A-kat
Aprillist lihtsustub mootorratta juhtimisõiguse saamine. Kas see muudab liikluse ka ohtlikumaks?
Maarja-Liisa Pintman maarja-liisa.pintman@delfi.ee
Aprillist saab B-kategooria autojuhiloa omanik senisest lihtsamini ka mootorrattaga sõita.
FOTO: Argo Ingver | Delfi Meedia
7 min
Aprillis jõustuvad liiklusseaduse muudatused, tänu millele saab B-kategooria autojuhiloa omanik senisest lihtsamini ka mootorrattaga sõita. Selgitame, mida muudatus täpsemalt tähendab ning kuidas võib see mõjutada liiklustihedust ja -ohutust.
Aprillist jõustub oluline liiklusseaduse muudatus
„Seadusemuudatuse eesmärk on lihtsustada A1-kategooria mootorratta juhtimisõiguse omandamist B-kategooria juhiloa omanikele, kellel on olnud juhiluba vähemalt kaks aastat ehk nad on juba küllaldase liikluses osalemise kogemusega. Kehtiva korra järgi on A1-kategooria mootorratta juhtimiseks vaja läbida nii teooria- kui sõiduõpe ning sooritada eksamid transpordiametis,“ selgitas kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld.
Tema sõnul võimaldab muudatus, mille kohaselt eksameid ei pea sooritama, kuid koolituskursus tuleb läbida, autojuhtidel lihtsamini mootorratta juhtimise õigust saada. Sellisel viisil saadud A1-kategooria juhtimisõigus kehtib ainult Eestis ja seda tõendatakse liiklusregistri kandega. Kui on soov ka väljaspool Eestit A1-kategooria sõidukit juhtida, tuleb sooritada lisaks eksamid ja kategooria kantakse juhiloale.
Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid, nagu Läti, Tšehhi, Itaalia, Malta, Slovakkia, Hispaania, Austria, Poola, Portugal, Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburg, on juba rakendanud seda võimalust. „Mõnes neist riikidest on kehtestatud lisatingimused, näiteks juhi vanusepiirang, B-kategooria juhtimisõiguse staaž ja lisakoolituse nõue,“ lisas kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juht.
Millised sõidukid kuuluvad A1-kategooriasse?
Velt Motocenteri juht Hanno Velt selgitas, et A1-kategooria tähendab mootorratast, mille mootori töömaht ei ületa 125 cm3 ja võimsus 11 kW. Selle alla lähevad kergemad mootorrattad ja suuremad rollerid.
„125-kuupsentimeetrine mootorratas või motoroller on tegelikult hea igapäevane transpordivahend, millega on soodne ja lihtne sõita ning saab ka esimese tõelise mootorrattatunde kätte. Eks sõidumõnu ongi peamine – hea liigelda, parkida ja võtab ka vähem kütust. Samas kerge ja hea juhitavusega,“ lisas ta.
Peale selle on Tallinna linna avalikel tasulistel parkimisaladel kaherattaliste mootorsõidukite parkimine tasuta.
Velt Motocenteri juhi arvates on 125 cm3 mootorratas väga mõnus liiklusvahend. „Teen sellega isegi teinekord linna vahel lühemaid otsi. Väiksema rattaga saab aga samamoodi kätte vabaduse ja värske õhu tunde ning autost tihti kiiremini kohale ka. Ummikud niiväga mootorratturit ei sega.“
„125 cm3 masin on algajale hea: enamik inimesi peaks selle juhtimisega hakkama saama. Kes tahab mugavamalt, see ostab 125 cm3 rolleri, millega ei pea käike ka vahetama,“ ütles Velt.
Päris palju inimesi käib juba kevadeks mootorrattaid tellimas
FOTO: Ilmar Saabas | Delfi Meedia
Hanno Veldi sõnul oli 2024. aastal mootorrataste ja mopeedide (L1e, L2e, L3e, L4e, L5e) müük 2023. aastaga samal tasemel, mis on masuaasta kohta hea tulemus. Viimased kolm aastat on tsikleid müüdud samas mahus – üle 1600. Müük hakkas üldiselt suurenema alates 2022. aastast, enne seda müüdi aastas 1200–1300 ratast.
Velt peab mõistlikuks, et 125 cm3 mootorratta sõiduõiguse saab koos tavalise B-kategooriaga edaspidi lihtsamalt. „Enamikus Euroopa riikides kehtib see juba ammu.“
„Seni osteti Eestis 125 cm3 rattaid vähe, sest nende jaoks pidi ikkagi täismahus tsikliload tegema. Nüüd see kindlasti muutub. Võtsime ise ka juba rohkem 125 cm3 masinaid lattu varuks.“
Velt Motocenteri juht tõdes, et päris palju inimesi käib juba küsimas ja uurimas ning rattaid tellitakse ka kevadeks ette. Tema hinnangul jäävad praegu rohkem levinud 50 cm3 rollerid edaspidi pigem noortele sõitmiseks.
Oodata on liiklustiheduse kasvu?
