fatass

fatass


Paks, järelikult lodeva eluviisiga või õgard? Kaalukirurg: see stereotüüp on väär ja põhjendamatu. Rasvumine pole valik (54)Märgatavalt on kasvanud üle 150 kilo kaaluvate patsientide hulk

Rasvumine pole valik. See on paljude asjade kokkusattumus,“ kinnitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Kaalukirurgia Keskuse kaalukirurg Ilmar Kaur. Ta on spetsialiseerunud maovähendusoperatsioonidele ehk ravib ühe skalpelliga mitut haigust.

Kirsti Vainküla


Kirsti Vainküla

kirsti.vainkyla@ekspress.ee



  • 39


RASVUMINE ON VUNDAMENT: vundament, millele teised haigused end hea meelega üles ehitavad, ütleb dr. Ilmar Kaur.


RASVUMINE ON VUNDAMENT: vundament, millele teised haigused end hea meelega üles ehitavad, ütleb dr. Ilmar Kaur.

FOTO: SANDER ILVEST | SCANPIX/POSTIMEES/SANDER ILVEST


Kas rasvumine võib olla eraldiseisev diagnoos?


Kui mitte liiga süveneda, siis võibki nii olla, et patsiendi ainus mure on rasvumine. Aga nagu öeldakse: ei ole terveid inimesi, on lihtsalt vähe uuritud inimesed. 30–35 eluaastani õnnestub tihti elada nii, et rasvumisega kaasuvaid haigusi pole veel tekkinud. Siis hakkavad need riburada pidi lisanduma. Rasvumine on vundament, millele teised haigused end hea meelega üles ehitavad.

Millised eesmärgid me maovähenduslõikuse korral esiplaanile seame, sõltub patsiendist. Selleks võib olla ka lihtsalt kaalulangus, kuid sageli ootavad patsiendid eeskätt rasvumisega koos käivate haiguste – nagu diabeet, uneapnoe, naiste viljatus, kõrgvererõhktõbi, liigese- ja seljahaigused – leevenemist.

Teie juurde kõhnad ei satu?

Normaalkaalus inimesi kaalukirurgia ei ravi. Kirurgilist sekkumist võib kaaluda koos teatud kaasnevate haigustega, nagu näiteks teise tüübi diabeet.

Näiteks 170 cm pikkune inimene, kes soovib tulla teie vastuvõtule – kui palju peab tema kaaluma?

Umbes 100 kilo. 170 cm naise puhul on tema kehamassiindeksi kõrgeim piir 72 kilo. Siin on kaks võimalust: tema probleem ongi vaid suur kaal, tal pole veel diagnoositud ühtegi haigust, või on ta meile suunatud mõne haiguse tõttu, naised näiteks viljatusraviarsti poolt.

Kui suur osa naiste viljatuse põhjustes on rasvumisel?

See on peamine naise viljatuse põhjus. Rasvumine tekitab menstruaaltsükli häireid ja polütsüstiliste munasarjade sündroomi. Alates teatud kehamassiindeksist on viljatusravi õnnestumise tõenäosus väike ja osa nendest naistest suunatakse meile. Me ei soovita rasedust aasta jooksul pärast operatsiooni, kuigi meil on näiteid, kus naine jääb juba kaks kuud pärast operatsiooni lapseootele. Väga raske on siin öelda, et raseduse peab katkestama, sest seda rasedust on vahel aastaid oodatud. Peame mingi kompromissi otsima.

Mis eriala arstid teie poole kõige sagedamini patsiente saadavad?

Eesti Haigekassa rahastatud ravile tuleb enamik perearsti saatekirjaga, kolmandik eriarsti saatekirjaga. Peamiselt endokrinoloogid, ortopeedid, neurokirurgid. Kopsuarstid, kes tegelevad uneapnoega. Ja viljatusraviarstid.



Teatud südamerütmihäirete ravi eeldab südame juhteteede kõrvetamist, kuid ülekaalulised inimesed ei mahu seadmesse, mille abil seda tehakse.

Kirurg Ilmar Kaur

Kuidas inimene võtab vastu mõtte, et maovähenduslõikus on tema jaoks ainus lahendus kaalu alla saada?

Minu patsiendid on end selle teemaga väga põhjalikult kurssi viinud. See on kohalejõudmine pikal teekonnal, kus suurema või väiksema eduga on aastaid liigse kehakaaluga võideldud.

Teatud südamerütmihäirete ravi eeldab südame juhteteede kõrvetamist, kuid ülekaalulised inimesed ei mahu seadmesse, mille abil seda tehakse. Sellistele patsientidele võib tulla ootamatult, et tema ainus võimalus ohtlikku rütmihäiret ravida on maovähenduslõikuse kaudu. Üldiselt on meditsiiniseadmete tootjad olukorraga kohanenud ja ka aparaadid lähevad järjest suuremaks.

