monte
Eesti geniaalseim kuritegu? Kolm miljonit eurot tulu, aga kannatanuid justkui polegi
Miljonid eurod, mida keegi omaks ei tunnista. Väidetav algoritmi pööramine, mis ei tohiks olla matemaatiliselt võimalik. Massiivsed failid, mille avamine võtab justiitsministeeriumi arvutitel nädala. Teadlaste suguvõsast pärit pisisuli tegude ümber hargneb lahti mastaapne kohtudraama.
UKSEST SISENEDES TULEB ESMALT IKKA TERVITADA: Dennis tatsab parasjagu kahe keskealise, relvastatud politseiniku vahel oma istekoha poole, kui tema pilk samuti süüpingis oleva Madise omaga kohtub. Argo Ingver
Mis on räsi?
arvutikaitse.ee: Räsi on ükskõik kui pikast sõnumist (failist) teatud matemaatiliste eeskirjade järgi arvutatav lühike (paarsada bitti) teabekogum. Algse sõnumi mistahes muutused peavad põhjustama muutuse ka lühendis (räsis). Kuid räsi leidmise algoritm ei tohi olla pööratav: etteantud räsi korral ei tohi praktikas olla võimalik leida sellega sobivat sõnumit.
„Meil pole rohkem isikuid, keda saaks kannatanuna kaasata. Ülejäänud inimesed on minu hinnangul tuvastamatud. Kuid nad tuleks siiski kaasata kannatanutena,“ sõnab riigiprokurör Piret Paukštys.
Kokku on politseil õnnestunud tuvastada 28 417,95 euro päritolu. Süüdistusakti kohaselt aga ulatub Dennis Einasto (30) tegelik kuritegelik tulu koguni 3 245 788,31 euroni.
Kust ülejäänud raha pärineb, prokuratuur vaatamata jälitusega kogutud kirjalikele tõenditele, telefonide pealtkuulamisele, arvutisüsteemide varjatud jälgimisele, sotsiaalmeedia andmete vaatlusele, koostööle Europoli ja FBIga ning veel paljudele muudele pingutustele endiselt ette ei kujuta.
Aga alustame päevast, kui väidetav kuri geenius Tartu maakohtus esimest korda kohtupinki toodi ning keerukuselt kohati mõnd Martin Heideggeri raamatut meenutav kohtudraama üksikute, enamasti lähisugulastest vaatlejate ees tasaselt lahti rulluma hakkas.
Perekondlik koosviibimine
Kui Dennis kahe politseiniku vahel istungile jõuab, on tema isa juba kohal. Meeste näod on sarnased. Voolujooneliselt ninaga ühendatud laup ning sissepoole piidlev vaade. Dennist ehivad ka lõunaeestlaste seas harvaesinevad kõrged põsesarnad.
Kohtualune tatsab parajasti oma istekoha poole, kui tema pilk samuti süüpingis oleva isa Madis Einasto (56) omaga kohtub. Nad tervitavad. Õhkõrn soojus valgub mõlema mehe näol juuksepiirist allapoole. Noogutused on poolsalajased, pead seisavad praktiliselt paigal, enamiku tervitustööst teevad ära vidukil silmad.
Tegelikult ei ole Dennis sugugi puhtavereline Tartu poiss. Tema ema Olga Einasto on pärit hoopis Venemaa Kaug-Idast, Ohhoota mere äärsest Magadani linnast.
Minevikus on Dennis Einasto hiilanud muu hulgas näiteks ühe purgi mustikasiidri (väärtus 1,46 eurot) ebaõnnestunud vargusega Comarketi poest.
Meilt vaadates seal kandis (kuigi laias laastus 5000 kilomeetri kaugusel Magadanist) ehk Mongoolias teenis tänaseks ligi sada aastat tagasi punaarmeelasena Dennise vanavanaisa, legendaarne Tartu 7. keskkooli (tänane Karlova gümnaasium) direktor Elmar Einasto.
Elmar pole Dennise esivanemate seas sugugi ainuke haritlane. Kogu tema isapoolne suguvõsa on teadlasi täis. Näiteks poja organiseeritud rahapesule kaasaaitamises kahtlustatavana kohtu all viibiv Madis Einasto kaitses Moskvas füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi juba 25aastaselt. Vanaonu Jaan Einasto on Maarjamaa hinnatuim astrofüüsik. Põhja-Saksamaalt pärit kõrgaadlike suguvõsa (Einasto on eestindus saksapärasest nimest Eisenschmidt) juured ulatuvad tegelikult aga lausa keisrite ja vaaraodeni.