Aprillist saavad B-kategooria juhiloa omanikud senisest lihtsamini mootorrattaga sõita, kusjuures kaherattalise eelis on ka madalam aastamaks. Kuna see võib teedele rohkem mootorrattaid tuua ja liiklustihedust suurendada, tekib paratamatult küsimus ka liiklusohutuse kohta.
Kaherattaliste liiklussagedust tihendab ka juba järgmisest nädalast Tallinnas alustav elektriliste minimopeedide renditeenus, millega lisandub linna liiklusesse lausa 1000 minimopeedi.
Tallinna abilinnapea Kaarel Oja ütles Fortele, et renditeenusega kaasneb mitu muret. „Ühelt poolt tähendab see muidugi suuremat segadust tänavatel, kuid veel olulisem on liiklusohutus. Kokkupõrge ligi 50 kg kaaluva pisimopeediga on hoopis midagi muud kui üle poole kergema elektritõuksiga,“ sõnas Oja.
Samal teemal
Kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juhi sõnul ei oska nad praegu ennustada, kui populaarseks A1-kategooria sõiduõiguse omandamine muutub ja kas nende sõidukite osakaal tänavatel märgatavalt suureneb. „Kindlasti ei saa eeldada, et A1-kategooria mootorratta juhil on ebapiisav sõiduoskus, kui tal on juba vähemalt kaheaastane liikluses osalemise kogemus ning läbitud on täiendavalt asjakohased kursused,“ ütles Tähepõld.
Ta lisas, et transpordiamet teeb ka liiklusohutusalaseid kampaaniaid, et parandada liiklejate teadlikkust liiklusreeglite järgmise tähtsuse ja mittejärgimise tagajärgede kohta. Samuti pöörab mootorratturite käitumisele suuremat tähelepanu PPA liiklusjärelevalve käigus.
Margus Tähepõld kommenteeris ka Tallinna uute minimopeedide teemat. Ta ütles, et omavalitsustel on õigus kehtestada liiklusohutust suurendavaid piiranguid, näiteks kehtestada piirkonniti pisimopeedide ja elektriliste tõukerataste maksimaalse kiiruse, mis aitab vähendada võimalikke riske tiheda liiklusega aladel.
Hanno Velt näeb seadusemuudatuses hoopis liiklusohutuse paranemist: „Vastu võetud seadusemuudatuse kõige olulisem kasu on suurem liiklusohutus. A1-ratta eelis on see, et kui väikse rolleri kiirus on piiratud 45 kilomeetrini, siis suurema rattaga saab liiklusvooga samas tempos liikuda ja ei jää kellelegi ette ka maanteel.“
PPA liiklusseaduse muudatusest
FOTO: Martin Ahven | Õhtuleht
Oma vaadet liiklusseaduse muudatuste ja võimaliku liikluse tihenemise kohta jagas ka Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss.
„Kui vaadata möödunud aasta statistikat – kergliikurijuhi osalusel juhtus veidi üle 400 liiklusõnnetuse, kus oli inimkannatanuid –, võib ju puusalt prognoosida, et liiklusvahendite lisandumisel olukord halveneb. Aga ma ei tahaks siiski ennustada, mis tegelikult juhtuma hakkab, sest kui võtame suhtumise, et liikluspilt halveneb, võimendame seda uskumust,“ ütles Kirss.
Ta lisas: „Tegelikult saame loota ja ise töötada selle nimel, et inimesed võtavad uued seadusemuudatused vastu ning austavad teisi kaasliiklejaid. Fakt on, et eri sõiduvahendite lisandumisel linnapilti või maanteele peame olema tähelepanelikumad ning mõtlema rohkem teistele, kes koos meiega liiguvad.“
Tema sõnul saab politsei teha ainult järelevalvet, kuid nad ei saa sõita kaasa iga kergliikuri, mopeedi või sõidukiga – juhib ja vastutab ikkagi inimene ise.
„Olen kahe käega poolt, et liikluskultuur mitmekesistuks, kuid see ei saa tulla ootuse arvelt, et politsei peab hakkama jõuliselt sekkuma. Hea liikluskäitumine algab igast liiklejast. See tähendab, et sõiduvahendit valides või jalgsi kõndides tuleb olla teadlik, kes koos sinuga liiguvad ja millised on ohud,“ selgitas Kirss.
Mopeedijuhte kontrollib politsei esialgu tavapärase liiklusjärelevalve käigus.
„Möödunud kaks aastat olid mootorratastega juhtunud õnnetuste poolest kahjuks üsna mustad, kuid milliseks kujuneb käesolev aasta, oleneb ju samuti kõigist liiklejatest endist. Võimalik, et mootorrataste lisandumine teedele, nende lihtsam kättesaadavus ja võib-olla ka mitte nii hea üldine liiklusalane väljaõpe toovad rohkem liiklusõnnetusi. Ent ma usun ja loodan, et mullust kurba statistikat ei korrata ning hoitakse ennast ja teisi,“ rääkis PPA esindaja liiklusohutusest.