Sageli põhjendavad ülekaalulised inimesed oma suurt ülekaalu geenidega. On siin mingi seos?

Kindlasti, 50–60 protsenti meie kaalust määravad geenid. Kuid see on nagu kaardimängus – saatus võib jagada sulle head kaardid, kuid mängid need ise elu jooksul maha. Samas saab nutikas mängija ka halbade kaartidega teha hea mängu. Geenidega on samamoodi. Geneetiline soodumus rasvumiseks on olemas, kuid see ei tähenda alati, et inimene rasvub, kui tema elustiil töötab sellele vastu.

Miks inimene üldse rasvub?

Lühikesed ja löövad vastused nii keerulistele küsimustele on praktiliselt alati valed. Suures plaanis muidugi võib öelda, et rasvumine tekib siis, kui kaloreid tarbitakse enam, kui kulutatakse. Edasi läheb aga keeruliseks. Tihti on nii, et inimese eluviisile ja toitumisharjumustele pole midagi ette heita, aga ometi on nad tüsedad. Uskuge – suur osa ülekaalulisi inimesi kontrollivad väga täpselt, mida nad söövad. Nad, jah, võib-olla ei söö täiuslikult, kuid üldjuhul teadlikult. Tihti ei saa öelda, et nad söövad rohkem kui kõhnad. Aga meie kehad toimivadki erinevalt. Nagu me hästi teame, ei toimi ravimid inimestel ühtmoodi, sama on kaloritega. Teil on kindlasti mõni tuttav, kes võib valimatult süüa, ta ei vaeva end liikumisega, kuid püsib ometi kadestamisväärselt heas vormis.

Toon näite automaailmast: kaks autot hakkavad sõitma Tallinnast Tartusse, mõlemasse on tangitud 20 liitrit kütust. Üks auto on Tartusse jõudes kogu kütuse ära kulutanud, kuid teise auto paak on ikka veel pooltäis. Autode puhul on viimane auto parem, säästlikum. Inimeste puhul on just tema see tüüp, kes kaloreid läbipõletamise asemel talletab ja tüsedaks läheb. Kõhnal inimesel põlevad kõik liigsed kalorid aktiivsema põhiainevahetuse tõttu ära. Põhiainevahetust me aga ise muuta ei saa.


Mida saavad need inimesed, kelle keha kaloreid talletab, kaalutõusu vastu teha?

Siin tulebki eluviis mängu. Toitumine ja liikumine, aga ka uni, stressi juhtimine. Seda oleme teatud määral võimelised kontrollima. Aga asi võib keerulisem olla: paljud inimesed kasutavad ravimeid, mille kõrvaltoime on kaalutõus. Näiteks teatud antidepressandid, vererõhuravimid, diabeediravimid. Üldiselt ei olegi rasvumisel ühte ja peamist põhjust, need kombineeruvad.

Nii et rasvumine ei tähenda, et oled lodeva eluviisiga või õgard?

See stereotüüp on väär ja põhjendamatu. Rasvumine ei ole valik. See on paljude asjade kokkusattumus. Mõni saab sellest olukorrast ise välja, teine mitte. Praegu kaalukirurgia kõrval muid häid alternatiive suure ja püsiva kaalulanguse saavutamiseks ei ole. Mittekirurgilise raviga, sealhulgas ravimitega, kaotatakse sõltuvalt ravimeetodist 3–12 protsenti kehakaalust, kuid kaalukirurgiaga pikaajaliselt keskmiselt 25 protsenti. Maovähendus ei ole ideaalne meetod kaalulangetuseks, kuid parim, mis meil täna on. Eestis tehakse aastas kokku ligi 140 000 operatsiooni, ligi 800 kaalukirurgilist operatsiooni nende hulgas.

Mis vanuses patsiente te maovähendusele vastu võtate?

Eestis opereeritakse täisealisi, alates 18. eluaastast. Kui inimene on heas seisundis, siis me vanuse ülempiiri ei sea. Üle 60aastaseid on viisteist protsenti. Peamiselt on patsiendid vanuses 35–55, keskmine vanus Kaalukirurgia Keskuses on 48 aastat. Ja kõikides riikides on ühtemoodi – 80 protsenti on naised ja 20 protsenti on mehed.

Mis põhjused on 18aastase rasvumisel?

Tegelikkuses opereeritakse alla 30aastaseid patsiente üsna vähe, ehkki laste ja noorukite rasvumine on tõsine probleem. Tartu Ülikooli Kliinikumis opereeritakse ka teismelisi alates 15.–16. eluaastast, kuid see otsus tehakse alati konsiiliumis koos lastearstidega, kes tavaliselt on ka nende patsientide suunajateks. Neid on siiski vähe, paar juhtumit aastas. Muuseas, kõige suurem kaalutõus nii meestel kui naistel on 20.–30. eluaasta vahel.

