Gf
30.03.2022, 11:56
Sõja ajal pilbasteks pommitatud kodu eest tuleb laenu edasi maksta
Iris Kübarseppiris.kubarsepp@arileht.ee
Pilt on illustreeriv
FOTO: RAUNO VOLMAR
Paratamatult mõtlevad paljud eestlased Ukraina sõja taustal ka sellele, mis juhtub sõjaolukorra ajal meie pangalaenude ja kindlustustega. Selgitame, mida peaks iga laenu- ja kindlustusvõtja teadma.
Ukrainas toimuv sõda tekitab inimestes küsimusi ja põhjustab teadmatust. Viimastel nädalatel on paljudes Eesti sotsiaalmeedia gruppides postitatud mitmeid arutelusid küsimustega, mis juhtuks laenulepingute või kodukindlustustega, kui sõda peaks jõudma Eestisse. Antud loo eesmärk ei ole külvata paanikat ega tekitada hirmu, vaid selgitada kõike vajalikku, mida peaksime teadma.
Kohustused jäävad kehtima
Lepingud, sealhulgas laenulepingud ei muutu ka erakorraliste olukordade puhul kehtetuks ning poolte kohustused jäävad alles, selgitas Eesti pangaliidu esindaja Enn Riisalu. Küll aga võivad rakenduda teatud erisused.
Pangad järgivad selles olukorras kehtestatud eriregulatsioone, riigi juhiseid, panga üldtingimusi ja konkreetseid lepinguid. Varasemate näidete põhjal võidakse nii riigi poolt kui pankade omavahelisel kokkuleppel kehtestada erisusi, näiteks nagu ühtsed maksepuhkuste andmise põhimõtted koroonakriisi ajal.
"Lisaks on pankadel olemas plaanid, kuidas vajadusel tagada panga toimimine, sealhulgas maksete liikumine ja raha kättesaadavus ka erinevate kriisistsenaariumite rakendumisel. Vastavad plaanid on kooskõlastatud ka järelevalveorganisatsioonidega," lisas Riisalu. Pankade suutlikkust erakorralistes oludes klientide teenindamise jätkamiseks testitakse regulaarselt.
Võimalik maksepuhkus
Praegune olukord on erakordne ning mõistame, et see tekitab inimestes mitmeid küsimusi, nõustus Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise juht Karin Ossipova. "Oma rahaasjade korras hoidmise peale mõtlemine on igati loomulik ja vajalik igal ajal." Keerulistel aegadel on pangad valmis pakkuma maksepuhkuseid nii laenu põhiosale kui ka intressidele, lisas ta.
"Majanduslikult keerulisse olukorda sattunud kliendil tuleks alati pöörduda panka esimesel võimalusel, kui on näha, et laenu tagasimaksmisega tekib raskusi. Juhul kui laenu tagasimaksmine on ajutiselt raskendatud või võimatu, püüame leida koostöös kliendiga parima võimaliku lahenduse," põhjendas Ossipova.
Sõja ajal kindlustus ei kehti
Kindlustus hüvitab kahju, mis on ettenägematu ja ootamatu. Kindlustusteenuseid on võimalik kujundada üksnes juhtumite tarbeks, mis on rahaliselt mõõdetavad ja prognoositavad.
Kindlustustegevus põhineb kahjude statistikal, mis on aluseks kindlustusmaksete arvutamisele, lausus Eesti kindlustusseltside liidu tegevjuht Mart Jesse. Nii on näiteks teada, kui palju leiab aastas tavapäraselt aset liiklusõnnetusi, tulekahjusid, õnnetusjuhtumeid vms. Samuti on teada, kui palju rahalisi vahendeid on vaja eeldatavalt koguda kahjude hüvitamiseks. "Nende andmete baasil arvutabki kindlustusandja välja, milline peaks olema iga kindlustusvõtja kindlustusmakse, et kahjud saaksid välja makstud. Seetõttu tuleneb kindlustustegevuse olemusest, et kindlustuslepingud on ette nähtud tavapärase elukorralduse tarbeks," lisas Jesse.
Samas on mitmeid erakorralisi juhtumeid, näiteks sõda, tuumaõnnetus, riigiorganite tegevus jne. Sellised juhtumid ei ole ette nähtavad, kuid kaasnev kahju võib olla astronoomiliselt suur, sõnas Jesse. Ta lisas, et selliste juhtumite kahju hüvitamine on reeglina kindlustuslepingutes välistatud.
Välistus ei ole see mitte seetõttu, et kindlustusandjad üritaksid raskel ajal vastutusest kõrvale hiilida, vaid see hoiab ära põhjendamatud ootused, põhjendas liidu tegevjuht. Sõja ajal tekkivad kahjud on lihtsalt hoomamatult suured ja selliste kahjude katmiseks ei ole võimalik kindlustusandjatel piisavalt kindlustusmakseid koguda. "Seega oleks tarbijat eksitav anda lubadusi, et sõjas tekkinud kahjud hüvitatakse. Kuna lisaks ei ole teada, kas ja millisel kujul kindlustusandja saab sõjategevuse kestel töötada või kas ta sõja lõppedes üldse on alles, peaks selline välistus olema veelgi enam mõistetav," sõnas Jesse.
Selline on olukord nii Eestis kui ka kõikjal mujal. Kui sõja ajal leiab aset kindlustusjuhtum, mis ei ole sõjategevusest põhjustatud, näiteks tormikahju või tavapärane liiklusõnnetus, kuulub see kindlustuslepingu alusel hüvitamisele.
Sõjategevuse tõttu tekkinud kahjude hüvitamist käsitleb aga riigikaitse seadus. Õnneks ei ole selle seaduse sätete rakendamist Eesti praktikas veel vaja läinud, põhjendas liidu tegevjuht.
Ukraina pank annab maksepuhkust
Ukraina suurim pank Privatbank annab hetkel oma klientidele maksepuhkust. Seda saavad kuni 1. juunini kasutada kõik panga era-ja ärikliendid, kellel pole lisavõlgnevusi
