lol
Suhteliselt pika kütteperioodi tõttu on kohtkütte piirkondades ahjude kütmisel väga suur mõju õhukvaliteedile ning selle kaudu inimeste tervisele. See tähendab, et saasteained, mis kohtküttest pärinevad avaldavad kohalikule elanikule märkimisväärset mõju. Peamised saasteained, mis sellistes piirkondades tervisele mõju avaldavad, on peenosakesed ja benso(a)püreen (BaP), ütles keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Pärtel Niitaru.
Eelmisel nädalal otsustas Vilnius keelata õhusaaste piiramiseks söe ja turbabriketiga kütmise, sest need saastavad õhku tuhandeid kordi rohkem kui biomass ja keskküte. Kes sütt ja turbabrikette edasi põletavad, saavad trahvi. Eesti plaanib kütteliikide keelustamise asemel läheneda präänikuga ja hakkab maksma toetust ahjuküttest loobumiseks.
«Kindlasti ei ole plaanis ühtegi kütmisviisi ega kütust keelustada,» kinnitas Niitaru. Kuigi enamiku Eesti soojustarbimisest tagab kaugküte, on tahkel kütusel põhinev kohtkütteseade Eestis väga levinud. Eestis on tahkeks kütuseks, mida kodumajapidamistes kasutatakse, peamiselt puit. Kivisütt kasutab kodumajapidamises vähem kui 40 majapidamist.
Ahjud asendada vähemsaastavate kütteseadmetega
«Kütteseadme vahetamisel seadme prioriteedid lokaalselt vähem saastavale kütteseadmele. Selleks võib olla elamu liitumine kaugküttega, olemasoleva katla asendamine soojuspumbaga või isegi vana ahju asendamine uue vähem saastava ahjuga,» selgitas Niitaru.
Toetus on plaanis suunata sinna kus meetme mõju on inimestele kõige suurem. Täpsed piirkonnad kujunevad välja meetme tingimuste paika panemisel, kuid silmas peame tiheasustusega elamupiirkondi, kus peamiseks soojusallikaks on kohtküte. Tallinnas võib tuua näitena Nõmme linnaosa, ütles Niitaru.
Kui suur see toetus olema saab, ei osanud ta öelda, sest valdkonnale eraldatud toetuse summad on veel kinnitamisel. Toetus on eesmajärgus suunatud halva õhukvaliteediga kohtkütte piirkondadesse. Plaanitud toetust rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest ja makstakse välja Kredexi kaudu. Orienteeruv meetme avanemise aeg on järgmise aasta sügisel.
Eestis kehtestab atmosfääriõhu kaitse seadus õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused ning nende ületamise lubatud kordade arvu kalendriaastas. Kui mõnes linnaosas või terves linnas on ühe või mitme saasteaine piir- või sihtväärtused kalendriaastas ületatud lubatud arv kordi, peab kohaliku omavalitsuse üksus koostama õhukvaliteedi parandamise kava. Näiteks Tartus on probleemiga tegelemiseks kehtestatud Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kava benso(a)püreeni vähendamiseks.
Tallinnas õhukvaliteediga probleeme pole
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnahoiu ja -korralduse osakonna juhataja Arvo Käärdi kinnitusel ei ole Tallinnas lubatud saastepiiri üle lubatud arv kordi ületatud üheski linnaosas ja pealinnas õhukvaliteedi parandamiseks vajadust ei ole.
«Ühtegi kütmisviisi ega kütust pole otstarbekas keelustada,» ütles Käärd. «Kütmisel tekkiv suitsugaaside kvaliteet sõltub kütmistehnoloogiast ja parimast võimalikust tehnikast.»
Kohtkütte mõju õhukvaliteedile on hinnanud Eesti Keskkonnauuringute Keskus eraldi mõõtekampaaniate raames Tartus, Viljandis ja Tallinnas. Tartus on mõõtmisi tehtud kolmes kohtkütte piirkonnas, Viljandis kahes piirkonnas ja Tallinnas kahes piirkonnas.
Viimane Tallinna mõõtekampaania toimus Nõmmel möödunud aasta 24. novembrist tänavu 16. aprillini. Kohtküttega on otseselt seotud kaks markerühendit: benso(a)püreen ja BCwb (black carbon woodburning ehk puuküttest/biomassist pärit tahmaosakesed). Lisaks eraldub ahjude kütmisest erinevaid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. Näiteks süsinikmonooksiid (vingugaas) ja osakeste erinevad fraktsioonid.
«Üheks kõige olulisemaks näitajaks on siiski benso(a)püreen. Tegemist on kantserogeeniga mille sisaldusele välisõhus kehtib aastakeskmine sihtväärtus 1 ng/m3,» ütles Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.
Tema sõnul on Nõmme mõõtmiste lühiajalised sisaldused kohati kõrgemad, aga keskmine madalam kui Tartus. Nõmme mõõteperioodi keskmine BaP sisaldus oli 1,04 ng/m3 ja Tartu 1,59 ng/m3. Samas näiteks 2017 aasta Viljandi mõõtmistel oli mõõteperioodi keskmine 0,7 ng/m3 ja 2018 aasta mõõtmistel ligi 2 ng/m3.
Tartu seirejaama aastakeskmised tasemed on olnud viimastel aastatel 1 ng/m3 taseme ümber (see on ka kehtiv BaP sihtväärtus). Varasematel aastatel on sihtväärtust ületatud.
Peenosakeste PM10 jaoks kehtib ööpäevakeskmine piirväärtus 50 ug/m3 ja seda on lubatud 35 päeval aastas ületada. PM10 ööpäevakeskmist piirväärtust ei ületatud sel perioodil ei Nõmmel ega Tartus.