2,8milli
FOTO: DABYKI.NADYA | SHUTTERSTOCK
04.01.2024, 00:07
Pätid petsid telefoni teel välja üle 2,8 miljoni euro (8)
Inimesed andsid telefonipetturitele mullu üle kahe korra rohkem raha kui aasta varem. Pättide üks viimaseid uuendusi on reaalsete politseiametnike nimede ja auastmete kasutamine.
Kuula artiklit
5 min
Lisa
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Vjatšeslav Milenini sõnul oli lõppenud aasta novembrikuu seisuga telefonipettustes kannatanuid juba 481 ja kahju 2,8 miljonit eurot, samal ajal kui terve 2022. aasta peale oli kannatanuid 293 ja kahju 1,3 miljonit eurot.
„Kurvaks teeb see, et petuskeemid on ühed ja samad, kuid inimesed langevad teadmatusest ikkagi ohvriks,“ nentis ta.
Eelmisel aastal tegi politsei ohvrite seas ka uuringu ja selgus, et pooled polnud taolistest petuskeemidest varem kuulnudki.
Libapolitseinike kõned
Telefonipettused on üks kolmest peamisest skeemist, mida pätid Eestis kasutavad.
Need on olnud suunatud eelkõige inimestele, kes räägivad vene keelt ning elavad peamiselt Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuid see ei tähenda, et mujal võiks valvsuse kaotada.
Pättide üks viimaseid uuendusi on reaalsete politseiametnike nimede ja auastmete kasutamine. Kõige sagedamini teatab libapolitseinik, et inimese suhtes on alustatud kriminaalmenetlust või keegi püüab pettuse abil pangast tema raha kätte saada.
Milenin rõhutab, et ühtegi kriminaalmenetlust ei viida läbi telefoni või interneti teel. „Kui teile helistab keegi politseist, pange tema nimi ja helistamise põhjus kirja ning toru ära. Siis helistage ise politseisse ja küsige üle, kas ja miks politsei teie poole pöördus. Suure tõenäosusega saate teada, et tegu oli pettusega,“ soovitas ta.
Teine levinud petuskeem on SMSid ja e-kirjad, kus inimesi meelitatakse linkide kaudu oma salasõnu ja koode ära andma.
Milenini sõnul ei pea seejuures paika arvamus, et petta saavad enamasti vanemad inimesed. „Kannatanuid on igas vanuses. Ka noored inimesed annavad vabatahtlikult petturitele raha ära ja jagavad kolmandatele isikutele oma ID-kaardi koode,“ tõdes ta.
Politseile teeb muret, et inimesed ei saa aru, mis on PIN1 ja PIN2 vahe ning mida nendega teha saab. „PIN1 on isiku tuvastamine ja PIN2 on digitaalne allkiri, mille kasutamisel on alati juriidiline tagajärg – seda kasutatakse lepingu allkirjastamiseks või ülekande kinnitamiseks. Kui telefonis öeldakse, et keegi tahab pangast teie raha varastada ja nende koodidega saab tehingu tühistada, on tegemist kelmiga,“ rõhutas Milenin.
Lingikelmuste üks liike on ka pakikelmused (inimesele on väidetavalt pakk, mille kättesaamiseks tuleb midagi teha) ning nende arv on aastaga mitu korda kasvanud. Mullu anti politseile teada u 80 sellisest pettusest kogukahjuga 53 000 eurot. Läinud aasta novembri lõpuks oli registreeritud pettusi juba 265 ja rahaline kahju 221 000 eurot.
Skeemid võivad muutuda kiiresti
Vastavalt sellele, kuidas pettusi läbi hammustatakse, leiutatakse ka uusi, millega inimeste ohutunnet hajutatakse ja usaldusväärset muljet luuakse. Nii näevad kurjategijate loodud libaveebilehed välja vägagi ehtsad ja sarnanevad pea üks ühele mõne panga, kullerfirma või maksuameti omaga.
Milenini sõnul on oma rahaga majandamiseks kõige kindlam kasutada telefonis või arvutis varem salvestatud kodulehti ja alla laetud rakendusi. „Mis tahes link e-kirjas või sõnumis on alati oht. Kui näiteks maksuameti nimel nõutakse mingi summa tasumist, helistage ja küsige, milles asi on,“ soovitas ta.
Tõsi on, et petturid võivad juba homme oma skeeme muuta. „On arusaadav, et inimesed ei jõua kõiki uudiseid uute petuskeemide kohta jälgida, aga need keerlevad alati raha ümber,“ rõhutas Milenin.
Kõige suuremad summad petetakse välja investeerimisskeemidega. Eelmise aasta novembri lõpuks oli Eesti inimestelt välja meelitatud 4,5 miljonit eurot, ohvreid 279.
„Kui teile pakutakse ülihead kasumi teenimise võimalust, tehke põhjalik taustauuring, kellele te oma raha annate,“ toonitas Milenin.