A24pettus
Auto24-s leviva pettuse ohver: rumala peaga sisestasin PIN-i ja kohe tuli SEB-st meilile hoiatus
Kui pakkumine on liiga hea, et tõsi olla, võib olla tegu pettusega
Tänapäeval on raske leida kedagi, kes poleks kokku puutunud mõnda tüüpi internetikelmusega. Delfi Ärilehe postkasti jõudis huvitav lugu sellest, kuidas Auto24-s oma Audit müünud lugeja oleks ilma jäänud kogu oma rahast.
„Panin auto müüki nagu ikka, lisasin kuulutuse Auto24 portaali. Kuna mul on teine auto, millega igapäevaselt sõidan, siis oli müügiga pigem kiire, et saaksin lahti ja edasi liikuda. Ühel hetkel võttis ühendust keegi Sławomir Charzyński, ütles, et on ettevõtja Leedust ja et võtaksin temaga ise ühendust. Tagantjärele vaadates olid juba meil ja muud kontaktid muidugi enam kui kahtlased. Kuna tahtsin kiirelt müüa, ei pööranud ma sellele tähelepanu,“ meenutab Ärilehega vestelnud Margus (nimi muudetud – toim.).
Selline kiri potsatas Marguse postkasti
Selline kiri potsatas Marguse postkasti
FOTO: Ärileht | Delfi Meedia
Margus oleks võinud jääda sel päeval ilma kõigist oma säästudest ja halvemal juhul saanud kaela ka kiirlaenud, sest pätid kaaperdasid tema Mobiil-ID. „Jätkasime vestlust WhatsAppis. Seal ta kasutas vene keelt. Kirjutas, et tuleb ekstra Tallinnasse, maksab 1000 eurot ettemaksu ja võtku ma kuulutus maha, sest ta on tõsine ostja. 1000 eurot pidi tulema SEPA maksena. Saatis veel foto oma ID-kaardist.“
See kõik suurendas Marguse sõnul veelgi usaldust. „Muidugi täna pole ma kindel, et ta üldse Leedust oli, samahästi võis ta olla mõni naabermaja venelane siitsamast Tallinnast.“
Vestlus WhatsAppis jätkus seni, kuni Sławomir teatas, et SEPA makse tegemiseks tuleb Margusel jagada temaga enda isikuandmeid. Lisaks jagas ta linki, mis tagantjärele oleks pidanud kõik häirekellad helisema panema. „Aga nagu öeldud, olin entusiastlik, et saaksin auto müüdud. Edasi tuli valida pank, kuhu sisse logida, ja telefonile tuli teade, et pean sisestama PIN-koodi. Muidugi rumala peaga sisestasingi PIN-i. Kohe peale seda tuli SEB-st meilile hoiatus: „Olete kinnitanud juurdepääsu oma SEB rakendusele ning loonud uued PIN-koodid maksete ja lepingute kinnitamiseks.“
Petuleht andmete saamiseks
Petuleht andmete saamiseks
FOTO: Ärileht | Delfi Meedia
Siis sai Margus aru, et Sławomir ei soovi mitte ta autot osta, vaid saada ligi tema pangakontole. „SEB kirjas oli, et logiti sisse Apple’ist, aga mul on Samsung. Edasi reageerisin kiiresti ja tegin ise oma konto tühjaks, õnneks on mul mitu kontot ja nii sain raha päästetud. Piinlik lugu muidugi. Aga peab jagama, ehk päästan sedasi mõne inimese vara,“ tõdes ta.
Igapäevane probleem
Suheldes Auto24 esindajaga, tuleb aga välja, et Margus pole sugugi ainukene ja kliendid pöörduvad järjepidevalt sarnaste kaebustega ettevõtte poole. „Kahjuks on sarnased pettuseskeemid internetis üsna levinud ja Eesti ei ole erand. Sellised juhtumid, kus petturid üritavad müüjatelt andmeid välja petta, esinevad ja on meie praktikas juba vana petuskeem. Täpset statistikat on raske anda, kuna paljud ohvrid ei pruugi isegi politseisse või Auto24 poole pöörduda,“ selgitas Auto24 tootejuht Priit Viilip.
Skeeme, millega automüüjad kokku võivad puutuda, on tema sõnul peamiselt neli.
Deposiidipettus. Lubatakse suurt ettemaksu (deposiiti), kuid selle tegemiseks nõutakse isikuandmeid, pangakonto andmeid või isegi PIN-koode.
Võltsitud maksekinnitused. Petturid võivad saata võltsitud maksekinnituse, et veenda müüjat kaupa üle andma, kuigi tegelikult raha laekunud ei ole.
Välismaised ostjad. Tihti väidavad petturid, et nad on välismaal või madrused laeval ega saa isiklikult kohale tulla. Sel põhjendusel üritavad nad maksmiseks keerulisi skeeme kasutada või nõuavad transpordi eest ettemaksu.
Andmepüügilingid. Petturid võivad saata võltsitud veebilehtede linke. Veebileht näeb välja nagu pank ja on loodud selleks, et varastada kasutajate sisselogimisandmeid.
Ole valvas!
Autot müües või ostes tasub järgida pettuste vältimiseks mõningaid ettevaatusabinõusid.
Esiteks soovitab Viilip hoida oma isiklikud andmed, nagu pangakonto andmed, PIN-koodid ning Smart-ID või ID-kaardi info ainult enda teada – neid ei tohiks kunagi võõrastega jagada. Skeptiliselt tuleks suhtuda ka suurtesse ettemaksetesse või „liiga headesse“ pakkumistesse, kuna need võivad viidata pettusele.
Enne tehingut tuleb kontrollida nii ostja kui ka auto tausta – näiteks auto ajalugu saab kontrollida VIN-koodi abil veebilehel vininfo.ee. Makse tegemiseks tuleb eelistada turvalisi viise, nagu ametlik pangaülekanne, ning vältida klõpsamist kahtlastel linkidel, kontrollides alati veebiaadressi õigsust enne klõpsamist.
Pettusekahtluse korral on tarvis sellest kindlasti teavitada kuulutuse veebiplatvormi ja vihjevormi kaudu politseid. Platvorm, näiteks Auto24, analüüsib saabuvat teavet ja rakendab vajaduse korral meetmeid – näiteks piirab kasutaja õigusi, saadab talle hoiatusi ja teeb koostööd õiguskaitseorganitega –, et tagada turvaline keskkond kõigile kasutajatele.