kross
Peaprokuröriks kandideeriv kohtunik Parmas vabandas Mary Krossi skandaali pärast
71Uue peaprokuröri kandidaat Andres Parmas (42) teeb üllatavaid otsuseid.
Andres Parmas Illustratsioon: Aivar Juhanson
Kui ringkonnakohtunik Andres Parmas sai teada Mary Krossi kriminaalasja lõpetamisest oportuniteediga, siis ta lausa vihastas.
„Masendav päev,“ toksis Parmas 31. oktoobril oma suurte sõrmedega Facebooki. „On täiesti mõistetamatu, kuidas saavad mõned kolleegid olla sedavõrd ilma sotsiaalse närvita ja ükskõiksed. Oskan ainult vabandust paluda, aga sellest on ilmselgelt vähe abi.“
Parmasel ja Tallinna ringkonnakohtul polnud Krossi juhtumiga midagi pistmist. Nüüd Ekspressiga suheldes ütleb ta, et Krossi poliitilist provokatsiooni tulnuks arutada kohtus avalikult.
Illustratsioon: Aivar Juhanson
„Ja siis oleks tulnud teha õigeks- või süüdimõistev otsus,“ rõhutab Parmas, „vastavalt tõenditele.“
Selged, üllatavad, isegi jahmatavad seisukohad on aastast 2014 kohtunikuna töötava Parmase kaubamärk. Tema juhtimisel vabastas Tallinna ringkonnakohtu kolleegium tapmise eest üheksaks aastaks vangi mõistetud politseiniku. Kolm kohtunikku leidsid, et mehe süü pole tõestatud.
„Pean olema valmis, et lahendus avalikkusele ei meeldi,“ selgitab Parmas Ekspressile. On selline kohtulahend valmimas, tuleb see eelnevalt läbi seedida. Nii on puhkeva pahameelega „kergem toime tulla ja see ei löö tingimata kohe rööpast välja“.
Eestis kehtib üks karistusseadustik, aga 242 kohtunikku on inimesed, mitte robotid. Nad vaatavad samu asitõendeid mõnigi kord üksteisest erinevalt. Kohtualusele tähendab see loteriid, kus tema saatus sõltub süüasja arutama sattunud kohtuniku arusaamadest.
1977. aastal Tartus sündinud Parmase suguvõsast leiab vaid ühe juristi. Tema vanaisa onu oli advokaat Artur Sirk – vapside juht.
Parmas lõpetas 1995. aastal Tartu 3. keskkooli (nüüdse Raatuse põhikooli) saksa keele eriklassi. „Juura valik oli suuresti juhuslik, mul ei olnud paremaid ideid,“ ütleb ta ise.
Tartu Ülikoolis õigusteadust õppides arvas noormees, et kriminaalõigusega ta ennast tulevikus ei seo. Toonane õigusteaduskonna dekaan Kalle Merusk ja riigikohtu esimees Uno Lõhmus veensid ta ümber. Sügisel 1999 asus üliõpilane Parmas tööle riigikohtu konsultandina.
Nullindate algul toimusid õigusemõistmises suured ümberkorraldused. Kasutusele võeti karistusseadustik ja kokkuleppemenetlus.
Foto: Andres Putting
Riigikohtus tekkis suur nõudlus äsja ülikooli lõpetanud noorte juristide järele. Kriminaalkolleegiumis töötasid nõunikena enam-vähem üheealised Andres Parmas, Paavo Randma, Sten Lind ja Juhan Sarv. Neist kõigist on saanud nimekad kohtunikud.
„Meil oli eelis,“ tunnistab Lind. „Õppisime uut regulatsiooni koolis. Meil oli kergem kui vanadel olijatel.“
Neljast nõunikust kujunes tihedalt läbi käiv sõpruskond. Mõned juristid hakkasid neid kiire edu järgi kutsuma „kuldseteks poisteks“.
Nõunike töö oli vaadata läbi riigikohtusse laekunud kaebused ja teha kohtunikele ettepanekuid. Kas lasta jõustuda alamate kohtuastmete otsustel? Või võtta asi arutusele ja teha teistsugune otsus?
Riigikohtu esimees Lõhmus lubas nõunikel hakata kirjutama riigikohtu otsuste projekte. Riigikohtunikud vaatasid mustandid üle, täiendasid või tegid ümber ja lõpuks kirjutasid alla.
Parmas osales paljudes vaidlustes, mis kujundasid praegu Eestis kehtivat õigust. Mõned näited:
- Kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal loeti vägistamiseks ainult mehe suguelundi viimist naise tuppe. 2005. aastal tunnistasid riigikohtunikud vägistamiseks ka mehe peenise viimise suhu või pärakusse ning mõne muu kehaosa või eseme viimise tuppe.
- Riigikohtu üldkogu otsustas, et erafirmad ei tohi bussijäneseid trahvida. Trahvi saab teha ainult riik või omavalitsus.
- Tühistati lärmanud alaealisele kõrvakiilu andnud töövõimetuspensionäri süüdimõistmine. Tühise valu tekitamist ei saa pidada vägivallakuriteoks.