Kas maovähendusoperatsiooni läbi teinud inimene saab kõhnaks ja jääbki kõhnaks?


Kes loodab, et tunniajase lõikusega lahendatakse aastakümnetepikkune probleem, siis seda ei pruugi juhtuda. Operatsiooni tegemine võib olla lihtne ja kiire, aga ainult sellest ei piisa. Elustiil tervikuna vajab korrigeerimist. Keskmiselt on opereeritud patsiendid 10 aastat pärast operatsiooni 25% kergemad kui operatsioonile tulles. Vaid üks inimene kahekümnest on samas kaalus tagasi kui enne maovähendust.

On teieni juba jõudnud ka koroonaaja tulemused?

Jaa, tajutavalt. Ka mõningate uuringute põhjal on koroona poolt peale sunnitud elumuutused inimeste kehakaalu suurendanud.

Koroona on tunduvalt vähendanud haigekassa poolt rahastatud plaanilise kirurgilise ravi kättesaadavust. 2020. aastal tasus haigekassa ligi 460 maovähendusoperatsiooni eest, mullu ainult 286 eest. Kuna aga operatsioonide üldarv jäi samaks – umbes 800 aastas –, tähendab see seda, et suur osa patsientidest tasus operatsiooni eest omast taskust. Kaalukirurgia keskuses maksab operatsioon koos muu vajaliku raviga 5500 eurot.

Mida peaks tegema, et teie vastuvõtule ei peaks sattuma?

Elustiil on tervik. Selle korrigeerimine eeldab pidevat tööd ja väikseid muutusi. Rasvumist on kordades lihtsam ennetada kui ravida. Liikuge, kasutage liftide asemel treppe, tundke jalavaevast rõõmu, see on omaette väärtus. Vältige impulsiivset söömist, sööge regulaarselt, ärge laske tekkida näljatunnet, vähendage alkoholi tarbimist või lõpetage see, magage piisavalt, ärge üle muretsege. Lihtne öelda, keeruline teha.

Öeldakse, et inimene peab sööma nii suure portsu, kui on tema rusikas?

Tavaliselt on see nii pärast maovähendusoperatsiooni. Mao maht on 1,5–2 liitrit. Magu on lihaseline organ, võib venida ja kokku tõmbuda. Nii sai konkurentsi tingimustes korraga kiiresti ja palju süüa, hiljem tasakesi seedides. Ehkki magu on võimeline väga palju korraga mahutama, ei tähenda see, et täiskõhutunne ei võiks varem tekkida. Pärast operatsiooni jääb algsest mao mahust alles 30–120 ml.

Teie patsiendid on silmanähtavalt õnnelikud?

Kõige suurem kompliment on, kui ma ei tunne patsienti pärast ravi ära (naerab). Aga tegelikult pakub mulle suurimat rahulolu teadmine, kui patsiendi elukvaliteet on paranenud, elurõõm tagasi tulnud, ta saab paremini oma töö ja igapäevaasjadega hakkama.

Uuringud näitavad, et rasvunutel esineb vaimse tervise probleeme rohkem kui normkaalulistel. Ärevushäired, depressioon, söömishäired jne.

Kas võib tulla maovähenduslõikusest midagi veel tõhusamat kaalulangetuseks?

Raske öelda, välistada ei saa. Ravimid lähevad kindlasti tõhusamaks, aga võib-olla hakatakse tegema ajuoperatsioone meie söömiskäitumise suunamiseks (naerab).


Märgatavalt on kasvanud üle 150 kilo kaaluvate patsientide hulk.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldsisehaiguste keskuse õendusjuht Julia Mae

Ülekaaluliste arv haiglas on kasvanud. Umbes 100–120 kg kaaluv inimene on juba harjumuspärane, märgatavalt on kasvanud üle 150 kilo kaaluvate ehk rasvunud patsientide hulk.

Kaudselt viitab tugevalt rasvunud patsientide osakaalu suurenemisele ka erisuurusega meditsiiniliste seadmete ja abivahendite järjest suurenev nõudlus. Osakondadesse on soetatud laiemad ja suurema kandevõimega ratastoolid, dušitoolid, voodid ja meditsiinilised kaalud, mille ülemine piir on kuni 250 kg.

Rasvunud patsiendid on reeglina tõsiste terviseprobleemidega, nad on haiglas kauem ja lisaks oma põhihaigusele vajavad palju rohkem tähelepanu naha hooldamisele. Enamasti on neil juba haiglasse saabudes haudumused, nahaärritused jne. On patsiente, kes pole saanud kodus tavapäraselt pesta, sest standardse dušikabiini või vanni kasutamine on problemaatiline.

Haiglas on patsiendi abistamiseks vaja sageli mitut inimest korraga.


Report Page