Dennis on tulnud kohtusse teksapükste ja sinise pintsakuga. Möödunud aasta maist alates eeluurimisvanglas istudes on ta kõvasti kosunud ja alumise pintsakunööbi asemel jätnud lahti hoopis ülemise. Vastashõlmas asuva auguni venitamisest ähvardavad aga katkeda isegi alumise nööbi niidid. Ülemine poleks tõenäoliselt üldse kinni ulatunud.
Hoolimata suguvõsa uhkest taustast on Dennisel endal kõigest põhiharidus. Minevikus on ta hiilanud muu hulgas näiteks Comarketi poest ühe purgi mustikasiidri (väärtusega 1,46 eurot) ebaõnnestunud vargusega. Katseajal olemise tõttu nõudis prokurör mehele reaalset vangistust, millega Dennis kokkuleppemenetluse käigus ka nõustus. Vanglassemineku asemel otsustas Dennis aga hoopis peitu pugeda.
Lisaks on teda karistatud amfetamiiniga äritsemise, viski ja särgi varastamise, kauplusest arvuti väljapetmise ning kakluse eest. Tsiviilasjades on talt välja mõistetud erinevaid summasid tasumata järelmaksu ja tagasi maksmata laenu eest.
Rahapesu
Erinevalt Dennise varasematest kuritegudest on praegune juhtum kuulsa perekonnanime vääriliselt kõrgel intellektuaalsel tasemel.
„Dennis Einastot süüdistatakse arvutikuriteo ettevalmistamises. See seisneb selles, et ta valdas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, aga vähemalt 26. veebruarist 2013 kuni kinnipidamiseni 8. mai 2018, oma elukohas talle kuuluvas arvutis, vähemalt viit erinevat, temale mitte kuuluvat krüptoraha ja veebimajandusega seotud andmebaasi koos neis sisalduvate kasutajatunnuste ja paroolidega, eesmärgiga panna toime arvutikuritegusid,“ alustab riigiprokurör süüdistuse ettelugemisega.
Kokku esitatakse Dennis Einastole süüdistus 96s arvutikelmuse ja 118s ebaseadusliku juurdepääsu hankimise episoodis. Lisaks veel süüdistus täiendava arvutikuriteo ettevalmistamises ja suure ulatusega rahapesus.
Paroolide endi asemel leiti andmebaasidest hoopis parooliräsid, millest peaks vähemasti teoreetiliselt olema võimatu päris paroole tuletada.
Viimases rahapesu episoodis, summas 282 951,76 eurot esitatakse süüdistus nii Dennis kui ka Madis Einastole. Tegemist on umbes kümme korda suurema summaga kui see, mille hankimist prokuratuur jälgida on suutnud.
„Nimelt kandis Dennis Einasto nimetatud ajavahemikul kuritegevuse tulemusena saadud vahendid Madis Einasto Swedbanki, LHV ja SpectroCoini kontodele,“ selgitab riigiprokurör. „Madis Einasto tegi selle varaga erinevaid toiminguid, liigutades seda tema kontrolli all olevate äriühingute ja füüsilise isiku kontode vahel. Lisaks tagastades 63 950 eurot sularahana Dennis Einastole. Rahaliste vahendite ülekandmisega Madis Einastole kaotasid Madis ja Dennis Einasto rahalised vahendid seotuse Dennis Einasto poolt toime pandud kuritegudega.“
Madis Einasto kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta sõnul püüdis isa aga poega kõigest aidata. „Nagu prokurör ütles, vahendid on kantud otse Madis Einasto firmade või isiklikele kontodele. Midagi vahepealset varjamise eesmärgil tehtud pole. Vahendeid on kasutatud tagasimaksetena või millekski muuks, nagu lapse elatise maksmiseks.“
Kelle miljonid kontodel seisid, pole võimalik tuvastada
„Prokuratuuri hinnangul on tegemist tuvastamata isikutega. Kui kaitsjal on teine väide, siis minu hinnangul võiks ta ise aktiivselt öelda, kellega on tegemist, ja lisaks öelda, mis süüdistusaktis valesti on,“ sõnab riigiprokurör vastuväiteks Dennis Einasto kaitsjale Mihkel Gaverile, kelle hinnangul peaks Einasto kontodele tulnud raha, sarnaselt kõigi teiste veebitoimingutega, olema võimalik jälgida. Seni on prokuratuur koostöös Europoli ja FBIga suutnud tuvastada kõigest viis kannatanut, kelle kahjud ulatuvad Dennise kontodel olnud summadest 0,88 protsendini.