Foto: Karin Kaljuläte
Andrese abikaasa Kristi Aule Parmas on samuti jurist ning töötab riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnas peaspetsialistina. 2008. aastal jõudis abielupaar Õhtulehe veergudele. Nende esiklaps tuli ilmale 24. detsembril, pälvides artikli „Jõulutüdruk: kaal 3634 grammi ja pikkus 54 sentimeetrit“.
Praegu on Parmastel kaks tütart. Pere elab Tartus ja isa käib Tallinnasse kohtunikuks. Kodulinnas võib teda kohata turul liha ostmas. Sõbrad tunnevad Parmast gurmaanist kokana, kes valmistab ise kas või Gruusia hinkalisid. Korporatsioon Rotalia üritustel on ta tuntud laulumees. „Suvalise seltskonna hing. Supersuhtleja,“ ütleb tema kohta Juhan Sarv.
Kuna Parmas on Eesti paremaid asjatundjaid rahvusvahelise kriminaalmenetluse alal, viibib ta pidevalt välislähetustes. Kohtumaterjalidega töötab ta ka lennujaamades ja lennukites. Enda kohtuotsustele paneb viimase punkti sageli öösel või varastel hommikutundidel.
Kõige uuema põlvkonna kohtunikuna pole Parmasel õigust kohtuniku eripensionile. Juba mitu aastat on ta otsinud karjäärivõimalust välismaal. Ta kuulub 1999. aasta Kosovo sõjakuritegusid uuriva kohtu erikolleegiumisse ja kandideeris tänavu loodavasse Euroopa prokuratuuri. Kuuldavasti sai takistuseks senisest tööst johtuv liigne akadeemilisus.
Keskmiselt kirjutab ringkonnakohtunik aastas umbes 135 kohtulahendit, tehes seda enamasti kirjalikus menetluses. Suulisi istungeid peab ringkonnakohus vähe. Hoopis harva tuleb ette, et vahialune konvoi saatel istungile kohale tuuakse.
Eelmisel neljapäeval helistas Parmas oma lähemad töökaaslased läbi ja teatas neile peaprokuröriks kandideerimisest. See lõi kolleegid pahviks.
Parmas ei soovi praegu avaldada, mida ta tahaks peaprokurörina kindlasti ära teha.
Juhan Sarv ja Sten Lind aga räägivad Ekspressile sama juttu: paljud prokurörid ei oska kirjutada arusaadavat süüdistust!
„Meeletult pikad ja lohisevad laused,“ kurdab Lind. „Ajaloolised väärarusaamad süüdistusakti kirjutamisest on prokuratuuris väga sügavalt juurdunud,“ täiendab Sarv.
„Riigikohtu suuniseid süüdistusaktide koostamise kohta sisuliselt ignoreeritakse. Lähtutakse sellest, et alati on nii tehtud ja nii ongi õige. Andresel selle traditsiooni taaka kaelas ei ole.“
Ehk Parmas oskab ka keerulistel juurateemadel end arusaadavalt väljendada ja loodetavasti suudab seda ka prokuröridele õpetada.
Hiljuti pani Parmas oma Facebooki kontole varjunime. Tema sotsiaalmeediasõprade hulgas on palju juriste, aga ka Isamaa poliitikuid. Parmas ise kuulus aastail 2006–2013 samuti Isamaasse.
Aus pahameelepurse Mary Krossi teemal ei jäänud justiitsminister Raivo Aegi (samuti Isamaa) meeskonnale märkamatuks. Kas sellest sündiski idee esitada Andres Parmas uueks peaprokuröriks?
5 olulist kohtuotsust
Näiteid Tallinna ringkonnakohtuniku Andres Parmase juhitud kohtukolleegiumide tööst.
2015: Haiglajuhilt väljapressimine
Mõistis õigeks naise, keda süüdistati enda väidetava vägistamise eest ühe Tallinna haigla juhilt 20 000 euro väljapressimises.
2015: Hannes Rummi e-kirjad
Mõistis riigikogu liikmed, keskerakondlased Priit Toobali ja Lauri Laasi süüdi sots Hannes Rummi järel ebaseaduslikus nuhkimises. Tunnistas Toobali ja Laasi süüdi ka Rummi e-kirjade sõnumisaladuse rikkumises, selle otsuse riigikohus hiljem tühistas.
2017: Kaur Kenderi lastepornojutt
Mõistis kirjanik Kaur Kenderi õigeks lapsporno valmistamise süüdistuses, kuna prokuratuur ei tõendanud jutustuse „Untitled 12“ kirjutamist Eestis.
2017: Surm politsei kuuli läbi
Mõistis õigeks politsei kiirreageerija Rando Hõlpuse, keda maakohus oli karistanud joomakaaslase maha laskmise eest 9aastase vangistusega. Parmase veendumuse kohaselt ei suudetud tegelikult tuvastada, kes ja mis asjaoludel politseiniku ametirelva päästikule vajutas.
2019: Kasuisa vägistamissüüdistus
Mõistis õigeks kasuisa, keda 8aastane tüdruk süüdistas enda vägistamises. Parmase hinnangul lükkasid kohtuarstlik ekspertiis ja muud tõendid lapse jutu ümber. Eelnevalt oli teine ringkonnakohtunik karistanud kasuisa 6aastase vangistusega.