pandora

Estonia vraki avanenud ramp avas ka spekulatsioonide Pandora laeka

 (466) Rambi avanemise põhjuse saab teada kinnituskohtade purunemispindasid uurides. Pääs laevale on nüüd avatud, rootslased tahavad arutleda, kas siseneda on üldse vajalik.

Tuuli Jõesaar

tuuli.joesaar@epl.ee

Karoliina Hussar

karoliina.hussar@delfi.ee

Kolmapäeva õhtul avalikustasid Estonia vraki uurijad, et laeva ramp on avatud. Estonia visiir eraldus pärast õnnetust, kuid visiiri taga olnud ramp jäi peaaegu suletuks. Kaheksast kinnitusest kuus olid küll purunenud, kuid kaks kinnitust hoidsid rampi asendis, mis jättis laevakere ja rambi vahele veidi üle poole meetri laiuse pilu. Teisipäeval näitas veealune radar, et ramp on avatud, ja kolmapäeval kinnitas seda uurimislaevalt vette lastud allveeroboti kaamera. Pääs autotekile on seega avatud, kuid peale selle avas pärani ramp ka spekulatsioonide Pandora laeka.

Neljapäeval käis Eesti veebimeediast läbi seisukohti, milles väljendati võidurõõmu selle üle, et rambi avatus on kinnitanud kahtlusi mustade jõudude ja kurjade käte tegutsemisest. Nendele vastukaaluks kõlas teadlaste hääli. Juba üksnes tehnilisest aspektist olnuks sellist vandaalitsemist keeruline korraldada.

Estonia ramp kaalub 10–15 tonni, selle eemaldamiseks ei piisa paarist tuukrist, kes kiiresti sõrgkangiga laeva juurde sukelduvad.

Tallinna tehnikaülikooli vanemteaduri laevaehitusinsener Kristjan Tabri sõnul on väga ebatõenäoline, et viimasest salvestusest möödunud kahe aasta jooksul õnnestus kellelgi hukupaigal segamatult tegutseda. Soome piirivalve hoiab hauarahu alal silma peal ja sõidab merele, kui seal peaks keegi peatuma. Estonialt rambi eemaldamine poleks ka olnud kiire töö, selleks olnuks vaja erivarustust ja tugilaeva. Kristjan Tabri hinnangut mööda kaalub Estonia ramp 10–15 tonni, selle eemaldamiseks ei piisa paarist tuukrist, kes kiiresti sõrgkangiga laeva juurde sukelduvad.

„Rambi avamine eeldaks hingede lahti lõikamist, selleks vajalikku varustust ja veepinnal tugilaeva. Raske on ette kujutada, et teadaolevas paariaastases ajavahemikus oleks keegi suutnud seda teha,” sõnas Tabri. Ta pidas silmas seda, et Rootsi filmitegija Henrik Evertssoni võttegrupp saatis sarja „Estonia – leid, mis muudab kõike” jaoks sukeldumisroboti vraki juurde 2019. aasta sügisel. Kui Evertsson oleks toona näinud, et ramp on avatud, poleks ta seda kahtlemata enda teada jätnud. Seega võib eeldada, et rambi kinnitusaasad purunesid millalgi viimase kahe aasta jooksul.

Metall võis väsida

Nii Estonia katastroofi põhjuste uurimiskomisjoni liige ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor mehaanikateadlane Jaan Metsaveer kui ka mereteadlane Tarmo Soomere toetavad praeguseks teadaoleva põhjal seisukohta, et rambi kinnitused andsid alla aja ja merevee mõjule.

„Merre sattuvate asjadega on nii, et need kipuvad lagunema. Isegi rauast laevad. Võtame kas või Titanicu, mis on üsna nobedasti ookeani põhjas lagunenud. Kui raud on vees, siis rooste ja bakterid ikka söövad seda. Eriti siis, kui erinevad materjalid kokku puutuvad. Selles pole midagi imelikku, et mõni hing või tugi lõpuks läbi roostetab. Vandenõuteooriate häda on selles, et nad eeldavad, nagu oleks inimene võimeline keerukaid sündmusi kontrollima. Tohutult tõenäolisem on, et see on looduslike protsesside tulemus. See ramp sai laeva uppumisel kõvasti kannatada. 27 aasta jooksul jõuab rooste vigastatud rauda päris palju süüa. Kurikaela ei saa samal ajal lõpuni välistada, aga mereseire radarid peaksid nägema kõiki laevu, kes sinna alale on läinud,” sõnas Soomere.

Kristjan Tabri põhjendas samuti, miks on just merevee mõju loogiline eraldumise põhjus. Rambil oli kaheksa kinnitusaasa, neli allservas ja mõlemas pardas ülevalpool veel kaks. Juba Estonia huku uurimise lõppraport ütles, et kaheksast aasast on terved ainult kaks, ning kui laev põhja läks ja tagurpidi vajus, jäi kogu rambi raskus rippu kahe aasa peale. „Kui mõlemad on terved, võib ramp püsida oma õiges asendis. Kui üks neist puruneb, siis jääb hoidma kahe punkti asemel üks ja ramp võib vajuda viltu, raskuse all puruneb mõne aja pärast ka teine,” lausus Tabri.