Kaitsja hinnangul ei pingutanud prokuratuur piisavalt. „Kui võtta Delfi näide, siis loogiline on, et tuvastamaks, kes mingi kommentaari kuskilt postitas, lähed küsid seda Delfist. Tänane prokuratuuri lahendus on aga see, et me läheme Europoli, küsime Europolist, et kas nemad teavad, kes selle kommentaari postitas. Europol ütleb, et ei, meie ei tea ja siis prokuratuur edasi ei lähe. Europoli andmebaas ei saagi eraettevõtja isiklikke andmeid sisaldada. Meie Keskkriminaalpolitseil samuti ju Delfi-sisestele andmetele ligipääsu ei ole.“
Paukštyse sõnul on prokuratuur teinud kannatanute tuvastamiseks kõik mis võimalik. Kellele kuulus ülejäänud rohkem kui kolm miljonit eurot, polevat võimalik praktikas tuvastada. „Olles teemaga hästi kursis, võin öelda, et kui tegemist pole just terrorismiga, saabub USAst vastus (päringule) heal juhul kahe aasta pärast. Kusjuures, kui vastus küsimusele, kes on registreerinud konto, peaks isegi saabuma, siis tegelikult ei pea kontot registreerides oma õiget nime andma,“ selgitab ta.
„Aga oletame, et inimene on oma nime andnud ja märkinud elukohaks näiteks Saksamaa. Siis kaks aastat pärast seda, kui vastus USAst tuleb, peaksime sellise päringu tegema ka Saksamaale. Mis võiks viia näiteks vastuseni, et niisugust isikut ei ole üldse olemas. Ma leian, et see ei oleks üldse proportsionaalne. Arvestades menetlusaega ja et inimene on vahi all selles kriminaalasjas.“
Matemaatiliselt võimatu algoritmi pööramine
Peale selle, et pole suudetud tuvastada, kust kõik need miljonid Dennise valduses olevatele kontodele järsku tekkisid, on prokuratuuril ka teine probleem. Vaatamata väitele, et Dennise arvutist leiti vähemalt viis andmebaasi, mis sisaldasid kasutajatunnuseid ja paroole krüptorahade hoiustamisega tegelevate veebilehtede kasutajakontodele, vähemalt neljast andmebaasist tegelikult paroole ei leitud. Paroolide endi asemel leiti hoopis parooliräsid, millest peaks teoreetiliselt olema võimatu päris paroole tuletada. Praktika on näidanud, et sügavate arvutialaste teadmiste korral on see siiski võimalik, kuid niisuguse võimaliku tuletamise kohta prokuratuuril tõendid puuduvad.
„Parooliräsi ei anna ligipääsu. Räsi on selline kombinatsioon, mille pinnalt on võimalik kontrollida mingisuguse andmemahu autentsust. Näiteks kui me vaatame täna mingisugust faili siit arvutist, siis selle põhjal genereerub räsi. Räsi iseloomustab see, et sõltumata ajahetkest, millal me selle genereerime, on see alati ühesugune. Räsi on nagu faili DNA. Tegemist on tunnusega, aga mitte parooli endaga,“ selgitab Dennis Einasto kaitsja Mihkel Gaver kohtunikule ja prokuratuurile. Seejärel tõuseb ta oma toolilt püsti ning küsib Denniselt üle, kas selgitas õigesti.
Süüdistatav on selgitusega rahul.
Faili avame järgmiseks nädalaks
„Selle faili avamine võttis isegi minu arvutis mingi viis minutit,“ sõnab Dennis Einasto valjul häälel kohtupingist prokurörile. Too on üritanud juba minuteid avada oma arvutis massiivset faili, mis peaks sisaldama andmebaasi parooliräside ja kasutajatunnustega.