Nuss

Riigikontroll: keegi ei tea, mille eest on Eesti Energiale miljoneid toetuseks makstud

Iru elektrijaamas põletatakse kõikvõimalikku prügi, kuid toetust küsitakse kõige eest nii, nagu sisaldaks see kolmandiku ulatuses biojäätmeid, selgub riigikontrolli kirjast Foto: Andras Kralla

Eesti Energia tarnib välismaalt segaolmejäätmete nime all kontrollimata koostisega sodi, küsib selle Iru kombijaamas põletamise eest taastuvenergia toetust ning järelevalve selle kõige suhtes puudub absoluutselt - niisugusele järeldusele on jõudnud riigikontroll.

Eesti Energia Iru kombijaamas makstakse riiklikule elektrifirmale kopsakat toetust, kuid selle toetuse õigsust või põletatavas materjalis sisalduvaid jäätmeid ei kontrolli ei majandusministeerium ega toetuseid välja maksev Elering. Need kontrollid, mis on tehtud, näitavad, et seal segaolmejäätmete nime all põletatud jäätmed võivad olla hoopis mööblitööstuse jäägid.

“Ei ministeerium ega AS Elering ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et toetust on küsitud segaolmejäätmetega samadel alustel ka muude jäätmeliikide põletamise eest,” kirjutas riigikontroll keskkonnaministeeriumile saadetud kirjaks.

Nii on Iru elektrijaamas muu hulgas põletatud ka jäätmekütust, jäätmete sortimise jääke, pakendeid, vanarehve ning nende puhul on toetuse taotlustes arvestatud, et biolagunevate jäätmete osakaal ja kütteväärtus on sama kui segaolmejäätmetel, kuigi need jäätmeliigid ei sisalda biolagunevaid jäätmeid üldse või on nende sisaldus väiksem kui segaolmejäätmetel.

Iru elektrijaamale maksti 2019. aastal jäätmete põletamise eest taastuvenergia toetust ligi 3 miljonit eurot. Alates jäätmepõletusploki tegevuse alustamisest 2013. aastal kuni 2019. aastani on makstud elektrijaamale taastuvenergia toetust kokku ligi 16 miljonit eurot.

Riigikontrolli töö käigus selgus, et Elering usaldab lihtsalt Eesti Energia paar korda teostatud uuringu andmeid, millega on välja selgitatud põletatavate olmejäätmete koostis ja CO2-heite koefitsient, ega ole kontrollinud, kas sellesse uuringusse olid hõlmatud kõik põletatavad jäätmeliigid ning kas analüüs on korrektselt tehtud.

Toetuse maksmise aluseks on seni olnud SEI Tallinna ja TTÜ olmejäätmete 2015. ja 2019. aasta uuringutes leitud väärtused. Samas näeb ministri enda määrus ette, et iga kütusepartii puhul peab tootja välja selgitama kütteväärtuse ja toetuse maksjal on õigus seda kontrollida.

2019. aasta uuringust selgus aga rodu ebareeglipärasusi. Soome “segaolmejäätmete” hulgas biolagunevaid jäätmeid praktiliselt ei olnud, küll aga oli 27% puitu. Tegelikkuses on Soome ja Eesti segaolmejäätmed suhteliselt sarnase sisaldusega ning Eesti kortermajade juures ei moodusta puit prügikastide sisust kolmandikku.

Kahtlusi tekitanud asjaolude kohta palus riigikontroll Eesti Energia ASi selgitusi ning infovahetuse käigus tunnistas ettevõte, et taotlustes kasutatud andmed erinevad mõningal määral tegelikest andmetest. Riigikontrolli esitatud kahtlusi oleks pidanud märkama toetuste maksmise eest vastutav AS Elering.

Kui toetust makstakse 3–4 aastat vanade andmete alusel, siis on oht, et jäätmete põletaja saab suuremat toetust tänu sellele, et 3–4 aastat tagasi toimus liigiti kogumine halvemini ning segaolmejäätmetes oli rohkem biolagunevaid jäätmeid, hoiatas riigikontroll. “Riigikontroll ei oska hinnata, kas toetust on makstud rohkem või vähem, kuid edaspidi tuleb toetuse maksmisel arvesse võtta kõigi põletatavate jäätmete koostist ja kütteväärtust,” seisab kirjas.

Olukorra muudab veelgi piinlikumaks asjaolu, et Eestis on jäätmete kogumise, sorteerimise, ringlussevõtu ja ladustamisega suured probleemid. Jäätmeid, mida tuleks aasta-aastalt üha rohkem sorteerida, veetakse hoopis üha rohkem prügimägedele.

Ekspress Grupi väljaannete andmetel on suure osa kogutavate jäätmete saatus enam kui kahtlane ning on hea põhjus eeldada, et sorteeritud pakendijäätmed lõpetavad just nimelt Iru elektrijaamas. Teisipäeval esitatud küsimustele pakendite põletamise ning selle kohta, kuidas välditakse sellisel juhul taastuvenergia toetuse küsimist riigil, jättis riigifirma taastuvenergia kohta käinud küsimusele vastamata.

Mitte keegi ei takistanud aga Eesti Energiat samal ajal järjest rohkem prügi riiki sisse vedamast välismaalt. Samas leidsid keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet veel viis aastat tagasi, et jäätmete sisseveo lube saab anda juhul, kui Eestis luuakse uusi jäätmete taaskasutamist või ringlussevõttu võimaldavaid käitlusvõimsusi.

Tegelikult on Eestis jäätmete taaskasutamise võimsusi jäänud vähemaks — suletud on jäätmekütust tootnud ASi Ragn & Sells jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise tehas ja suurim jäätmekütuse kasutaja Kunda tsemenditehas lõpetas selle kütuse kasutamise. Sissetoodud jäätmete hulk Irus küünib praeguseks 20 protsendini.

Nuss

Report Page