Selle, mis juhtus, saab õnneks faktiliselt kindlaks teha. „Kui ramp oleks täiesti eest ära, peaks aasad olema läbi lõigatud. Sellisel juhul tuleks ramp üles tuua. Kui ramp on ühe hingega kinni ja põhjas, peaks kinnitusaasadest tegema seal võimalikult head ülesvõtted, et uurida purunemispindasid. Aja jooksul võis purunemise põhjustada ka metalli nn väsimine,” rääkis Tabri.

Aja jooksul võis purunemise põhjustada ka metalli nn väsimine.

Rootsi ohutusjuurdluse ameti peadirektori kohusetäitja Jonas Bäckstrand nentis, et kuna pääs autotekile on nüüd avatud, tuleb arutada, kas uurijatel on vajadus sinna siseneda, sest hauarahu rikkumisel peab olema väga selge põhjus. „On hakatud arutama, mil määral peame vajalikuks sinna sisse minna,” ütles Bäckstrand Rootsi uudisteagentuur TT-le.

Eesti valitsus ei ole Estonia vrakile sisenemise küsimust veel arutada jõudnud.

Autotekile sisenemine

Riigihalduse minister Jaak Aab, kes neljapäevasel valitsuse istungil asendas peaminister Kaja Kallast, tõdes hiljem pressikonverentsil, et Estonia vraki uurimise tulemused istungil jutuks ei tulnud. Aab selgitas, et kuna valitsus pani Estonia uurimise täielikult ohutusjuurdluse keskuse õlgadele, peavad ka sellised keskused tegema otsused järgmiste sammude – näiteks laeva sisenemise – kohta.

„Meie ei hakka siin valitsuse istungil küll ise oletama, mida see [täielikult murdunud vööriramp – toim] tähendab ja kas sellest tulevad ka mingisugused järgmised sammud,” ütles Aab. „Nemad seda uurivad ja sealt tulevad need kompetentsed järeldused. Küll aga on valitsuse liikmed avaldanud arvamust, et me lähiajal peaksime teemat arutama,” lisas riigihalduse minister.

Praegu pole veel infot, kas Rootsis on Estonia vrakile sisenemise küsimus valitsusse jõudnud. Erinevalt Eesti avalikkusest suhtutakse Rootsis Estonia uuringutesse väga leigelt. Kõigis suuremates lehtedes on ilmunud väikesed uudisnupud, kuid neiski pole vöörirambi avatus pälvinud peatähelepanu. Rohkem kirjutatakse sellest, et seni arvatud pehme pinnase asemel on laeva ümbruses ka kive ja kõvemat pinnast.

Isegi tabloid Aftonbladet, millest võiks oodata rohkem salapärale orienteeritust kui konservatiivsematest päevalehtedest, kajastab Estonia uuringuid väga vaoshoitult. Pealkirjas märgitakse, et Estonia lebab seni arvatust kivisemal põhjal, ja see info on toodud ka uudise pealkirja. Vöörirampi puutuvast kirjutatakse uudise viimases lõigus. „Vööriramp on vildakil, kuid põhimõtteliselt täiesti maas, võrreldes sellega, et Jutta Rabe ja rahvusvahelise laevahuku uurimise komisjoni uuringu ajal oli see 60 sentimeetrit lahti. See pole täiesti lahti, kuid ripub ühte kinnitust pidi külje pool,” kirjeldas Rolf Sörman, kes esindab Rootsis laevaõnnetuses hukkunute lähedasi.

Väljavõte Estonia huku lõppraportist

Vööriramp oli veidi avatud, umbes ühemeetrise avaga üleval. Rambi seisundit uuriti peaasjalikult alumises osas, sest juurdepääs ülemisele osale oli takistatud. Kaks vasakpoolset hinge rambi allservas olid lahti rebitud. Rambi mõlema käituri kolvivarte kinnitused olid purunenud. Kuivõrd ramp oli osaliselt avatud, olid ka käiturid osaliselt välja tõmmatud. Rambi vöörpiigitekile tagasikukkumist tõkestavad turvavaierid olid rambi mõlemal küljel kõrvadest lahti tulnud. Rambi alumise külje taladel leiti mitmesuguseid sügavaid muljumisjälgi, eriti rambi allosas.

Rambi vasakpoolne külgtala oli mitmest kohast, peamiselt ülaosast, vigastatud. Rambi kinnituskonksude kõrvad olid väändunud. Konkse endid ei olnud võimalik lähemalt uurida. Rambi külgtalade karbid, mille külge olid kinnitatud rambi külglukkude riivid, olid lahti murtud, välja arvatud vasakpoolse tala alumine karp. Külglukkude riivid olid täielikult välja lükatud, ainult vasakpoolne alumine oli vaheasendis.