Kusjuures on olnud aegu, kui ettevõtte saatus on olnud tõsise kahtluse all ja pankrotist ei ole palju puudu olnud.

Juriidiline vaade

Advokaadibüroo WALLESS konkurentsiõiguse valdkonnajuht Kaisa Üksik ütleb esmalt, et tarnijal (tootjal) on üldjuhul õigus valida, kuidas ta oma toodet lõpptarbijale turustab: müüb toodet ise otse tarbijale või kasutab toote müügiks edasimüüjaid. Kui tarnija on otsustanud kasutada toodete müügiks edasimüüjaid, siis lubavad konkurentsireeglid tarnijal mingitel juhtudel seada oma toodete edasimüügile piiranguid, määrates näiteks territooriumid, kliendirühmad või edasimüüjad (ainuõiguslik ja valikuline turustussüsteem).

„Selliste turustussüsteemide eesmärk on anda tarnijale rohkem kontrolli oma toodete müügil lõpptarbijale ning motiveerida volitatud edasimüüjaid (nn ametlikke maaletoojaid) tegema investeeringuid toodete müügiedendusse ja müüki – kaitstes seeläbi ka toote brändi,“ selgitab Üksik.

Tema sõnul ei kaitse sellised piirangud tarnijat ja volitatud maaletoojat siiski paralleelkaubanduse (parallel trade) eest, mis põhineb kaupade vaba liikumise põhimõttel. Paralleelkaubandus võib viia aga olukorrani, kus volitamata edasimüüjad saavad mh ebaõiglast kasu volitatud maaletooja reklaamikulult ja muudest investeeringutest.

„Samuti võib selline paralleelkaubandus kahjustada toote brändi. Seejuures peab tarbija arvestama, et selliste volitamata edasimüüjate müüdavad tooted ei pruugi hõlmata tavapäraseid toote garantii- ning tugiteenuseid.“

Mida saab tarnija sellises olukorras teha?

Kaisa Üksiku sõnul tekib kaks peamist küsimust:

(1) kas mõni volitatud edasimüüja on rikkunud tarnijaga sõlmitud lepingut;

(2) kas volitamata edasimüüja rikub tooteid müües tarnija õigusi?

Esimesel juhul tuleb vaadata tarnija ning volitatud edasimüüja vahelist lepingulist suhet. Näiteks, kas volitatud edasimüüja on rikkunud näiteks mõnda nendevahelist lepingulist kohustust, mis sisaldab edasimüügipiirangut. Kui jah, siis võib tarnijal olla õigus rakendada edasimüüja vastu sanktsioone ning muid lepingulisi meetmeid (nt nõuda leppetrahvi). Selliste kohustuste/piirangute kokkuleppimisel tuleb siiski olla ettevaatlik, sest mitte kõik edasimüüki piiravad kokkulepped ei ole konkurentsireeglite järgi lubatud.

„Teisel juhul tarnija ning volitamata edasimüüja vahel lepinguline suhe eelduslikult puudub (või on lõppenud). Siin võib tekkida küsimus, kas selline edasimüüja rikub oma käitumisega muid tarnija õigusi, näiteks tarnijale kuuluvat intellektuaalset omandit (nt kaubamärki). Üldjuhul, kui kaubamärgiga kaitstavad tooted on Eestis (või muus Euroopa Majanduspiirkonna riigis) kaubamärgiomaniku poolt või nõusolekul varasemalt käibesse lastud, siis loetakse kaubamärgiomaniku kaubamärgiõigus ammendunuks. Sellisel juhul on edasimüüjal üldjuhul lubatud kaubamärki toodete reklaamiks ja müügi edendamiseks kasutada.“

Eelmainitust hoolimata võib kaubamärgiomanikul siiski olla õigus keelata edasimüüjal oma kaubamärki kasutada, kui ta suudab tõendada, et tal on õigustatud huvi kauba edasise ärieesmärgil kasutamise vastu. Kohtupraktika kohaselt võib selline põhjus olla näiteks see, kui kaubamärgi kasutamine kahjustab oluliselt kaubamärgiomanikku. Samuti, kui kaubamärgi kasutamine jätab väära mulje, et edasimüüja ja kaubamärgiomaniku vahel on ärisidemed, s.t edasimüüja kuulub kaubamärgiomaniku turundusvõrku või nende vahel on eriline side.

„Poolte täpsed õigused ja võimalused, kuidas oma õigusi sellises olukorras kaitsta, kui tooteid müüb tarbijale volitamata edasimüüja, sõltuvad juba konkreetsetest asjaoludest.“

KOMMENTAAR | Millised on tootja variandid?

Elo Tamm, Advokaadibüroo Cobalt partner

Tootjal on õigus valida erinevate turustussüsteemide vahel. Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrusest (nii EL-i kui ka Eesti tasandil) tuleneb, et juhul, kui tootja ja edasimüüja turuosad vastavatel müügi- ja ostuturgudel jäävad alla 30%, on tootjal ühes valitud turustussüsteemiga õigus kohaldada teatavaid konkurentsipiiranguid.

Näiteks ainuõigusliku turustussüsteemi puhul saab tootja määrata mingi konkreetse territooriumi või kliendirühma raames kuni viis ainuõiguslikku edasimüüjat ning piirata kõiki teisi ettevõtjaid sellele territooriumile või kliendirühmale aktiivselt müümast. Samas valikulise turustussüsteemi korral volitab tootja konkreetse territooriumi raames edasimüüjateks vaid sellised ettevõtjad, kes vastavad teatavatele kvantitatiivsetele või kvalitatiivsetele tootja kehtestatud kriteeriumidele. Sellisel juhul müüb tootja tooteid vaid volitatud edasimüüjatele ning keelab volitamata edasimüüjatele edasimüügi. Samuti on tootjal võimalik kasutada nn vaba turustussüsteemi, mis ei vasta kumbagi eelneva ülesehitusele ning kus võib teatud reeglite piires samuti kohaldada konkurentsipiiranguid. Tootja võib erinevatel territooriumidel või erinevate kliendirühmade raames kasutada erinevaid turustussüsteeme, s.t tootja ei pea igal pool sama süsteemi kasutama.

Siiski ei ole tootjal õigust piirata passiivset müüki, s.o ettevõtja poolset müüki klientidele, kellele ettevõtja pole aktiivset müügitegevust suunanud, kuid kes on ise ettevõtja poole ostusooviga pöördunud. Näiteks on mõnel naaberriigi ettevõtjal, kellel on turustussüsteemi tõttu keelatud Eestis tooteid edasi müüa ning kes ei oma Eestis füüsilist asukohta ega suuna Eestisse müüki veebipoe kaudu, lubatud siiski müüa tooteid Eestis elavatele isikutele, kes sõidavad ise naaberriiki ettevõtjalt tooteid ostma. Passiivset müüki saab sellegipoolest piirata volitamata edasimüüjatele.

Edasimüügipiirangute kindlakstegemine sõltub seega tootja kehtestatud turustussüsteemist ja selle lubatavusest ning edasimüügilepingute sisust. Tootja intellektuaalse omandi kasutamine füüsilistes ning veebipoodides on reeglina lubatud vaid vastava lepingulise kokkuleppe alusel ning selles sätestatud tingimustel